Suur Vallrahu

Geoloogia

Riffide uurimiskeskus on leidnud korallide jäänuseid, mis on pool miljonit aastat vanad. Korallid on selles piirkonnas kasvanud juba 25 miljonit aastat. Korallid ei ole alati moodustanud korallrahusid.

Suure Vallrahu vanust on raske välja arvutada. Selle põhjuseks on see, et riff võib kasvada ja kahaneda, kui meretase muutub. Korallriffide läbimõõt, st nende laius, võib kasvada 1 kuni 2 cm aastas. Samuti võivad nad kasvada ülespoole 1-15 cm aastas. Korallid ei saa kasvada, kui vesi on liiga sügav (150 meetrit või rohkem), sest nad vajavad päikesevalgust. Nad ei saa kasvada veest väljas (üle merepinna).

Great Barrier Reef Marine Park Authority ja Australian Institute of Marine Science väidavad, et praegune elus riff hakkas kasvama umbes 20 000 aastat tagasi. See hakkas kasvama vanemal riffil. See teeb riffi alguse ajaliseks. Maa, mis moodustab Suure Vallrahu põhja, oli rannikutasandik. Tasandikul olid mõned suured künkad. Mõned neist küngastest olid vanemate riffide osad.

Alates 20 000 aastat tagasi kuni 6000 aastat tagasi hakkas meretase tõusma. Kui see tõusis, said korallid rannikutasandiku küngastel kõrgemale kasvada. 13 000 aastat tagasi oli merepind 60 meetrit madalam kui praegu. Korallid hakkasid kasvama rannikutasandiku küngaste ümber. Neist said mandrisaared. Kui meretase tõusis kõrgemale, kattis enamiku neist mandrisaartest vesi. Siis said korallid kasvada üle küngaste. Nii tekkisid praegused lahed ja karid. Merepinna tase ei ole Suurel Vallrahul viimase 6000 aasta jooksul palju tõusnud. CRC Reef Research Centre on välja arvutanud, et praegune, elus riff on 6000-8000 aastat vana.

Kimberley piirkonnast on leitud väga vana barjäärriffi jäänused. See asub Lääne-Austraalia põhjaosas.

Suurt Vallrahu maailmapärandi ala on jagatud 70 eri piirkonnaks. Neid nimetatakse bioregioonideks. Igal bioregioonil on oma erilised taimed ja loomad. Riffide bioregioone on 30 ja mitte-riffide bioregioone 40. Suure Vallrahu põhjaosas on lintriffid ja deltariffid. Selliseid riffe ei ole ülejäänud Suurt Vallrahu süsteemis.

Heron Island, korallkai lõunapoolsel Suurel Vallrahul.

Ökoloogia

Suurel vallseljandikul on 1500 kalaliiki ja palju muid loomi, vetikaid ja koralle. Nende hulgas on palju ohustatud või ohustatud liike. Mõned neist eksisteerivad ainult selles riffisüsteemis.

Imetajad

Suurel Vallrahul on nähtud kolmkümmend liiki vaalu, delfiine ja pringlivähki. Nende hulka kuuluvad kääbusvaal, indo-vaikse ookeani kühmnokkadelfiin ja kühmnokkvaal. Enamik dugongide populatsioonist elab seal.

Kilpkonnad ja dugongid

Rifile tuleb pesitsema kuus liiki merikilpkonni. Need on roheline merikilpkonn, nahkhiire kilpkonn, hawksbill-kilpkonn, loggerhead-kilpkonn, flatback-kilpkonn ja oliivi-kilpkonn. Suurel Vallrahul on kaks erinevat roheliste merikilpkonnade rühma. Üks rühm elab riffi põhjaosas ja teine lõunaosas. Viisteist liiki merepõldusid meelitavad ligi dugongid ja kilpkonnad. Need pakuvad ka kaladele toitu ja peavarju. Kõige levinumad mererohuliigid on Halophila ja Halodule.

Muud mereloomad

Soolakrokodillid elavad mangrovi- ja soolasoodes rannikul, riffi lähedal. Riffilt ei ole leitud krokodillide pesasid. Riffil elavad soolase vee krokodillid läbivad pikki vahemaid. Riffi ümbruses ei ela palju krokodille. Riffil elab umbes 125 liiki haid, rannakraide, rüütasid või kiimalisi. Riffil elab umbes 5000 liiki molluskeid. Nende hulka kuuluvad hiidkarbid, nudibranchid ja koonusetigud. On leitud nelikümmend üheksa piibukalaliiki ja üheksa liiki merihobuseid. Saartel elab seitse konnaliiki. Samuti elab põhjas murea angerjas, kes toitub kaladest.

Linnud

215 linnuliiki külastab riffi või pesitseb või pesitseb saartel. See hõlmab 22 liiki merelinde ja 32 liiki rannikulinde. Nende hulka kuuluvad näiteks merikotkas ja roosiline tutt. Enamik pesitsuspaikadest asub saartel Suure Vallrahu põhja- ja lõunapiirkonnas. Pesitsemiseks kasutab neid alasid umbes 1,7 miljonit lindu.

Taimed

Suurt Vallrahu saartel on teadaolevalt 2195 taimeliiki. Kolm neist ei ela kusagil mujal. Põhjapoolsetel saartel on 300-350 taimeliiki, mis on puittaimed. Lõunapoolsetel saartel on 200 rohttaime. Whitsunday piirkonnas on kõige rohkem taimeliike - 1141. Taimeliigid levivad peamiselt kalade kaudu.

Meremadu

Suurel Vallrahul elab seitseteist liiki meremadu. Neil kulub umbes 4 aastat, et saada piisavalt vanaks, et paljuneda. Nad elavad tavaliselt merepõhjas. Nad elavad kuni 50 meetri sügavuses soojas vees. Nad on sagedamini levinud riffi lõunaosas.

Kalad, askeedid ja mõhnastikloomad

Riffil elab üle 1500 kalaliigi. Nende hulka kuuluvad klounkala, punase ahvena, punakurk-keisri ning mitmed snapper- ja korallitaimede liigid. Riffil elab vähemalt 330 liiki merikärbseid (ascidiad). Nende suurus varieerub 1 mm-10 cm läbimõõduga. Riffsüsteemis elab 300-500 liiki mürakalasid. Need on väikesed veeloomad, mis näevad välja nagu sammal või oksad.

Korallid

Riffil elab nelisada liiki koralle, nii kõvakoralle kui ka pehmeid koralle. Enamik neist kubiseb, lastes tuhandeid mune välja suurtel üritustel. Seda kudemist kontrollib mere temperatuuri tõus. See toimub kevadel, suvel ja mõnel pool sügisel, mis on osa kuutsüklist ja ööpäevasest päevast tsüklist. Suure Vallrahu sisemises osas kudevad kalad oktoobris täiskuujärgsel nädalal. Välimised riffid kudevad novembris ja detsembris. Suure Vallrahu tavalised pehmed korallid kuuluvad 36 erinevasse liiki. Riffidel elab viissada liiki merevetikate või merevetikate liiki. Nende hulka kuulub kolmteist liiki Halimeda. Need ladestavad kuni 100 meetri laiuseid kriidikihti. Nende pinnal on mini-ökosüsteemid, mida on võrreldud vihmametsakattega.

Roheline merikilpkonn Suurel Vallseljandikul (Great Barrier Reef)


Korallid Mackay riffil

Kliimamuutus

Uues aruandes "Reef Outlook Report" öeldakse, et kliimamuutused põhjustavad riffidele tohutut kahju. Aruande koostas Great Barrier Reef Marine Park Authority. Soojem ja happelisem vesi korallrahu ümber aeglustab kaltsifikatsiooni, mille abil korallid kasvavad ja muutuvad tugevaks. Korallid pleekivad (kaotavad oma värvi) ja paljud liigid, mis elavad riffil ja selle ümbruses, satuvad ohtu. Austraalia valitsus on viimase kahe aasta jooksul kulutanud juba 325 miljonit Austraalia dollarit, et parandada korallrahu tervist.

Muud ohud

Reef Outlook Report hoiatas ka muude ohtude eest, mis ohustavad riffi. Nende hulka kuulus mandrilt merre voolav halva kvaliteediga vesi. See vesi on reostunud põllumajandusettevõtete insektitsiidide ja lähedalasuvatest linnadest pärit prügiga. Rannikul toimuv kasvav areng hävitab looduslikke mere- ja rannikuelupaiku. Ka kalapüük on tekitanud kahju.

Seotud leheküljed

• Austraalia maailmapärandi objektide nimekiri