Kolossaalne kalmaar (Mesonychoteuthis hamiltoni) — maailma suurim kalmaar
Kolossaalne kalmaar Mesonychoteuthis hamiltoni on maailma suurim kalmaar, mis on 9-10 meetri pikkune. See liiginimi ja tavaline nimetus viitavad suurele kehale ja võimsatele saagimisvõimalustele, kuid täpsed pikkus- ja massihinnangud varieeruvad sõltuvalt meetoditest ja sellest, kas arvestada ka pikendunud käsi.
Kirjeldus ja eripärad
Kolossaalne kalmaar on lühike ja jäme kehaehitusega võrreldes mõne teise suure kalmaariliigiga. Tema keha on tavaliselt punakaspruun ning sellel on tugevad käpad ja kaks pikemat kätt saagimiseks. Kehas leidub märkimisväärne kogus ammooniumkloriidi, mis aitab loomal säilitada neutraalse ujuvuse sügavates vetes, kuid samal ajal muudab liha inimese jaoks maitsetu või ebameeldivaks.
Elupaik ja levik
Kolossaalne kalmaar elab peamiselt lõunapoolse ookeani vetes ehk Antarktika ümbruses ja sellest lõunapoolsetes sügavustes. Isendid on leitud kuni umbes 2000 meetri sügavuselt. Nende levikut mõjutavad ookeanisügavused, saakloomade kättesaadavus ja temperatuuritingimused.
Toitumine ja käitumine
Arvatakse, et kolossaalne kalmaar toitub peamiselt teistest sügavavee organismidest: väiksematest ja keskmise suurusega kaladest, teistest kalmaaritest ning mõnikord ka selgrootutest. Tekstides on viidatud saakloomade hulgas olevat näiteks chaetognatha (noodikkaid) ja suuremaid kalu nagu Patagoonia hambakala. Lisaks on kirjeldatud, et ta võib rünnata teisi kalmaarid, kes elavad sügavates ookeanides ning kasutada bioluminestsentsi nähtavaid saakloomi (või nende otsimist) hõlbustava märgina.
Kolosskalmari ainevahetus on tõenäoliselt aeglane: mõned hinnangud näitavad, et täiskasvanu vajab võrreldes kehakaaluga suhteliselt vähe toitu (näiteks mõnikümmend grammi päevas väiksema aktiivsuse korral), mistõttu seda kirjeldatakse aeglaselt liikuva varitsejana. Suured silmad aitavad tal pimedas sügavuses saaki jahtida või märkida lähenenud röövloomi.
Silmad ja sensoorsed võimed
Kolossaalse kalmaari silmad on maailmas tuntud kui suurimad teadaolevad loomade silmad. Mainitud on, et silma laius võis olla umbes 27 cm (kokku kukkunud isendil) ja läätse läbimõõt 12 cm; elusa loomana hinnatakse läbimõõduks sageli 30–40 cm. Sellised suured silmad annavad eeliseks võime pimedas sügavuses nõrka valgust ja bioluminestsentseid märke märgata.
Röövloomad ja isiklikud ohtud
Kuigi kolossaalne kalmaar on ise tugev kiskja, on tal looduslikke vaenlasi — tuntumad on näiteks sperma- ehk varesvaalad, kes on leitud kalmaari seedetraktist ja kellest on teada lahinguid süvavee kalmaaridega. Ka suured mereloomad nagu mõningad hai-liigid võivad kaaluvahe korral saagi hulka kuuluda.
Avastused ja uurimine
Kolossaalne kalmaar on sügavveeline ja harva nähtav liik, mistõttu paljud aspektid tema elust on alles uurimisel. Teaduslikud proovid ja juhuslikud püükid annavad olulist teavet anatoomia, toitumise ja ökoloogia kohta, kuid täielik elutsükli kirjeldus ja paljunduskäitumine on endiselt osaliselt teadmata.
Muuseumieksponaat ja avalik teadlikkus
Uus-Meremaa Te Papa Tongarewa muuseum eksponeerib seda isendit alates 2008. aastast, kui avalikustatud näitus tutvustas ühe suurte specimenide leidu ja uurimist. Kalmaari eksemplari kohta on olemas ka veebisait, mis annab lisateavet leiu ja säilitamise protsessi kohta.
Kokkuvõte
Kolossaalne kalmaar Mesonychoteuthis hamiltoni on erakordne sügavaveeline kiskja, kelle suured silmad, tugev keha ja keemiline kohastumine (näiteks ammooniumühendid) võimaldavad tal ellu jääda Antarktika ookeani rasketes tingimustes. Kuigi suuruse ja eluviisi kohta on tehtud paljusid hinnanguid, jätkub selle liigi uurimine ning iga uus leid annab väärtuslikku infot süvamereökosüsteemide kohta.
Küsimused ja vastused
K: Mis on kolossaalne kalmaar?
V: Kolossaalne kalmaar, Mesonychoteuthis hamiltoni, on maailma suurim kalmaar, mis on 9-10 meetri pikkune.
K: Kuidas on kolossaalne kalmaar võrreldav hiidkalmaariga?
V: Kolossaalne kalmaar on suurem kui hiidkalmaar.
K: Mis värvi on kolossaalse kalmaari keha?
V: Kolossaalse kalmaari keha on punakaspruun.
K: Kus elab kolossaalne kalmaar?
V: Kolossaalne kalmaar elab kuni 2000 meetri sügavusel lõunapoolse ookeani pinnast allpool.
K: Mis on põhiline toit, mida kiiluvaiad söövad?
V: Põhiline toit, mida kalmaarid söövad, on kolossaalne kalmaar.
K: Kuidas maitseb kolossaalne kalmaar inimesele?
V: Kolosskalmari kehas on ammooniumkloriidi, seega on see inimesele halva maitsega.
K: Millest toitub kolossaalne kalmaar?
V: Arvatakse, et kolossaalne kalmaar toitub saakloomadest, nagu chaetognatha, suurtest kaladest, nagu patagoonia hambakala, ja teistest kalmaaridest, mis elavad ookeani sügavustes, kasutades bioluminestsentsi.
