Hüdroelektrienergia
Hüdroelektrijaam on elektrienergia, mida toodetakse generaatorite abil, mida vee liikumine tõukab. Seda tehakse tavaliselt tammide abil, mis blokeerivad jõe, et teha veehoidla või koguda sinna pumbatav vesi. Kui vesi vabastatakse, survestab surve tammi taga vee alla torudesse, mis viivad turbiini. See paneb turbiini pöörlema, mis omakorda paneb käima generaatori, mis toodab elektrit.
See taastuvenergia meetod toodab umbes kuuendiku maailma elektrienergiast. See tekitab vähem saastet kui aurumasinate tulekahjud. Mõnes kohas, näiteks Norras ja Quebecis, saadakse enamik elektrienergiast sel viisil.
Hüdroelektrijaam Saksamaal
Inimesed on vee langemise energiat kasutanud juba tuhandeid aastaid.
Hüdroelektrijaamad
| Koht | Jaam | Riik | Asukoht | Võimsus (MW) |
| 1 | 30°49′15″N 111°00′08″E / 30.82083°N 111.00222°E / 30.82083; 111.00222 (Kolme kuristiku tamm) | 22,500 | ||
| 2 | Itaipu | 25°24′31″S 54°35′21″W / 25.40861°S 54.58917°W / -25.40861; -54.58917 (Itaipu tamm) | 14,000 | |
| 3 | Xiluodu (ehitamisel) | 28°15′52″N 103°38′47″E / 28.26444°N 103.64639°E / 28.26444; 103.64639 (Xiluodu tamm) | 10,780 | |
| 4 | Guri | 07°45′59″N 62°59′57″W / 7.76639°N 62.99917°W / 7.76639; -62.99917 (Guri tamm) | 10,235 | |
| 5 | Tucuruí | 03°49′53″S 49°38′36″W / 3.83139°S 49.64333°W / -3.83139; -49.64333 (Tucuruí tamm) | 8,370 | |
| 6 | 47°57′23″N 118°58′56″W / 47.95639°N 118.98222°W / 47.95639; -118.98222 (Grand Coulee Dam) | 6,809 |
Hüdroelektrijaama eelised
Elektri tootmise viis ei kahjusta keskkonda nii palju kui fossiilsed kütused, nagu nafta või kivisüsi. Hüdroelektrijaam on väga võimas ja ohutu ning ei tekita jäätmeid.Hüdroelektrijaamade oluliseks eeliseks on nende võime kasutada elektrijaama tippvõimsusena. Kui elektrienergia nõudlus väheneb, ladustab tamm lihtsalt rohkem vett. Veehoidlasse ladustatud vett saab vajaduse korral vabastada (vabastada), nii et energiat saab kiiresti toota. Mõned hüdroelektrijaamad kasutavad ülemäärase energia salvestamiseks (sageli öösel) pumbaga salvestatud energiat, kasutades elektrienergiat vee ülespumpamiseks basseini. Elektrit saab toota, kui nõudlus suureneb. Selline paindlikkus muudab hüdroelektrijaama ka heaks sobivaks vähem kontrollitavate katkendlike energiaallikate jaoks. Kui tuul ei puhu või päike ei paista, saab toota hüdroelektrit.
Tegelikkuses on jõe tammidesse ladustatud vee kasutamine mõnikord raskendatud niisutusvajaduse tõttu, mis võib toimuda väljaspool elektri tippnõudluse faasi.
Teine eelis on see, et hüdroelektrijaam ei saa otsa saada, kui on olemas hea veevarustus. Kui tamm on ehitatud, maksab elekter väga vähe, ei teki jäätmeid ega reostust ning elektrit saab toota siis, kui seda vajatakse.
Mõnel hüdroturbiinil ei ole tammi, vaid see kasutab hoopis jõe voolu. Nad toodavad vähem elektrit ja ei saa energiat hilisemaks kasutamiseks salvestada.
Hüdroelektrijaama puudused
Suurte tammide ehitamine vee hoidmiseks võib kahjustada keskkonda. 1983. aastal peatas Austraalia valitsus pärast suurt avalikku protesti Tasmaania osariigi valitsusel Gordoni jõe tammi ehitamise Tasmaanias. Tamm oleks üleujutanud Franklini jõe. Hiinas asuv Kolme kuru tamm on maailma suurim hüdroelektrijaam ja maailma suurim igasugune elektrijaam. Tamm on üleujutanud tohutu ala, mis tähendab, et 1,2 miljonit inimest tuli ümber paigutada. Teadlased tunnevad muret paljude tammiga seotud probleemide pärast, nagu reostus, muda ja oht, et tammi sein murdub.
Küsimused ja vastused
K: Mis on hüdroelektrijaam?
V: Hüdroelektrijaam on elektrienergia, mida toodetakse generaatorite abil, mida keerab vee liikumine.
K: Kuidas seda tavaliselt toodetakse?
V: Seda tehakse tavaliselt tammidega, mis osaliselt blokeerivad jõe, et teha veehoidla. Vesi lastakse vabaks ja tammi rõhk surub vett mööda torusid, mis viivad turbiini, mis keerab generaatorit ja toodab elektrienergiat.
K: Kui palju protsenti maailma elektrienergiast toodetakse?
V: See taastuvenergia meetod toodab umbes kuuendiku maailma elektrienergiast.
K: Kas see tekitab vähem reostust kui teised meetodid?
V: Jah, see toodab vähem saastet kui aurumasinad.
K: Kas on kohti, kus suurem osa elektrist saadakse hüdroelektrijaamadest?
V: Jah, mõnedes kohtades, näiteks Norras ja Quebecis, saadakse suurem osa elektrist sel viisil.
K: Kas kõigis riikides on mitu võimalust elektrienergia tootmiseks?
V: Jah, kuna kõigil meetoditel on eelised ja puudused, siis on enamikus riikides mitu elektrienergia tootmise viisi.
K: Kas paljudes riikides eelistatakse tänapäeval tavaliselt hüdroenergiat?
V: Jah, enamikus riikides on hüdroenergia tänapäeval eelistatud või üks eelistatud meetoditest.
