Nõelrakklased (Cnidaria): meres elavad polüübid, meduusid ja korallid

Tutvu nõelrakklaste (Cnidaria) maailmaga — meres elavad polüübid, meduusid ja korallid: bioloogia, elutsüklid ja nematotsüstide roll nende edu taga.

Cnidaria hõlmab ligikaudu 11 000 tuntud loomaliigiga sugukonda, kes on enamasti lihtsakoelised vees elavad organismid — enamik neist elab meres. Mõned liigid on koloonilised, koosnedes paljudest omavahel seotud zooididest, mis võivad olla omavahel geneetiliselt erineva tööjaotusega või isegi kloonid. Paljudel nõelrakksetel on keerulised eluetapid ja nad võivad oma elu jooksul esineda nii polüüpide kui ka meduusade vormis.

Selle rühma nimi pärineb erilisest rakkudest, mis kannavad nõelavaid organelle — nematotsüste. Nemato­­tsüstid on nende olendite peamine relv ja toitumisvahend: need võimaldavad saaki tuvastada, lüüa ning tavaliselt mürkide abil halvata või tappa. See eriline kohanemine on suuresti vastutav Cnidaria evolutsioonilise edu ja mitmekesisuse eest.

Morfoloogia ja ehitus

Nõelrakkklased on lihtsa kehaehitusega, kuid nende ehitus võib varieeruda. Tavaliselt on keha ümbritsetud ringikujulise suu ja sellele järgnevate nõelavate okstega (tuntud kui tentaklid). Paljudel on radiaalsümmeetria, mis sobib paigal püsimise ja ümbritseva keskkonna kõiki külgi võrdväärselt tajumisega. Mõned liigid moodustavad kõva valgu- või kaltsiumkarbonaadist skeleti (näiteks südakolooniatest tekkivad korallid), teised on pehmed nagu meduusad.

Nõelrakkude (cnidocüütide) roll

Nematotsüstid paiknevad spetsiaalsetes rakkudes (cnidocüütides). Need on silmapaistvad struktuurid: sees on pinges kapsel, millel on kerge trauma või keemilise signaali korral väljuv kerge või vedeliku täidetud toruke. Toru paisub ja nõel tabab sihti, süstides mürki. Mürkide toime ulatus ja spetsialiseeritus erinevad liigiti — mõned võivad tekitada inimesele tugevat valu, teised halvendavad vaid väiksemaid saaki.

Elutsükkel ja vormid

Nõelrakkklastel on kaks peamist morfoloogilist vormi: polüüp ja meduus. Polüüp on tavaliselt kinnitunud ja lamedama kujuga, paljuneb nii sugu- kui ebasuguliselt ning võib moodustada kolooniaid. Meduus on vaba ujulise kehaga, paljuneb peamiselt suguliselt ja kandideerib sageli ujuvale elustiilile. Paljude rühmade puhul vahelduvad need kaks vormi läbi elutsükli, kuid mõnel (nt Anthozoa — korallid ja mereanemoonid) on ainult polüüploomne staadium.

Taksonoomia ja näited

Cnidaria jaguneb mitmeks suureks rühmaks, millest tuntumad on:

• Anthozoa — korallid ja mereanemoonid (ainult polüüpne vorm, mitmed liigid moodustavad kõvakestaga kolooniaid ja ehitavad korallrahusid)
• Scyphozoa — nn tõelised meduusid (suuremad nii vabaelu kui sukeldumisega seotud meduusad)
• Hydrozoa — vesikloomad ja paljud väiksemad polüübid, sageli koloonilised
• Cubozoa — kuub-meduusid ehk karvased meduusid (mõnedest liike on tugevad mürgid)

Ökoloogia ja tähtsus

Nõelrakkklased on olulised nii toiduahelates kui ka merekeskkonna struktuuri kujundajad. Korallid loovad keerukaid elupaiku, mis toetavad suurt liigirikkust ja on ökosüsteemina väga produktiivsed. Meduusid võivad massiliselt paljunedes mõjutada kalavarude dünaamikat, toitainesagedust ja tööstuslikku tegevust (nt võrgud ja jahipidamine).

Sümbioos ja korallide ökoloogia

Paljud korallid elavad sümbioosis fototroofsete üksikrakksete dinoflagellaatidega (tuntud kui zooxanthellae). Need fotosünteesivad organismid annavad korallile osa toidust ja elujõu, samas kui korall pakub neile kaitstud kasvuruumi ja toitaineid. Selline kooslus on korallrahude ehitamise aluseks ja väga tundlik keskkonnamuutustele: vee soojenemine ja reostus võivad põhjustada sümbioosi katkestamist ehk korallide “valgustumist” (bleaching), mis võib lõppeda korallide hukkumisega.

Paljunemine

Paljunemise viisid on mitmekesised: paljud polüübid paljunevad ebasuguliselt ning moodustavad kloone või lõhenevad; meduusad ja paljud koloonilised vormid paljunevad suguliselt, vabastades gameteid vettesse. Mõned liigid kasutavad keerukaid puistangu- või vastsetappe, mis aitavad levikut ja uute asurkondade tekkimist.

Inimesele mõju ja ohud

Mõned meduusid võivad inimesi nõelata ja põhjustada valulikke või harvadel juhtudel ohtlikke reaktsioone. Samuti mõjutavad inimtegevused nõelrakkklaste elupaiku: korallrahud on ohustatud kliimasoojenemise, ookeanide happesuse suurenemise, ülepüügi ja saastatuse tõttu. Kaitsemeetmed hõlmavad rahvusparke, korallide taastamist ja kliimapoliitikat.

Fossiilne pärand ja uurimine

Nõelrakkklased on paleontoloogias olulised — mõned korallide fossiilid aitavad rekonstrueerida eelajaloolisi meresid ja kliimasid. Uurimine jätkub nii bioloogia, meditsiini (mürkide uuringud) kui ka looduskaitse valdkonnas.

Kokkuvõttes on Cnidaria mitmekesine ja ökoloogiliselt oluline loomagrupp: nad on nii mereökosüsteemide arhitektid (korallid) kui efektiivsed röövloomad (meduusid ja muud liigid) ning nende säilitamine on tihedalt seotud tervete merede ja kliima tasakaaluga.

Küsimused ja vastused

Küsimus: Mis on selle sugukonna nimi, kuhu kuulub Cnidaria?

K: Mitu liiki kuulub sellesse sugukonda?

K: Kus elab enamik neist loomadest?

K: Kas mõni neist on kolooniline organism?

K: Millised kaks vormi võivad nakkusloomade zooidid oma elutsükli jooksul võtta?

K: Mis on vastutav nende edukuse eest liikidena?

K: Mida tähendab "nakkusjalgsed"?

Otsing