Kolossaalne kalmaar
Kolossaalne kalmaar Mesonychoteuthis hamiltoni on maailma suurim kalmaar, mis on 9-10 meetri pikkune.
Kolossaalne kalmaar on suurem kui hiiglaslik kalmaar. Tema keha on punakaspruun ja ta elab kuni 2000 meetri sügavusel lõunapoolse ookeani pinna all. See on põhiline toit, mida süüakse kalmaaride poolt. Kolosskalmari kehas on ammooniumkloriidi, mistõttu see maitseb inimesele halvasti.
Arvatakse, et see toitub saakloomadest, nagu chaetognatha, suured kalad nagu Patagoonia hambakala ja teised kalmaarid, kes elavad sügavates ookeanides bioluminestsentsi abil.
Arvatakse, et kolossaalse kalmaari ainevahetus on aeglane, sest ta vajab ainult umbes 30 g saaki päevas. Energiavajaduse hinnangud viitavad sellele, et tegemist on aeglaselt liikuva varitsusjahiga, mis kasutab oma suuri silmi pigem röövloomade avastamiseks kui aktiivseks küttimiseks.
Silma laius on 27 cm ja läätse läbimõõt 12 cm. See on suurim teadaoleva looma silm. Need mõõdud on osaliselt kokku kukkunud isendi kohta: elusana oli silma läbimõõt tõenäoliselt 30-40 cm.
Uus-Meremaa Te Papa Tongarewa muuseum eksponeerib seda isendit 2008. aastal avatud näitusel. Kalmaari eksemplari kohta on olemas ka veebisait.
Küsimused ja vastused
K: Mis on kolossaalne kalmaar?
V: Kolossaalne kalmaar, Mesonychoteuthis hamiltoni, on maailma suurim kalmaar, mis on 9-10 meetri pikkune.
K: Kuidas on kolossaalne kalmaar võrreldav hiidkalmaariga?
V: Kolossaalne kalmaar on suurem kui hiidkalmaar.
K: Mis värvi on kolossaalse kalmaari keha?
V: Kolossaalse kalmaari keha on punakaspruun.
K: Kus elab kolossaalne kalmaar?
V: Kolossaalne kalmaar elab kuni 2000 meetri sügavusel lõunapoolse ookeani pinnast allpool.
K: Mis on põhiline toit, mida kiiluvaiad söövad?
V: Põhiline toit, mida kalmaarid söövad, on kolossaalne kalmaar.
K: Kuidas maitseb kolossaalne kalmaar inimesele?
V: Kolosskalmari kehas on ammooniumkloriidi, seega on see inimesele halva maitsega.
K: Millest toitub kolossaalne kalmaar?
V: Arvatakse, et kolossaalne kalmaar toitub saakloomadest, nagu chaetognatha, suurtest kaladest, nagu patagoonia hambakala, ja teistest kalmaaridest, mis elavad ookeani sügavustes, kasutades bioluminestsentsi.
