Korallrahu

Korallriff on suur veealune struktuur, mis koosneb surnud ja elavatest korallidest (vajutage, et näha rohkem). Enamikus tervetes riffides on ülekaalus kivikorallid. Need koosnevad koloonilistest polüüpidest, mis kuuluvad sugukonda Cnidaria, mis eritavad kaltsiumkarbonaadist eksoskeletti. Rifid moodustuvad troopilistes merepiirkondades (30 kraadi põhja ja lõuna pool ekvaatorist) ja troopikate vahel. Rifid on paljude troopiliste kalade ja muude loomade elupaigaks. Korallriffide süsteemid on oma ilu ja värvuse tõttu korallide ja nendega seotud paljude loomade tõttu peamine turismiatraktsioon.

Inimesed vaatavad neid snorgeldamise ja sukeldumise ajal. Üks näide korallriffidest on Malaisias Pulau Tiomanil, Pahangi osariigi lähedal ja ka üks kuulsamaid - Suur Vallseljandik .

Osa Austraalia Queenslandi rannikul asuva Suure Vallseljandiku bioloogilisest mitmekesisusest (Great Barrier Reef).

Riffide moodustumine võib võtta kümme tuhat aastat ja atollide moodustumine kuni 30 miljonit aastat.

Moodustamine

Enamik praegustest korallriffidest tekkis pärast viimast jääaega, kui jää sulamise tõttu tõusis merepind ja üleujutas mandrilava. See tähendab, et need on vähem kui 10 000 aastat vanad. Kui korallrahude kogukonnad tekkisid mandrilaval, rajasid nad riffe, mis kasvasid ülespoole, hoides sammu meretaseme tõusuga. Rifid, mis ei suutnud sammu pidada, muutusid uppunud riffideks, mis olid kaetud nii suure veega, et nende edasiseks ellujäämiseks ei olnud piisavalt valgust.

Korallrahusid leidub ka süvameres, eemal mandrilava, ookeanisaarte ümber ja atollides. Valdav enamik neist ookeanikorallisaartest on vulkaanilise päritoluga. Vähesed erandid on tektoonilise päritoluga, kus plaatide liikumine on tõstnud ookeani sügavale põhjale pinnale.

Säilitamine

Korallrahud on tundlikud ökosüsteemid. Kuna korallid vajavad eluks sooja, päikesepaistelist vett, kasvavad nad sageli vee pealispinna lähedal. Kuna nad on nii lähedal maismaale, kahjustavad neid sageli mürgid ja mustus, mis võivad tulla paatidest ja lähedalasuvast maismaast. Mustus muudab vee hägusemaks, mis omakorda vähendab päikesevalgust. Mürgid võivad valgendada ja tappa koralle. Samuti on neid raske näha, kuid lihtne tabada, mistõttu laevad sõidavad sageli vastu korallid, kahjustades nii laevu kui ka koralle. Selle tõttu püüavad paljud riigid vähendada selliseid ehitisi, mis tavaliselt toimuvad randade lähedal, mille lähedal on korallriffid, ja olla ettevaatlikumad laevade suhtes, mis sõidavad ümber riffide.

Aju korall

Staghorn korall

Spiraaltraadist korall

Korallid

Seenekorall

Labürindi korall

Must korall

Fluorestseeruv korall.

Küsimused ja vastused

K: Mis on korallrahu?

V: Korallriff on suur struktuur, mis koosneb surnud ja elavatest korallidest.

K: Millised korallid on enamikus tervetel riffidel ülekaalus?

V: Enamikus tervetes riffides on ülekaalus kivikorallid.

K: Kuidas on korallriffid ehitatud?

V: Korallrahud on ehitatud Cnidaria sugukonda kuuluvatest koloonilistest polüüpidest, mis eritavad kaltsiumkarbonaadist eksoskeletti.

K: Kus tekivad korallrahud?

V: Korallrahud tekivad troopilistes merepiirkondades, mis asuvad ekvaatorist 30 kraadi põhja ja lõuna pool ning troopikate vahel.

K: Milline on korallriffide tähtsus?

V: Korallriffid on paljude troopiliste kalade ja muude loomade elupaigaks ning oma ilu ja värvuse tõttu on nad peamine turismiatraktsioon.

K: Milline on kuulus näide korallriffidest?

V: Austraalia idarannikul asuv Suur Vallrahu on kuulus näide korallriffidest.

K: Milliste tegevustega tegelevad inimesed korallriffide külastamisel?

V: Inimesed vaatlevad korallriffi snorgeldades ja sukeldudes.