Sääriksääsklased
Jõhvikärbsed on kärbsed perekonnast Tipulidae. Nad on putukad. Jõhvikärbsed näevad välja nagu suured sääsed, kuid erinevalt sääskedest ei hammusta nad inimesi ega loomi. Jõhvikärbsed söövad aeg-ajalt nektarit.
Neid tuntakse kogu maailmas ka kui isapikkjalgseid. Mõiste "isapikkjalgsed" on antud ka ordu Opiliones või perekonna Pholcidae arachnididele. Jõhvikärbse vastseid tuntakse üldiselt nahkhiirte nime all.
Jõhvikärbseid on umbes 15 000 erinevat liiki ja 525 perekonda. See tähendab, et Tipulidae (kraanikärbsed) on suurim kärbeste rühm. Enamik kraanikärbse liike (75%) leidis Charles P. Alexander.
Täiskasvanud isend elab ainult paaritumiseks ja munemiseks: 10-15 päeva on kõik. Mõne liigi puhul ei söö täiskasvanud isend üldse.
Larvae
Suurema osa oma elust veedab kurkhiirelendlane vastsena. Jõhvikärbse vastseid nimetatakse nahkhiireteks või "nahkhiiretõugeteks", sest nad liiguvad ja söövad juurtega (näiteks muru) ja muu taimestikuga. Mõned nahkhiired on veekeskkonnaga seotud.
Nahkhiired võivad taimedele kahju tekitada. Selle tõttu on nahkhiired mõnes piirkonnas muru kahjustaja. Invasiivsed (Euroopa) nahkhiired (Tipula paludosa) põhjustavad muru muru ulatuslikku kahjustamist.
Jõhvikärbse vastsed jagunevad segmentideks. Neil on ees selge peakapsel. Vastse tagumise osa segmentidel (kõhusegmentidel) on sageli pikad lihastunud väljaulatuvad osad (nagu tentaklid). Teadlased ei ole kunagi näinud enamiku kraanikärbse liikide vastseid: teada on vähem kui 2% vastsetest.
Välimus
Täiskasvanud kurkhiirtel on väga pikad jalad ja pikk, õhuke kõht. Jõhvikärbseid püüdes on väga lihtne nende õrnad jalad kogemata ära murda. Nende õhukesed jalad ja kõht võivad aidata neil põgeneda lindude eest, kes püüavad neid süüa. Emasloomadel on isasloomadega võrreldes suurem kõht. Emaste kõhuosa lõpeb ka terava ovipositoriga, mis näeb natuke välja nagu nõel. Jõhvikärbsed ei saa nõelata.
Tiivad on sageli kehast väljas, kui kurkhiir ei liigu. Kui tiivad on välja sirutatud, võib tiibade taga näha suuri haltereid (tasakaalustid). Erinevalt sääskedest ei oska kraanikärbsed hästi lennata. Nad "vappuvad" mõnikord lendamisel.
Mõõdukates kohtades elutsevad kurkhiired, näiteks Tipula liigid, võivad kasvada kuni 60 mm suuruseks. Troopilised kraanikärbsed võivad kasvada üle 100 mm pikkuseks. Ameerika Ühendriikide lääneosas elav hiiglaslik kraanikärbes (Holorusia rubiginosa) võib saavutada 38 mm (1-3/8 tolli) suuruse. On olemas ka väikesed, sääskede suurused kurkhiired.
Küsimused ja vastused
K: Mis on kraanikärbsed?
V: Jõhvikärbsed on Tipulidae perekonda kuuluvad putukad.
K: Mille poolest erinevad kraanikärbsed sääskedest?
V: Jõhvikärbsed näevad välja nagu suured sääsed, kuid erinevalt sääskedest ei hammusta nad inimesi ega loomi.
K: Kas kurkhiired söövad nektarit?
V: Jah, kraanikärbsed söövad aeg-ajalt nektarit.
K: Mis nime kannavad kraanikärbsed veel kogu maailmas?
V: Jõhvikärbseid tuntakse ka kui papa pikajalgseid.
K: Milliseid teisi olendeid tuntakse ka isapikkukärbsena?
V: Nimetus "isapikkjalgsed" on antud ka ordu Opiliones või perekonna Pholcidae arachnidadele.
K: Kuidas tuntakse tavaliselt kraanikärbeste vastseid?
V: Jõhvikärbeste vastseid tuntakse tavaliselt nahkhiirte nime all.
K: Mitu liiki ja sugukonda kurkhiirte on olemas?
V: Jõhvikärbseid on umbes 15 000 erinevat liiki ja 525 perekonda, mis teeb neist suurima kärbeste rühma.
