Lindude vapp (kroon) — peasulgede koonus, funktsioonid ja näited

Koonus (mõnikord kutsutud ka krooniks) on üksik või rühm eristuvate sulgede komplekt linnu pea või kukla piirkonnas. See on tihti moodustatud muudetud katte- ja näosulgede poolt ning võib eri liikidel olla kas pidevalt püsti seisva kujuga või elastse, üles‑alla tõstetava olekuga. Koonuse kohta vaata ka: sulerühm, mis on ja linnuliigil.

Koonuse ehitus ja tõstmise mehhanism

Koonus koosneb tavaliselt pikematest ja jäigematest katte- või tiivaääriste sulgedest, mille alus on kinnitatud sulgede lihaste ja naha külge. Lind suudab koonust tõsta või langetada, aktiveerides spetsiaalseid väikesi lihaseid sulgede juures—see mehhanism on sarnane teiste sulgede püstitamisele, kuid koonuse sulged on sageli jäigemad ja paigutatud selliselt, et moodustuks selge kuju.

Peamised funktsioonid

Koonusel on mitu olulist rolli:

• Sotsiaalne suhtlus ja uurimine: koonus on visuaalne signaal liigikaaslastele—seda kasutatakse kurameerimisel, hierarhia kinnitamisel ja lähedusse lubamise signaaliks;
• Intimidatsioon ja kaitse: õõnestamata või äkki üles tõstetud koonus teeb linnu suurema ja silmatorkavama ning võib hirmutada rivaale või kiskjaid;
• Emotsionaalne väljendus: koonuse asend võib näidata ärevust, tähelepanelikkust, agressiivsust või vastupidi rahulolu ja lõõgastatust;
• Suguline valik: erksavärvilised või suursugused koonused võivad olla valikueelis paaritumisel, sest annavad märku tervisest ja geneetilisest sobivusest;
• Camouflage ja äratundmine: mõnel liigile aitab kroon samastuda elupaigaga või võimaldab liigikaaslastel üksteist kergemini ära tunda.

Koonuse käitumuslik tõlgendamine

Koonuse asend võib anda käitumise kohta kiireid vihjeid. Näited tõlgendustest on järgmised:

• täielikult üles tõstetud koonus — suurenenud erutus, alarm või agressiivsus;
• suhteliselt poolpüsti või pisut laiali olev koonus — uudishimulikus või tähelepanelikus olekus;
• madal või sirutamata koonus — rahulik ja lõõgastunud olek.

Oluline on arvestada ka muude kehakeele elementidega (hääled, tiibade paigutus, silmade fookus), sest koonus üksinda ei anna alati kogu pilti.

Näited ja liigid

Lindude vappe ja koonusid esineb paljudes linnugruppides, eraldi vormide ja suurustega. Heaks ja tuntud näiteks on kakaduud ja nende sugulased kakatiilid (perekond Cacatuidae), kellel koonus tõstetuna on eriti silmapaistev ja omab nii sotsiaalset kui kaitsefunktsiooni. Samuti on tuntud eeskuju hallkroonekurgi (Balearica regulorum) kuldkollased peaokkad, mis moodustavad püsiva, kaunilt väljaulatuva krooni.

Tekstis mainitud liike kasutavad koonuseid muu hulgas kurameerimisel, hoiatus‑ ja ohumärgina ning liigi‑, isendi‑ või paarituvastuse vahendina. Näiteks kakaduusidel ja kakatiilidel võib koonus soovi korral tõsta või langetada — neid kasutatakse liigikaaslastega suhtlemiseks või kaitsevahendina, et peletada eemale teisi liike; sel viisil võib lind äkki ja ootamatult tunduda palju suuremana.

Praktiline nõuanne – kodulinnud ja vaatlejad

Kui hoiate kodus kakaduud või teisi krooniga papagoisid, tasub tähele panna koonuse liikumist: järsk tõus võib viidata stressile, valule või ärritusele ning põhjus tuleks kiiresti selgitada, et vältida käitumisprobleeme. Vaatlejana pargis annab koonuse ehe vaatlusmomenti: see aitab mõista lindude vahelist kommunikatsiooni ja sobib hästi liiginähtuste kirjeldamiseks.

Kokkuvõttes on koonus lihtne, kuid mitmekülgne morfoloogiline tunnus, mida linnud kasutavad kommunikatsiooniks, kaitseks ja mateerjalituseks; selle kuju, värv ja käitumuslik kasutus varieeruvad liigiti.

Küsimused ja vastused

Küsimus: Mis on linnu vapp?

K: Kas kõigil linnuliikidel võivad olla kroonid?

Küsimus: Kas sulgi võib liigutada?

K: Milleks kasutatakse lindude koonuseid?

K: Millisel linnul on alati ülespoole suunatud vapp?

Küsimus: Millisesse papagoi perekonda kuuluvad kakadud ja kakatiilid?

K: Mis on linnu eesmärk, kui ta äkki ja ootamatult oma koonu üles tõstab?

Otsing