Kurgid (Gruidae): liigid, tunnused, levik ja kaitse
Kurgid (Gruidae): 15 liiki, eristatavad tunnused, levik ja ohustatus. Avastage liigid, käitumine, fossiilid ning tõhusad kaitsemeetmed nende elupaikade säilitamiseks.
Kurk on kõrge, pika kaelaga tiirulind, kuulub perekonnast Gruidae (sugukond Gruiformes). Neid on umbes 15 liiki jagunenud 4 perekonda. Kõrgeim neist on sarvekurg (Grus antigone), mis võib kasvada kuni 1,8 m kõrguseks ja kaaluda mitu kilogrammi.
Kurgid on silmapaistva kehakuju ja äratuntava lennu poolest. Jõhvikad näevad mõnikord välja justkui õhuke või rabedamad, kuid tegelikult on kurgid tavaliselt suuremad kui paljud teised tiirulised; neile on iseloomulik osaliselt paljas pea või paljad kortsud, tugev ja pikk nokk ning lihaseline keha. Lendades on nende pikk kael ettepoole sirutatud ja jalad jäävad taha, mistõttu nad meenutavad sirgelt sirutatud kujuga koolilõiget.
Esimesed kurgifossiilid avastati Põhja-Ameerikas, mis annab tunnistust nende pikaajalisest ajaloost Maa faunas. Elusad vormid elavad suurel osal maailmast, välja arvatud Antarktikas ja Lõuna-Ameerikas. Paljud kurgiliigid liiguvad kaugete rändeteedega ning sõltuvad märgala- ja sooelupaikadest. Mitmed populatsioonid on ohustatud peamiselt küttimise ja elupaikade hävitamise tõttu.
Tunnused ja suurus
Kurgid on üldjuhul suured linnud: kere pikkus varieerub mõnest kümnest sentimeetrist kuni ligi kahe meetrini. Iseloomulikud tunnused:
- pikk kael ja pikad jalad, mis sobivad hästi kõndimiseks madalas vees ja rohus;
- pikad tiivad ja tugeva jõuga lennulihased — paljud liigid on kaugrändajad;
- tihtipeale eristuvad värvikad peasoomused, sulestiku mustrid või kaared peas (nt kroonkurgidel);
- sagedasti tugev ja otsustav nokk toidu otsimiseks või pesa kaitsmiseks.
Elupaik ja levik
Kurgid eelistavad märgalasid, rohurohkeid niite, raba- ja jõgeäärseid alasid ning mõnel liigil ka savanne ja madalaid soid. Mõned liigid on muutnud harjumusi ja kasutavad ka põllumajandusmaastikke rändeteedel või pesitsusajal. Rändavad liigid kogunevad talveks sobivatesse talvitusaladele, kus nad vormivad tihedaid pesitsi või suuri rändekolooniaid.
Toitumine ja käitumine
Kurgid on enamasti kõigesööjad: nende menüüsse kuuluvad veetaimed, rohuloomad, putukad, väiksemad selgroogsed (kalad, kahepaiksed, pisiloomad) ja mõnikord ka taimeosad (vili, juurvili). Toidu otsimisel ja pesitsemisel on nad tihti päevased; mitmed liigid on tuntud oma keerukate ja kuuldavate rüütlusetantsude poolest, mis tugevdavad sidemeid paari- või kolooniatasandil.
Paljunemine
Kurgid paljunevad tavaliselt paariti ning on sageli monogaamsed. Pesa ehitatakse tavaliselt maapinnale või madalale roostikku — see on pehme rohukuhil või veetaimestest kokku pandud nupp. Tavaliselt munevad emased 1–3 muna, mõnel liigipaaril toimub vanemate ühiselt poegade üleskasvatamine. Järelevalve ja paariskeeleline tantsumus mängib sigimisel suurt rolli.
Kaitse
Paljud kurgiliigid on inimtegevuse tõttu ohustatud: märgalade kuivendamine, põllumajanduse intensiivistumine, kütkestamine ja saaste vähendavad sobivaid pesitsus- ja toitumisalasid. Kaitsemeetmed hõlmavad elupaikade taastamist ja kaitset, rahvusvahelisi rändeteede kaitseprogramme, teadusuuringuid ja kohalike kogukondade kaasamist. Elupaikade kaitse, ebaseadusliku kütimise peatamine ning pesitsusalade turvalisuse tagamine on võtmetähtsusega liigi säilimise jaoks.
Kultuuriline tähendus
Kurgid on paljudes kultuurides tähistatud ilu, lojaalsuse ja rände sümbolina. Nende tantsud ja häälitsused on inspireerinud rahvapärimust, kunsti ja looduskaitselisi liikumisi üle maailma.
Kuigi mõned laialtlevinud liigid on taastunud tänu aktiivsetele kaitseprogrammidele, vajavad mitmed kurgid endiselt pikaajalist sekkumist, et tagada nende alaliste ja rändavate populatsioonide püsimine looduses.
Paljas nahapind liivakurgi näol. See võib muuta värvi või isegi laieneda, kui lind on erutatud.
Mänd, ploomid ja jõhvikad, 1759 pKr, autor Shen Quan (1682-1760): rippuv rull, tint ja värv siidile. Paleemuuseum, Peking
Kirjeldus
Jõhvikad on pikkade jalgadega kõrged linnud. Nad on tavaliselt pruuni, valge või halli värvi. On olemas üle 15 liiki kraanasid. Nad näevad välja pigem nagu haigurid. Hulgikurg (Grus americana) on Ameerika kõrgeim lind. Täiskasvanud lindude pikkus on 1,5 meetrit ja tiibade siruulatus kuni 7 meetrit.
Life
Jõhvikad on kõigesööjad. Nad söövad mitmesuguseid taimi, roomajad, väikesed imetajad ja teised linnud. Jõhvi keskmine eluiga on 20-25 aastat. Jõhvikad on väga sotsiaalsed linnud, kes elavad suurtes parvedes. Mõnda liiki kurge peetakse Aasias, eriti Jaapanis, pühaks.
Reproduktsioon
Jõhvikad ehitavad oma pesad tavaliselt soostunud aladele ja munevad korraga kaks muna. Jõhvikad võivad teha hääli, mida kuuleb kaugelt. Paaritumise ajal tantsivad kraanad erilisi tantse, mis hõlmavad kiiret sammumist, kõrgeid hüppeid, sirutamist ja kummardamist. Jõhvi tibud kasvavad väga kiiresti ja kahe kuni nelja kuu vanuselt arenevad neil lennusuled. Jõhvikad on väga häälekad. Nad kasutavad mitut liiki kõnesid. Nad suhtlevad ka oma kehaga.
Käitumine
Kõik kraanad suudavad end üsna hästi kaitsta. Nad on enamasti üsna suured ning nokkivad, löövad ja peksavad oma tiibadega vastaseid. Nad on territoriaalsed ja isased võitlevad paaritumise ajal isegi tavapärasest jõulisemalt. Loomapidajaid kasutavad kraanade rünnakute eest kaitsmiseks akrüülist mässukilpi.
Evolutsioon
Jõhvik on iidne tiirulinnuliik. Nende esimesed kindlad fossiilid pärinevad eotseeni ajastust, rööpaid (perekond Rallidae) on nende lähimad sugulased Gruiformes'i sugukonnas. Enamik teisi Gruiformes'i rühmi on lennuvõimetud linnud. Need elasid metsades ja jätsid vähe või üldse mitte mingeid fossiilseid jälgi.
Ohustatud
Suurimad ohud kurkidele on küttimine ja elupaikade hävitamine. Jõhvikad vajavad suuri elupaiku. Kõiki kurge kaitstakse rahvusvahelise lepinguga.
Seotud leheküljed
- Grus
- Mustkaelakurg
- Tavaline kraana
- Hall kroonitud kraana
- Punakrooniline kraan
- Liivamäe kraan
- Sarus kraana
- Siberi kraan
Küsimused ja vastused
K: Mis on kraana?
A: Kraana on üks kõrge tiirulinnu liik.
K: Mitu liiki kraane on olemas?
V: Kurge on 15 liiki.
K: Milline on kõige kõrgem kraanaliik?
V: Kõrgeim kraanaliik on saruskraan, mis võib kasvada kuni 1,8 meetri kõrguseks.
K: Mille poolest erinevad kraanad haiglastest?
V: Kraanad on tavaliselt suuremad kui haigurid, neil on osaliselt paljas pea ja raskem nokk.
K: Milline näeb kraan välja, kui ta lendab?
V: Kui kraan lendab, on tema pikk kael ettepoole sirutatud ja jalad taha välja sirutatud.
K: Kus avastati esimesed kraanade fossiilid?
V: Esimesed kraanade fossiilid avastati Põhja-Ameerikas.
K: Kus leidub elavaid kurkide vorme?
V: Elavaid kurje leidub kogu maailmas, välja arvatud Antarktikas ja Lõuna-Ameerikas.
Otsige