Korallriff: korallid, veealune ökosüsteem ja tähtsus
Avasta korallriffide maailm — korallid, veealune ökosüsteem, nende tähtsus, ohud ja kaitse. Sukeldumispaigad ja ilu Suure Vallseljandiku ning Pulau Tiomaniga.
Korallriff on suur veealune struktuur, mis koosneb surnud ja elavatest korallidest (vajutage, et näha rohkem). Enamikus tervetes riffides on ülekaalus kivikorallid. Need koosnevad koloonilistest polüüpidest, mis kuuluvad sugukonda Cnidaria, mis eritavad kaltsiumkarbonaadist eksoskeletti. Rifid moodustuvad troopilistes merepiirkondades (30 kraadi põhja ja lõuna pool ekvaatorist) ja troopikate vahel. Rifid on paljude troopiliste kalade ja muude loomade elupaigaks. Korallriffide süsteemid on oma ilu ja värvuse tõttu korallide ja nendega seotud paljude loomade tõttu peamine turismiatraktsioon.
Inimesed vaatavad neid snorgeldamise ja sukeldumise ajal. Üks näide korallriffidest on Malaisias Pulau Tiomanil, Pahangi osariigi lähedal ja ka üks kuulsamaid - Suur Vallseljandik.
Korallide ehitus ja eluviis
Korallid on väikeste loomakeste ehk polüüpide kolooniad. Iga polüüp eritub kaitsvat eksoskeleti, mis koos teiste polüüpide skeletitega moodustab riffi struktuuri. Paljud kivikorallid elavad sümbioosis sümbiootiliste vetikatega (zooxanthellae), mis elavad polüüpide rakkudes ja toodavad fotosünteesi teel osa korallide toidust. See sümbioos annabki korallidele sageli erksad värvid ja on oluline riffi tervise jaoks.
Riffide tüübid ja levik
- Võrgumoodustised: fringing- ehk rannikuriffid, mis ulatuvad kaldast välja;
- Vallrifid: riffid, mis on eraldatud rannast laiemast veeväljaga (laguuniga) — näiteks paljud kuulsad vallrifid;
- Atollid: rõngakujulised saared või riffid, mis tekivad laguuniga keskel, tavaliselt tekivad tuhandeid aastaid kestnud protsesside käigus.
Enamik korallriffe asub sooja mereveega piirkondades ligikaudu 30° põhja- ja lõunapoolse ekvaatoriga. Riffid võivad paikneda madalas vees, aga ka sügavamates lahtedes, sõltuvalt vee selgusest ja valgusest.
Tähtsus ökosüsteemina
Korallriffidel on suur ökoloogiline ja majanduslik väärtus:
- nad toetavad üht maailma liigirikkamaid ökosüsteeme ja on koduks tuhandetele kaladele, koorikloomadele ja teistele organismidele;
- rifid annavad kalandusele elupaiga ning on olulised toiduallikad paljudele kogukondadele;
- nad kaitsevad rannikut lainete ja erosiooni eest, vähendades tormi- ja tsunamiohtusid;
- turism ja tegevused nagu sukeldumine toovad sissetulekut ja töökohti.
Ohud ja probleemid
Korallriffid on väga habras ja neid ähvardavad mitmed inimtekkilised ja loodusalased tegurid:
- Vee temperatuuri tõus: põhjustab korallide pleegitamist (bleaching), sest soojem vesi häirib sümbioosi vetikatega;
- Hapestumine: merede CO2 sisaldus muudab vee happelisemaks, mis raskendab kaltsiumkarbonaadi sadestumist ja eksoskeleti tekkimist;
- Reostus ja järelikult toitainete liig: põllumajanduslik voolavus ja kohtalõikeline reostus soodustavad vetikakasvu, mis varjutab koralle;
- Ülepüük ja purustav püüdmine: tasakaalustatud ökosüsteemi kahjustamine ja riffi füüsiline rike;
- Kustutav rannikuarendus: täitmine, sadamate ehitamine ja muu areng, mis hävitab elupaiku;
- Haigused ja invasioonilised liigid: võivad levida uutesse piirkondadesse ja kahjustada kohalikku faunat;
- Rekreatsioonisurve: halb käitumine sukeldumisel, ankrute viskamine ja muud tegevused vigastavad riffi.
Kaitse ja taastamine
Riffide hoidmiseks ja taastamiseks kasutatakse mitmeid strateegiaid:
- linnapiirkondade ja merealade planeerimine, mis vähendab reostust ja elupaikade hävitamist;
- meresõbraliku kalanduse edendamine ja kaitsealad (MPA — marine protected areas), et säilitada liigirikkust;
- globaalne tegutsemine kasvuhoonegaaside vähendamiseks — kliimamuutus on riffide peamine pikaajaline oht;
- restaureerimisprogrammid, nagu koralliaedade (coral gardening) rajamine, kolooniate ümberistutamine ja larvaalne siirdamine;
- haridus ja vastutustundlik turism — külastajate juhendamine, ankrute kasutamise piiramine ja jäätmete vähendamine;
- seire ja teadusuuringud, mis aitavad mõista riffide tervist ja tõhusalt reageerida probleemidele.
Korallriffid on hindamatu väärtusega nii looduse kui ka inimühiskonna jaoks. Nende kaitsmine nõuab kohalikku, riiklikku ja rahvusvahelist koostööd ning kiireid samme nii kliima soojenemise tõkestamiseks kui ka otsepaiste allikate vähendamiseks.
Osa Austraalia Queenslandi rannikul asuva Suure Vallseljandiku bioloogilisest mitmekesisusest (Great Barrier Reef).

Riffide moodustumine võib võtta kümme tuhat aastat ja atollide moodustumine kuni 30 miljonit aastat.
Moodustamine
Enamik praegustest korallriffidest tekkis pärast viimast jääaega, kui jää sulamise tõttu tõusis merepind ja üleujutas mandrilava. See tähendab, et need on vähem kui 10 000 aastat vanad. Kui korallrahude kogukonnad tekkisid mandrilaval, rajasid nad riffe, mis kasvasid ülespoole, hoides sammu meretaseme tõusuga. Rifid, mis ei suutnud sammu pidada, muutusid uppunud riffideks, mis olid kaetud nii suure veega, et nende edasiseks ellujäämiseks ei olnud piisavalt valgust.
Korallrahusid leidub ka süvameres, eemal mandrilava, ookeanisaarte ümber ja atollides. Valdav enamik neist ookeanikorallisaartest on vulkaanilise päritoluga. Vähesed erandid on tektoonilise päritoluga, kus plaatide liikumine on tõstnud ookeani sügavale põhjale pinnale.
Säilitamine
Korallrahud on tundlikud ökosüsteemid. Kuna korallid vajavad eluks sooja, päikesepaistelist vett, kasvavad nad sageli vee pealispinna lähedal. Kuna nad on nii lähedal maismaale, kahjustavad neid sageli mürgid ja mustus, mis võivad tulla paatidest ja lähedalasuvast maismaast. Mustus muudab vee hägusemaks, mis omakorda vähendab päikesevalgust. Mürgid võivad valgendada ja tappa koralle. Samuti on neid raske näha, kuid lihtne tabada, mistõttu laevad sõidavad sageli vastu korallid, kahjustades nii laevu kui ka koralle. Selle tõttu püüavad paljud riigid vähendada selliseid ehitisi, mis tavaliselt toimuvad randade lähedal, mille lähedal on korallriffid, ja olla ettevaatlikumad laevade suhtes, mis sõidavad ümber riffide.
· 
Aju korall
· 
Staghorn korall
· .jpg)
Spiraaltraadist korall
· 
Korallid
·
Seenekorall
· .jpg)
Labürindi korall
· 
Must korall
·
Fluorestseeruv korall.
Küsimused ja vastused
K: Mis on korallrahu?
V: Korallriff on suur struktuur, mis koosneb surnud ja elavatest korallidest.
K: Millised korallid on enamikus tervetel riffidel ülekaalus?
V: Enamikus tervetes riffides on ülekaalus kivikorallid.
K: Kuidas on korallriffid ehitatud?
V: Korallrahud on ehitatud Cnidaria sugukonda kuuluvatest koloonilistest polüüpidest, mis eritavad kaltsiumkarbonaadist eksoskeletti.
K: Kus tekivad korallrahud?
V: Korallrahud tekivad troopilistes merepiirkondades, mis asuvad ekvaatorist 30 kraadi põhja ja lõuna pool ning troopikate vahel.
K: Milline on korallriffide tähtsus?
V: Korallriffid on paljude troopiliste kalade ja muude loomade elupaigaks ning oma ilu ja värvuse tõttu on nad peamine turismiatraktsioon.
K: Milline on kuulus näide korallriffidest?
V: Austraalia idarannikul asuv Suur Vallrahu on kuulus näide korallriffidest.
K: Milliste tegevustega tegelevad inimesed korallriffide külastamisel?
V: Inimesed vaatlevad korallriffi snorgeldades ja sukeldudes.
Otsige