Sarvikukroon-meritäht (Acanthaster planci): korallide kiskja

Sarvikukroon-meritäht (Acanthaster planci) — korallide kiskja, mis öösiti hävitab korallipolüüpe; erksavärviline ja mürgine liik, mis ohustab riffisüsteeme ja korallide tervist.

Sarvikukroon-meritäht (Acanthaster planci) on meritähtede liik, kes on tuntud eelkõige oma korallitoidulise eluviisi ja teravate piikide poolest. Tavapäraselt on nende nahk oranžipunasest kuni lillakaspunase värvusega, millel on kollased või roosad piigid. Sarvikukroon on üks suurimaid meritähti maailmas: tema läbimõõt võib ulatuda kuni umbes 1 meetrini (kuni 3 jalga). See liik elab soojades vetes kogu Indo-Paikse ookeani piirkonnas, sh Vaikse ookeani, India ookeani ja Punase mere aladel.

Elupaik ja välimus

Sarvikukroon-meritäht eelistab korallrahusid ja kiviseid põhjakohti, kus leidub rohkelt kiviseid kõvasid koralle. Keha on kaetud paljude liikuva jalaga ja teravate, tihti mürgiste piikidega, mis annavad talle hästi kaitstud väljanägemise. Erinevatel isenditel on käbi- või rõngakujuline madalikuline keha ja arvukalt harujasarnaseid osi — sarvikukroon võib kanda rohkem kui tavapäraselt levinud viis jäsemetega meritähti.

Toitumine ja saagipidamine

Sarvikukroon toitub peamiselt korallidest. Ta suundub korallipolüübi kohale, vabastab sinna seedimiseks mõeldud seedeensüüme, mille abil korallkoe laguneb ja muutub imetavaks vedelikuks. Seejärel imeb meritäht korallipolüübidest tekkinud vedeliku — korallide eluskude hävib ja jääb alles ainult kaltsifikatsioonist tekkinud skelet. Sageli toimub toitumine peamiselt öösiti, kui sarvikukroon aktiivsemalt liigutab end korallide vahel.

Värv ja hoiatusvärvid

Paljud isendid on tagasihoidlikuma värvusega — kahvatud pruunist kuni hallikasroheliseni —, kuid mõnel alal esinevad isendid on erksavärvilised. Erksad toonid on hoiatusvärvid, mis märgistavad teistele loomadele, et sarvikukroon võib olla mürgine või muu vastik maitsega. Need värvid aitavad vähendada röövloomade huvi; tõsiasi, et mitmed liigid hoiduvad sarvikukroonist, toetab selle aposemaatilist (hoiatus-)signaalimist.

Elutsükkel ja paljunemine

Sarvikukroon on välissuguline paljur (broadcast spawner): emased ja isased vabastavad veesse mune ja spermat, kus toimub viljastumine. Areng kulgeb planktoonsete larviate kaudu (bipinnaria ja brachiolaria-etapid), mis hõljuvad sålmisuures vees mitu nädalat kuni kuud, kuni nad lõpuks põhja settivad ja metamorfoosi läbi teevad. Suured larvalised õnnestumised võivad kaasa tuua uute populatsioonierinevuste tekkimise ja soodustada levikut kaugetesse piirkondadesse.

Rünnakud, levik ja mõju korallidele

Sarvikukroon võib tekitada korallides laastavat kahju, kui tema arvukus suureneb (nn epideemiad või "outbreaks"). Suurtes kogustes meritähed võivad lühikese aja jooksul hävitada suuri korallipindu, vähendades korallide katvust ja elurikkust ning muutes reefi struktuuri. Korallikadu mõjutab otseselt kalade ja teiste selgroogsete liikide varjepaiku ja toiduahelaid ning aeglustab kogu ökosüsteemi taastumist.

Miks levivad epideemiad?

Epideemiate põhjused on mitmekesised ja sageli seotud inimteguritega: liigsete kalurite ja looduslike röövloomade (nt kilpkonnad ja suured koorikloomad) väljapüük võib vähendada sarvikukrooni looduslikku kontrolli. Samuti võib toitainete suurenemine merre jõudev reostus toetada larvide ellujäämist. Kliimamuutused, merevee soojenemine ja korallite stress võivad samuti muuta rifisüsteemi vastuvõtlikumaks sarvikukrooni mõjule.

Haldus ja kontrollimeetmed

Rohkemlevinuid meetmeid ja programme kasutatakse epideemiate tõkestamiseks ja kahjustuste vähendamiseks. Levinumad tegevused hõlmavad:

• manuaalset eemaldamist sukeldudes (isendid tõmmatakse randa või pannakse kilekottidesse),
• seda, et meritähti süstitakse spetsiaalsete lahustega (näiteks äädikas, sapi või teised katted) — seda teevad koolitatud meeskonnad, sest süstimine võib kahjustada ka teisi organisme, kui seda tehakse valesti,
• aktiivne monitooring ja varajane avastamine koos kogukondliku aruandlusega,
• merenduspoliitika, mis reguleerib kalapüüki ja kaitseb looduslikke sarvikukrooni röövloomi,
• veekvaliteedi parandamine (vähendada toitainete tormivoolu), et vähendada larvide ellujäämist.

Predaatorid ja ökoline roll

Kuigi täiskasvanud sarvikukroonidel on vähe looduslikke vaenlasi oma suurte, mürgiste piikide tõttu, on mõningad spetsialiseerunud röövloomad (nt suured kilpkonnad ja mõned koorikloomad) ja inimtegevus olulised kontrollijad. Sarvikukroon mängib siiski osa riffi ökosüsteemis — väiksemates arvukustes aitab ta hoida teatud koralliliikide domineerimist kontrolli all, kuid epideemiate korral muutub tema roll kahjulikuks.

Ohud inimestele ja ohutus

Sarvikukrooni piigid on teravad ja võivad olla mürgised. Piikide torked on valulikud, võivad põhjustada paistetust, iiveldust ja mõnel juhul süsteemseid reaktsioone. Sukeldujad ja randadel viibijad peaksid vältima meritähtede käsitsi puutumist. Kui torke saab, tuleb haav puhastada ja otsida vajadusel arstiabi. Korallikaitse ja sarvikukrooni kontrolli tegevused peaksid toimuma juhtivate ökosüsteemi haldajate järelevalve all.

Kokkuvõtteks: Sarvikukroon-meritäht (Acanthaster planci) on eriline ja efektiivne korallide kiskja, kelle esinemise ja arvukuse kontroll on väga tähtis korallrahude tervise säilitamiseks. Õige monitooring, kaitsemeetmed ja kogukondlik koostöö aitavad vähendada tema põhjustatud kahjusid ning toetada riffide taastumist.

Küsimused ja vastused

K: Mis on sarvikukroon-tähekala?

K: Mis värvi on okasroositähtede nahk?

K: Kui suur võib olla okasroolise meritäht?

K: Kus elab okasroolise meritäht?

K: Millest toitub sarvikpallakas?

K: Kuidas saab sarvikpooke oma toitu?

K: Miks on mõnel sarvikukrooni meritähe osal heledad hoiatusvärvid?

Otsing