Tursk: merekiskja ja tähtis toidukala — bioloogia ja kalandus

Tursk — merekiskja ja väärtuslik toidukala: bioloogia ja kalandus, kasv, püügitavad, tursamaksaõli ning kasutus köögis ja tööstuses.

Tursk (tavaliselt viidatakse liigile Gadus morhua) on ookeanis elav teleostkala, mis kuulub turskaliste (Gadidae) sugukonda. Tursk on suur kiskja, kelle toitumisse kuuluvad väiksemad kalad, koorikloomad ja molluskid; mõnikord esineb ka kannibalismi. Turskaliste sugukond hõlmab ligikaudu 12 erinevat perekonda ja mitmeid liike, kellest kõige tuntum on atlandi tursk.

Bioloogia ja käitumine

Tursk on põhiliselt demersaalne ehk põhjal liikuva kala: ta elab ja toitub merepõhja lähedal ning võib leida nii rannikuvetes kui ka sügavamates merelahtedes ja kontinentraami aladel. Tavaline täiskasvanud tursk kasvab kuni umbes 1–1,5 meetri pikkuseks; mass ulatub tavaliselt mõnest kuni mitmekümne kilogrammini, kuigi üksikud suured isendid võivad kaaluda rohkem. Tursad elavad sageli 10–20 aastat või kauem, sõltuvalt liigist ja populatsiooni olukorrast.

Paljunevad tursad kevadel või talvel (sõltuvalt populatsioonist): emane tursk muneb suuri hulki pelagilisi mune, mis arenevad vees hõljuvate vastseteni. Noored tursad läbivad eri eluetappe (vasts, poeg, nooruk), kuni tõusevad põhjaelu ja muudavad toitvaelistust täiskasvanute kombel.

Levik ja elupaik

Atlandi tursk esineb peamiselt Põhja-Atlandil nii Euroopa kui ka Põhja-Ameerika rannikutel. Erinevad tursapopulatsioonid on kohastunud erinevate temperatuuride ja meresügavustega; mõned asustavad külmemaid põhjameri, teised esinevad laiemalt. Tursk võib rännata toitmiseks ja kudemiseks pikkade vahemaade taha.

Toitumine

• Põhiline toit: väiksemad kalad (nt räim, kilu), krabid ja teised koorikloomad, molluskid.
• Kiskjana on tursk aktiivne ja kasutab nii lõhna- kui nägemismeelt saagi leidmiseks.
• Toitumisstrateegiad varieeruvad vanuse ja elupaiga järgi — nooremad isendid toituvad peamiselt zooplanktonist ja väikestest selgrootutest, vanemad suurematest saakloomadest.

Kalandus ja majanduslik tähtsus

Tursk on kutselise kalapüügi jaoks üks olulisemaid liike: teda püütakse otse tarbimiseks värskelt või külmutatult, kuid traditsiooniliselt ka kuivatatult ja soolatud kujul (nt turskadehketud ja soolatud tooted). Tursa maksa töödeldakse, et saada tursamaksaõli, mis on väärtuslik toidulisand rikaste omega-3 rasvhapete ja rasvlahustuvate vitamiinide poolest.

Püüdmismeetodid hõlmavad põhjatraali, rikka- ja rullvõrkude, pikkõnge ning võrgupüügiga seotud tehnikaid. Tursk on populaarne ka söömiseks, sest ta on maheda ja vähese rasvasisaldusega lihaga; koos kilttursa (pollock) ja atlandi merilesta kasutatakse turski laialdaselt toiduainetööstuses ning restoranides — näiteks tuntud roog kala ja friikartuli valmistamisel.

Ajalugu ja kultuuriline tähendus

Turska on viikingite ajast alates kaubeldud ja konserveeritud: kuivatatud (stockfish) ning soolatud tursk olid tähtsad ekspordiartiklid, mis aitasid toita rahvast ja kujundada rannikukultuure. Paljud rahvad, eriti Põhja-Euroopa ja Lääne-Aafrika regioonides, on ajalooliselt sõltunud tursast toidulaua ja majanduse seisukohalt.

Säilitamine ja keskkonnamured

Kuigi tursk on majanduslikult oluline, on mitmed tursapopulatsioonid olnud ajalooliselt tugeva ülepüügi all ja mõned piirkonnad on kogenud ränkkihtide kahanemist või kokkuvarisemist (nt 1990ndate alguse Grand Banksi tursakriis). Tänapäeval rakendatakse mitmes kohas varude haldamiseks püügikvoote, ajutisi keelustusi, kalastuspiirkondade sulgemisi ja taastamiskavasid. Samuti pööratakse tähelepanu tõhusamale püügitehnoloogiale, mis vähendab kõrvalsaaki ja elupaikade kahjustamist.

Turgude ja tarbijate surve, sertifikaadid (nt kestliku kalapüügi märgised) ning teadusuuringud aitavad suunata jätkusuutlikuma kalanduse poole. Samas jäävad mõned tursapopulatsioonid endiselt tundlikuks ning vajavad pikaajalist säästvat juhtimist.

Kalandus ja kasvatamine

Traditsiooniline püüdmine on tursa peamine allikas, kuid viimastel aastakümnetel on arendatud ka tursa kasvatust (akvakultuuri). Tursakasvatus seisab silmitsi väljakutsetega nagu haigused, toitainetõhusus ja larvaalne kasvatamine, kuid mõnes regioonis annab see võimaluse vähendada rannikuvarude survet.

Kokkuvõte

Tursk on mitmekülgne ja laialt levinud kala, kes on suure tähtsusega nii looduses kui inimühiskonnas. Tema roll toidulaual, kalanduses ja ajaloolises kaubanduses on olnud suur, kuid jätkusuutlikkus nõuab hoolikat haldamist, teaduspõhist poliitikat ja tarbijate teadlikku valikut. Tursk pakub väärtuslikku valku ja rasvhappeid (nt läbi tursamaksaõli), ent selle hõlpsaks ja edaspidiseks kasutamiseks on oluline hoida populatsioonid tervena ja taastada kahjustatud varud.

Küsimused ja vastused

K: Mis on tursk?

K: Mitu erinevat perekonda on tursa perekonnas?

K: Miks on tursk kutselise kalapüügi jaoks oluline kalaliik?

K: Mis on tursamaksaõli?

K: Mis on kala ja friikartul?

K: Millal turska esimest korda püüti ja kaubeldi?

K: Kui suureks kasvab looduslik tursk?

Otsing