Kurglased
Kurk on kõrged tiirulinnud perekonnast Gruidae (sugukond Gruiformes). Neid on 15 liiki 4 perekonnas. Kõrgeim neist on sarvekurg (Grus antigone), mis võib kasvada kuni 1,8 m kõrguseks,
Jõhvikad näevad välja nagu haigad, kuid nad on tavaliselt suuremad, neil on osaliselt paljas pea ja raskem nokk. Kui nad lendavad, on nende pikk kael ettepoole sirutatud ja jalad jäävad taha.
Esimesed jõhvikate fossiilid avastati Põhja-Ameerikas. Elusad vormid elavad kõikjal maailmas, välja arvatud Antarktikas ja Lõuna-Ameerikas. Paljud populatsioonid on ohustatud küttimise ja elupaikade hävitamise tõttu.
Paljas nahapind liivakurgi näol. See võib muuta värvi või isegi laieneda, kui lind on erutatud.
Mänd, ploomid ja jõhvikad, 1759 pKr, autor Shen Quan (1682-1760): rippuv rull, tint ja värv siidile. Paleemuuseum, Peking
Kirjeldus
Jõhvikad on pikkade jalgadega kõrged linnud. Nad on tavaliselt pruuni, valge või halli värvi. On olemas üle 15 liiki kraanasid. Nad näevad välja pigem nagu haigurid. Hulgikurg (Grus americana) on Ameerika kõrgeim lind. Täiskasvanud lindude pikkus on 1,5 meetrit ja tiibade siruulatus kuni 7 meetrit.
Life
Jõhvikad on kõigesööjad. Nad söövad mitmesuguseid taimi, roomajad, väikesed imetajad ja teised linnud. Jõhvi keskmine eluiga on 20-25 aastat. Jõhvikad on väga sotsiaalsed linnud, kes elavad suurtes parvedes. Mõnda liiki kurge peetakse Aasias, eriti Jaapanis, pühaks.
Reproduktsioon
Jõhvikad ehitavad oma pesad tavaliselt soostunud aladele ja munevad korraga kaks muna. Jõhvikad võivad teha hääli, mida kuuleb kaugelt. Paaritumise ajal tantsivad kraanad erilisi tantse, mis hõlmavad kiiret sammumist, kõrgeid hüppeid, sirutamist ja kummardamist. Jõhvi tibud kasvavad väga kiiresti ja kahe kuni nelja kuu vanuselt arenevad neil lennusuled. Jõhvikad on väga häälekad. Nad kasutavad mitut liiki kõnesid. Nad suhtlevad ka oma kehaga.
Käitumine
Kõik kraanad suudavad end üsna hästi kaitsta. Nad on enamasti üsna suured ning nokkivad, löövad ja peksavad oma tiibadega vastaseid. Nad on territoriaalsed ja isased võitlevad paaritumise ajal isegi tavapärasest jõulisemalt. Loomapidajaid kasutavad kraanade rünnakute eest kaitsmiseks akrüülist mässukilpi.
Evolutsioon
Jõhvik on iidne tiirulinnuliik. Nende esimesed kindlad fossiilid pärinevad eotseeni ajastust, rööpaid (perekond Rallidae) on nende lähimad sugulased Gruiformes'i sugukonnas. Enamik teisi Gruiformes'i rühmi on lennuvõimetud linnud. Need elasid metsades ja jätsid vähe või üldse mitte mingeid fossiilseid jälgi.
Ohustatud
Suurimad ohud kurkidele on küttimine ja elupaikade hävitamine. Jõhvikad vajavad suuri elupaiku. Kõiki kurge kaitstakse rahvusvahelise lepinguga.
Seotud leheküljed
- Grus
- Mustkaelakurg
- Tavaline kraana
- Hall kroonitud kraana
- Punakrooniline kraan
- Liivamäe kraan
- Sarus kraana
- Siberi kraan
Küsimused ja vastused
K: Mis on kraana?
A: Kraana on üks kõrge tiirulinnu liik.
K: Mitu liiki kraane on olemas?
V: Kurge on 15 liiki.
K: Milline on kõige kõrgem kraanaliik?
V: Kõrgeim kraanaliik on saruskraan, mis võib kasvada kuni 1,8 meetri kõrguseks.
K: Mille poolest erinevad kraanad haiglastest?
V: Kraanad on tavaliselt suuremad kui haigurid, neil on osaliselt paljas pea ja raskem nokk.
K: Milline näeb kraan välja, kui ta lendab?
V: Kui kraan lendab, on tema pikk kael ettepoole sirutatud ja jalad taha välja sirutatud.
K: Kus avastati esimesed kraanade fossiilid?
V: Esimesed kraanade fossiilid avastati Põhja-Ameerikas.
K: Kus leidub elavaid kurkide vorme?
V: Elavaid kurje leidub kogu maailmas, välja arvatud Antarktikas ja Lõuna-Ameerikas.
