Korallide pleegitamine: põhjused, tagajärjed ja taastumine

Korallide pleegitamine toimub siis, kui kivikorallid kaotavad oma värvi ja muutuvad valgeks. See ei tähenda alati kohest surma, vaid näitab, et korallid on stressis ja on välja tõrjunud või kaotanud sümbiootilised vetikad, mis elavad nende kudedes.

Mis on korallide ja vetikate suhe?

Kivikorallid on lihtsad loomad, kes moodustavad suuri riffe. Need loomad elavad endosümbiootilises suhtes üherakuliste vetikatega (tuntud ka nimega zooxanthellaed). Vetikad elavad korallipolüübi rakkudes ja toodavad päikesevalguse abil fotosünteesi teel kuni 90% koralli energiavajadusest. Seetõttu elavad korallid enamasti veidi allpool merepinda, kus on piisavalt valgust.

Mis põhjustab pleegitamist?

• Keskmine vee temperatuur: Globaalsest soojenemisest tingitud merevee temperatuuri tõus on peamine ja levinum põhjus. Lühiajalised kuumaperioodid (nt El Niño sündmused) võivad tekitada intensiivseid pleegimislaineid.
• Veekvaliteedi halvenemine: reostus, toitaineterikaste heitmete tõttu tekkinud eutrofeerumine või setted võivad muuta olusid vetikatele ja korallidele ebasoodsaks.
• Ülepüük ja ökosüsteemi tasakaalu muutused: kui riffi loomulikud vetikakontsumeerijad vähenevad, võib see mõjutada korallide tervist.
• Happelise vee mõju: merevee happesuse suurenemine (ocean acidification) vähendab korallide kaltsiumkarbonaadi tootmist ja muudab neid vastuvõtlikumaks.
• Haigused ja tugeva ilmastiku mõju: tormid, tugev päikesevalgus, haigused ja muud stressorid võivad samuti soodustada pleegitamist.

Kui tõsine on probleem?

Pleegitatud korallid ei pruugi kohe surra — need on ilma oma peamise energiaallikata ja võivad nälga jääda aja jooksul. Mõned uutavad ja taastuvad, kui tingimused kiiresti paranevad ja vetikad tagasi tulevad; teised hukkuvad. ÜRO Keskkonnaprogramm tõi välja, et aastatel 2014–2016 toimunud ülemaailmsed pleekimisüritused olid pikimad registreeritud perioodid sellise ulatusega ning korallid hukkusid enneolematult suurel alal. Näiteks 2016. aastal tappis pleegitamine Suurel Vallrahul 29–50% korallidest. Samuti on pleegitamise esinemise vahe 1980. ja 2016. aasta vahel vähenenud poole võrra, mis näitab äärmuslike sündmuste sageduse kasvu.

Tagajärjed ökosüsteemile ja inimestele

• Elurikkuse vähenemine: riffid toetavad suurt hulka kalu ja teisi mereorganisme; pleegitamine vähendab nende elupaiku.
• Majanduslikud kaotused: kalandus, turism ja paljude rannikualade kogukondade elatus sõltuvad terveist riffidest.
• Ranniku kaitse nõrgenemine: elusad riffid pehmendavad lainetust ja kaitsevad rannikuid erosiooni eest; surnud riffid seda ei tee.
• Toidujulgeolek ja kultuur: paljude kogukondade toidulaud ja traditsioonid on seotud riffide eluga.

Värviline pleegitamine ja kaitsemehhanismid

Mõnikord ei muutu pleegitatud korallid puhtalt valgeks — mõned võivad omandada erksad, heledad värvid. 2020. aasta mais teatasid Southamptoni ülikooli teadlased, et sellised eredavärvilised pigmendid võivad toimida nagu looduslik päikesekaitsekreem, kaitstes korallirakke liigse valguse eest. See võib aidata korallidel ellu jääda perioodidel, mil vetikad on kadunud, ja hõlbustada vetikate hilisemat tagasitulekut.

Taastumine: võimalused ja piirangud

Korallide taastumine sõltub pleegitamise raskusastmest, kordumise sagedusest ja kohalikest tingimustest. Kergete pleegitamisjuhtumite korral võivad korallid taastuda mõne nädala kuni kuu jooksul, kui temperatuur langeb ja vetikad tagasi tulevad. Raske ja korduv pleegitamine võib põhjustada korallipopulatsiooni kadu ja riffi struktuurseid muutusi, mis vajavad taastumiseks aastaid või aastakümneid.

Inimtegevus on välja töötanud mitmeid taastamismeetodeid:

• Koralliaednikud ja ümberistutamine (coral gardening) — isendite kasvatamine ja riffile tagasi paigutamine.
• Assisteeritud evolutsioon — otsitakse või arendatakse soojusele vastupidavamaid koralle või vetikaid.
• Vee kvaliteedi parandamine ja kaitsealad — vähendades kohalikke stressoreid, suurendatakse loomulikku taastumisvõimet.
• Tehnilised lähenemised — varjutamine, kohalike soojuspiirkondade jahutamine või genepankide/eskiveerimise meetodid pikaajalisemaks säilitamiseks.

Kuidas jälgitakse pleegitamist?

Korallide seisundit jälgitakse nii kohalike vaatlustööde, sukeldumisuuringute kui ka satelliitandmete abil, mis näitavad meretemperatuuri erandeid. Ka kodanikuteadusprojektid aitavad infot koguda ja teavitust tõsta.

Mida saab igaüks teha?

• Vähendada oma süsiniku jalajälge: vähem lennureise, energiasääst, taastuvenergia kasutamine aitab aeglustada mere soojenemist.
• Tõsta vee kvaliteeti: vältida liigset väetiste ja kemikaalide kasutamist, toetada puhastamist ja reovee nõuetekohast käitlemist.
• Toetada kaitsealasid ja säästvat turismi: valida vastutustundlikud reisi- ja sukeldumisteenuse pakkujad ning järgida reegleid riffidel.
• Toetada teadusuuringuid ja taastamisprogramme: annetused või osalemine kohalikes algatustes aitavad otse.

Kokkuvõte: Pleegitamine on korallriffidele üks suurimaid ohte tänapäeval, peamiselt seetõttu, et mered soojenevad. Pleegitamine ei tähenda alati kohest surma — mõningad korallid taastuvad — kuid korduvad ja laiaulatuslikud sündmused võivad põhjustada püsivat kahju nii loodusele kui ka inimestele. Parim pikaajaline lahendus on vähendada kasvuhoonegaaside heitmeid ning samal ajal kaitsta ja taastada koralliriffe kohalikul tasandil.

Küsimused ja vastused

K: Mis on korallide pleegitamine?

K: Mis on korallide pleekimise peamine põhjus?

K: Kui suure osa korallide energiast annavad vetikad?

K: Kui palju kahju sai Suur Vallrahn 2016. aastal?

K: Kui sageli esineb ülemaailmseid pleekimisüritusi?

K: Millisteks värvideks võivad mõned korallid pleegitamisel muutuda?

Otsing