Crotalinae ehk krotaliinimad ja pitviperid Aasias ja Ameerikas

Crotalinae, mida tuntakse ka kui „krotaliinid“ või „pitviperid“, on Aasias ja Ameerikas elavate mürgiste madu alamperekond. Need maod on iseloomulikud spetsiaalse soojusmeeleelundi ehk „pit‑augukese“ poolest, mis asub silma ja ninasõõrme vahel ning võimaldab tajuda soojussignaale — abiks eelkõige öisel ja hajunud valgusega jahtimisel.

Praegu leidub 18 perekonda ja 151 liiki: 7 perekonda ja 54 liiki Vanas Maailmas ning 11 perekonda ja 97 liiki Uues Maailmas. Need on ainsad teadaolevad viperad, mida leidub Ameerikas. Mõned madu, mis kuuluvad sellesse gruppi, on klapikumadused, laanepead ja Aasia pitviperid.

Tuntud tunnused

• Soojusemeel: tüüpiline „pit“ — sensoorne õõnsus, mis tuvastab soojusallikaid ja aitab leida sooja‑verelisi saakloomi pimedas;
• Hambaehitus: neil on pikad, õõnsad ja pööratavad mürgihambad, mis volditakse suu kerge sulgemise korral tagasi;
• Välimus: enamikul on kolmnurkne pea, kiuline soomuste struktuur (karedad/harjased soomused) ja vertikaalsed lati‑laadse kujuga õpilised;
• Mürgi toime: enamasti hemotoksiline ja kudet kahjustav, kuid mõnel liigil esineb ka neurotoksiinilisi komponente; mürgi koostis varieerub liigiti ja mõjutab nii saagi halvatust kui seedimist.

Levik ja elupaigad

Krotaliinid elavad väga erinevates elupaikades: vihmametsadest ja niitudest kuni mägialade, rohumaade ja märgaladeni. Mõned liigid on metsastunud ja arenevad puu‑elus, teised on maapinnal või kivistel aladel. Ameerikas on krotaliinid laialt levinud nii Põhimaal kui Lõuna‑Ameerikas; Aasias leidub mitmeid endeemilisi perekondi troopilistes ja mõõduka kliimavöötme piirkondades.

Toitumine ja käitumine

Pitviperid on peamiselt saaki üllatusrünnakuga püüavad kiskjad: nad peidavad end ja ootavad lähenenud närilisi, linnuliike, sisalikke, kahepaikseid või väiksemaid imetajaid. Püügi järel mürgitavad nad saaki ning jälgivad seda, kuni saak on nõrgestatud. Mõned liigud on öised, teised aktiivsed ka päeval.

Paljunemine

Enamik krotaliinidest sünnitab elusnoori (ovovivipaarne või vivipaarne paljunemine), st munad arenevad emases ja noored sünnivad juba elusana. Iseloomulik on see, et emasloom sageli kaitseb poegi sünnituse ajal ja vahetult pärast seda.

Mõju inimesele ja tähtsus

Paljud liigid võivad hammustada ja põhjustada vaktsineerimist vajavat mürgistuse raskust — ohuks on eelkõige aladele sattuvad inimesed ja töölised. Samas on pitviperid olulised ökosüsteemis, kontrollides näriliste populatsiooni ja aidates haiguste levikut vähendada. Mürki uuritakse ka meditsiinis: mõned ensüümid ja molekulid on olnud aluseks ravimite arendamisel (näiteks teatud vererõhuravimite eelkäijad pärinevad viperamürkidest).

Kaitse ja ohud

Paljusid liike ohustab elupaikade kadumine, inimsuhtlus, sigimisalane jaht ning ebaõiglane hukkamine. Mõned liigid on kohaliku või rahvusvahelise kaitse all; täpne olukord sõltub liigist. Konservatsioonitöö hõlmab elupaikade säilitamist, avalikku harimist ja inimeste‑maode konfliktide vähendamist.

Oluline: krotaliinide taksonoomia ja liiginimekiri võivad uute uuringute ning DNA‑põhiste analüüside tõttu muutuda, seega võivad perekondade ja liikide arvud erineda sõltuvalt allikast.

Küsimused ja vastused

K: Kuidas nimetatakse Crotalinae alamperekonda?

K: Kus leidub Crotalinae alamperekonda?

K: Mitu perekonda ja liiki leidub praegu Crotalinae alamperekonnas?

K: Mitu perekonda ja liiki leidub Vanas Maailmas?

K: Mitu perekonda ja liiki leidub Uues Maailmas?

K: Kas Ameerikas leidub peale Crotalinae alamperekonna veel teisi viperusi?

K: Millised on mõned näited maodest, mis kuuluvad Crotalinae alamperekonda?

Otsing