Rwanda

Ajalugu

Kolonialism

Aafrikasse tungimise ajal vallutas Belgia Rwanda. Seejärel hakkasid belglased ruandalasi rühmadesse jagama: Bahutu ja Batutsi. Belglased valisid abatutsi'deks inimesed, kes nende arvates nägid välja euroopalikumad. Ülejäänud said abahututeks. Belglased ütlesid rwandalastele, et batutsi on bahututest paremad. Nad lubasid Batutsi'de valitseda Bahutu'de üle.

Iseseisvusjärgne

1. juulil 1962 sai Rwanda iseseisvaks ja Bahutu sai võimu. Seega toimusid sageli tutsi-vastased puhastused. Paljud abatutsi põgenesid Ugandasse, kus nad moodustasid Rwanda Isamaarinde ehk RPF, mis püüdis 1990. aastal Rwandasse tungida.

Tutside vastu suunatud genotsiid

Ööl vastu 6. aprilli 1994. aastat tulistati diktaator Juvénal Habyarimana lennuk alla, kuid siiani ei ole selge, kes seda tegi. Poole tunni jooksul oli kogu pealinnas Kigalis näha Interahamwe miilitsa poolt mehitatud teetõkkeid. Genotsiid tutsi vastu oli alanud. See kestis umbes 100 päeva ja jättis surnuks üle miljoni (1 000 000) tutsi ja mõõduka hutu. Peamine relv, mida kasutati, oli machete ehk umupanga. Teised riigid pöörasid tapmistele vähe tähelepanu. 2. juulil 1994 vallutas RPF Kigali. Teised riigid lasid ruandlastel oma probleeme ise lahendada, sest neid ei huvitanud.

Provints

Ruandas on viis provintsi. Need on Põhja-provints, Lõuna-provints, Ida-provints, Lääne-provints ja Kigali linn kesklinnas.

Piirkonnad

See on Rwanda piirkondade loetelu.

• Huye
• Nyamagabe
• Nyaruguru
• Gisagara
• Nyanza
• Ruhango
• Musanze
• Gicumbi
• Rulindo
• Gakenke
• Rusizi
• Nyamasheke
• Karongi
• Rubavu
• Rutsiro
• Nyabihu
• Bugesera
• Rwamagana
• Gatsibo
• Kirehe
• Nyagatare
• Ngoma
• Kicukiro
• Gasabo
• Nyarugenge

Geograafia

Ruanda on 26 338 ruutkilomeetri suuruse pindalaga maailma 149. suurim riik. Kogu riik asub suurel kõrgusel. Madalaim punkt on Rusizi jõgi 950 meetri kõrgusel merepinnast. Ruanda asub Kesk- ja Ida-Aafrikas. Läänes piirneb see Kongo Demokraatliku Vabariigiga, põhjas Ugandaga, idas Tansaaniaga ja lõunas Burundiga. See asub ekvaatorist paar kraadi lõuna pool ja on maismaapiirkonnaga suletud. Pealinn Kigali asub Rwanda keskuse lähedal.

Riigi pikim jõgi on Nyabarongo. Nyabarongo-Kagera suubub lõpuks Victoria järve. Ruandas on palju järvi, millest suurim on Kivu järv. See on üks kahekümne sügavaima järve hulgas maailmas. Teised suuremad järved on Burera, Ruhondo, Muhazi, Rweru ja Ihema. Ihema on suurim Akagera rahvuspargi idapoolsetel tasandikel asuvatest järvedest.

Kesk- ja Lääne-Ruandas on palju mägesid. Kõrgeimad tipud asuvad Virunga vulkaanide ahelas loodes. Siia kuulub ka Mount Karisimbi, mis on Ruanda kõrgeim punkt 4 507 meetri kõrgusel. Riigi keskosa on enamasti künklik. Idapiiril on savannid, tasandikud ja sood.

Ruandas valitseb parasvöötme troopiline mägikliima. Seal on madalamad temperatuurid kui ekvaatorimaadele tüüpilised. See on tingitud selle kõrgest asukohast. Riigi keskosas asuvas Kigalis on tüüpiline päevane temperatuurivahemik 12 °C ja 27 °C vahel. Aastaringselt ei ole suuri muutusi. Aastas on kaks vihmaperioodi. Esimene kestab veebruarist juunini ja teine septembrist detsembrini. Neid eraldavad kaks kuiva hooaega. Suurem neist kestab juunist septembrini, mil sageli ei saja üldse vihma. Detsembrist veebruarini on lühem ja leebem periood.

Kagera ja Ruvubu jõed, mis on osa Niiluse ülemjooksust.


Järv ja vulkaan Virunga mägedes

Bioloogiline mitmekesisus

Eelajaloolisel ajal hõlmasid mägimetsad kolmandiku praeguse Rwanda territooriumist. Looduslik taimestik on praegu peamiselt kolmes rahvuspargis, ülejäänud riigis on terrasspõllumajandus. Nyungwe on suurim allesjäänud mets, kus kasvab 200 puuliiki, samuti orhideed ja begooniad. Volcanoes'i rahvuspargis on taimestik peamiselt bambus ja soostik, väikeste metsaaladega. Akageras on savannide ökosüsteem. Siin on peamiselt akaatsia. Akageras on mitmeid haruldasi või ohustatud taimeliike, sealhulgas Markhamia lutea ja Eulophia guineensis.

Suurimate imetajate mitmekesisus on suurim kolmes rahvuspargis. Akageras on tüüpilised savanniloomad, nagu kaelkirjakud ja elevandid, samas kui Volcanoes on koduks umbes kolmandikule maailma mägigorillapopulatsioonist. Nyungwe metsas on kolmteist ahviliiki, sealhulgas šimpansid ja Ruwenzori colobus'e arboreaalsed ahvid. Ruwenzori kolobuslased liiguvad kuni 400-liikmelistes rühmades, mis on suurim rühm Aafrika primaatide seas.

Ruandas on 670 linnuliiki. Idas ja läänes on erinevus. Lääneosas asuvas Nyungwe metsas on registreeritud 280 liiki. Liikide hulka kuuluvad Ruwenzori Turaco ja Handsome Francolin. Ida-Ruandas seevastu on savannilinnud, nagu mustapea gonolek, ning soode ja järvede läheduses elavad linnud, sealhulgas haugid ja kraanad.

Topis Akagera rahvuspargis

Seotud leheküljed

• Rwanda jõgede loetelu
• Rwanda olümpiamängudel
• Ruanda jalgpallikoondis