Rwanda – Aafrika riik, ajalugu, keel ja 1994. aasta genotsiid

Rwanda – ajalugu, kultuur ja kinyarwanda keel; põhjalik ülevaade 1994. aasta genotsiidist, tagajärgedest ja riigi taastumisest.

Rwanda on riik Aafrikas. See asub Burundi, Kongo-Kinshasa, Uganda ja Tansaania lähedal. Ametlik keel on kinyarwanda. See on praegu tuntud peamiselt seetõttu, et seal toimus ajaloo kõige tõhusam genotsiid.

Kiired faktid

• Pealinn: Kigali.
• Pindala: umbes 26 338 km² – tegu on väikese ja suhteliselt tihedalt asustatud riigiga.
• Rahvaarv: ligikaudu 13–13,5 miljonit (olenevalt allikast), suur osa elab maal.
• Maastik: mägismaa, tuntud kui „tuhande künka maa“ (land of a thousand hills).
• Kliima: troopiline kõrgmaa‑kliima, õrnem kui ekvaatori madalamates piirkondades.

Ajalugu lühidalt

Rwanda ajalugu hõlmab mitmeid perioode: eelkoloniaalne aeg, kus piirkonnas eksisteerisid kohalikud kuningriigid; 19. sajandil ja 20. sajandi alguses saksa ja hiljem belgia koloniaalvõim; iseseisvumine 1962. aastal; pärast seda mitmed pinged ja vägivald, mis põhinesid sotsiaalsetel, majanduslikel ja etnilistel lõhetel. Koloniaalajast pärinevad muutused ühiskondlikus korralduses ja identiteedijagudes (nt Hutu ja Tutsi sotsiaalsed eristused) süvendasid pingeid, mis mõjutasid hilisemat konflikti.

1994. aasta genotsiid

1994. aasta kevadel toimunud genotsiid on Rwanda lähiajaloo kõige traagilisem sündmus. Lühidalt:

• Keset 1994. aasta aprilli–juuli katastroofi tapsid Hutu ekstremistid, sealhulgas relvastatud militsad (näiteks Interahamwe), hinnanguliselt umbes 500 000–1 000 000 inimest, peamiselt Tutsisid ja ka mõõdukamaid Hutusid — üldine rahvusvaheline hinnang on ligikaudu 800 000 hukkunut.
• Põhjused: pikaajalised poliitilised, majanduslikud ja sotsiaalsed pingeid, kolonialismist ja isetegevusest pärit identiteedipoliitika, sõjalised konfliktid ning julge poliitiline propaganda ja organiseeritud vägivalla plaanid.
• Rahvusvaheline reaktsioon: maailm viljeles suurt viivitust ja ebapiisavat sekkumist. ÜRO ja paljude riikide tegevus kriisi ajal oli piiratud ning hiljem on poliitiline arutelu keskendunud sellele, miks või kuidas sekkumine jäi toimumata.
• Järelmõju: riik taastati Relva Rassistliku Rassipõhise Võitluse (RPF) juhitud valitsuse poolt, juhtfiguuriks Paul Kagame. Toimusid ulatuslikud migrandid, majanduslikud ja ühiskondlikud häired ning rahvusvahelised õigusprotsessid kuritegude eest vastutavate isikute kohtu alla andmiseks.

Õigus ja vastutus pärast genotsiidi

Pärast genotsiidi algatati mitmeid õiguslikke meetmeid:

• Rahvusvaheline ras – M-õigussüsteem loodi Ruanda kuritegude jaoks (International Criminal Tribunal for Rwanda, ICTR), mis tegeles kõrgetasemeliste süüdistatavate uurimise ja kohtuprotsessidega.
• Gacaca kohalikud kohtud: traditsioonilisel alusel korraldatud rahukohud, mille eesmärk oli kiiremini menetleda suuri hulkude kuritegusid, anda kannatanutele võimalus rääkida ja kiirendada ühtlustamist. Need kohtud said nii kiitust kui ka kriitikat.
• Ühiskondlik taastumine: lai programmid rahumeelseks ühinemiseks, aga ka rõhutatud vajadus konfliktide ennetamise ja hariduse järele, et vältida minevikuvigade kordumist.

Keel, kultuur ja religioon

Kinyarwanda on üldlevinud ja kõigi suuremate elanikkonnagruppide ühine keel. Lisaks on olulised keeled ka prantsuse ja inglise keel ning alates 2017. aastast on ametlikuks lisatud ka suahiili (Swahili). Kultuuriliselt on Rwanda rikas suulise pärandi, muusika, tantsu ja käsitöö poolest. Religiooniliselt on suur osa elanikkonnast kristlased (katoliiklased ja protestandid), samuti leidub kohalikke uskumusi ja mosleminimesed.

Majandus ja areng

Rwanda on väikese pindalaga, kuid riik on viimastel aastakümnetel teinud märkimisväärseid arenguhüppeid. Peamised majandussektorid:

• Põllumajandus: moodustab suure osa töökohtadest — peamised ekspordiartiklid on kohv ja tee.
• Turism: palju tulu tuleb loodusturismist, eriti mägigorillade vaatlemisest Volcanoes National Parkis.
• Teenused ja tehnoloogia: Kigali areneb finants- ja infosüsteemide keskuseks, riik on püüdnud kujuneda tehnoloogia- ja ärikeskkonna sõbralikumaks piirkonnaks (nt "Vision 2020" arengupoliitika).

Rwanda on tuntud ka oma suhteliselt madala korruptsioonimäära poole püüdlemise, turvalisuse ja puhtuse poolest linnades. Samas on poliitiline keskkond vahel kriitika all seoses opositsiooni ja meediavabadusega.

Loodus ja keskkond

Riigi loodus on mitmekesine: mäestikud, järved (nt Kivu järv), vihmametsad ja savannid. Rwanda on seotud mitmete looduskaitsealgatustega, eriti gorillade ja teiste ohustatud liikide kaitseks. Piirkondlikud rahvuspargid meelitavad loodushuvilisi kogu maailmast.

Poliitika ja ühiskond tänapäeval

Rwanda on presidendivõimuga riik. Pärast 1994. aasta sündmusi on riigis olnud sulepea, stabiilne, kuid tihti ka kontrolliv juhtimine. Paul Kagame ja tema partei RPF on olnud riigijuhid alates sõjalise võimu haaramisest genotsiidi järel. Riik on saavutanud olulise majandusliku taastumise ja sotsiaalseid edusamme, kuid rahvusvahelises arutelus tõusevad esile ka küsimused demokraatia, sõnavabaduse ja inimõiguste kohta.

Kokkuvõte

Rwanda on väike, kuid ajalooliselt ja kultuuriliselt rikas riik, mille maine maailmas on tugevalt kujundatud 1994. aasta genotsiidi tagajärgedest. Alates sellest ajast on riik teinud suuri jõupingutusi taastamiseks, maa ühiskondliku ja majandusliku arengu kiirendamiseks ning rahvusvahelise suhtluse parandamiseks. Samas jäävad teemad nagu mälu, vastutus ja inimõigused olulisteks arutelupunktideks nii riigisiseselt kui ka välismaailmas.

Geograafia

Ruanda on 26 338 ruutkilomeetri suuruse pindalaga maailma 149. suurim riik. Kogu riik asub suurel kõrgusel. Madalaim punkt on Rusizi jõgi 950 meetri kõrgusel merepinnast. Ruanda asub Kesk- ja Ida-Aafrikas. Läänes piirneb see Kongo Demokraatliku Vabariigiga, põhjas Ugandaga, idas Tansaaniaga ja lõunas Burundiga. See asub ekvaatorist paar kraadi lõuna pool ja on maismaapiirkonnaga suletud. Pealinn Kigali asub Rwanda keskuse lähedal.

Riigi pikim jõgi on Nyabarongo. Nyabarongo-Kagera suubub lõpuks Victoria järve. Ruandas on palju järvi, millest suurim on Kivu järv. See on üks kahekümne sügavaima järve hulgas maailmas. Teised suuremad järved on Burera, Ruhondo, Muhazi, Rweru ja Ihema. Ihema on suurim Akagera rahvuspargi idapoolsetel tasandikel asuvatest järvedest.

Kesk- ja Lääne-Ruandas on palju mägesid. Kõrgeimad tipud asuvad Virunga vulkaanide ahelas loodes. Siia kuulub ka Mount Karisimbi, mis on Ruanda kõrgeim punkt 4 507 meetri kõrgusel. Riigi keskosa on enamasti künklik. Idapiiril on savannid, tasandikud ja sood.

Ruandas valitseb parasvöötme troopiline mägikliima. Seal on madalamad temperatuurid kui ekvaatorimaadele tüüpilised. See on tingitud selle kõrgest asukohast. Riigi keskosas asuvas Kigalis on tüüpiline päevane temperatuurivahemik 12 °C ja 27 °C vahel. Aastaringselt ei ole suuri muutusi. Aastas on kaks vihmaperioodi. Esimene kestab veebruarist juunini ja teine septembrist detsembrini. Neid eraldavad kaks kuiva hooaega. Suurem neist kestab juunist septembrini, mil sageli ei saja üldse vihma. Detsembrist veebruarini on lühem ja leebem periood.

Kagera ja Ruvubu jõed, mis on osa Niiluse ülemjooksust.


Järv ja vulkaan Virunga mägedes

Bioloogiline mitmekesisus

Eelajaloolisel ajal hõlmasid mägimetsad kolmandiku praeguse Rwanda territooriumist. Looduslik taimestik on praegu peamiselt kolmes rahvuspargis, ülejäänud riigis on terrasspõllumajandus. Nyungwe on suurim allesjäänud mets, kus kasvab 200 puuliiki, samuti orhideed ja begooniad. Volcanoes'i rahvuspargis on taimestik peamiselt bambus ja soostik, väikeste metsaaladega. Akageras on savannide ökosüsteem. Siin on peamiselt akaatsia. Akageras on mitmeid haruldasi või ohustatud taimeliike, sealhulgas Markhamia lutea ja Eulophia guineensis.

Suurimate imetajate mitmekesisus on suurim kolmes rahvuspargis. Akageras on tüüpilised savanniloomad, nagu kaelkirjakud ja elevandid, samas kui Volcanoes on koduks umbes kolmandikule maailma mägigorillapopulatsioonist. Nyungwe metsas on kolmteist ahviliiki, sealhulgas šimpansid ja Ruwenzori colobus'e arboreaalsed ahvid. Ruwenzori kolobuslased liiguvad kuni 400-liikmelistes rühmades, mis on suurim rühm Aafrika primaatide seas.

Ruandas on 670 linnuliiki. Idas ja läänes on erinevus. Lääneosas asuvas Nyungwe metsas on registreeritud 280 liiki. Liikide hulka kuuluvad Ruwenzori Turaco ja Handsome Francolin. Ida-Ruandas seevastu on savannilinnud, nagu mustapea gonolek, ning soode ja järvede läheduses elavad linnud, sealhulgas haugid ja kraanad.

Topis Akagera rahvuspargis

Otsing