Chaetognatha (nooleussid): planktoni röövloomad, omadused ja levik

Chaetognatha (nooleussid) — läbipaistvad planktoni röövloomad: omadused, levik maailmameredes, liigid, suurused ja eripärased kohastumised, sh toksilised saagivõtted.

Chaetognatha, üldtuntud kui nooleussid, on väikeste röövloomade sugukond. Neid esineb planktonis kogu maailmas suurel hulgal.

Umbes 20% teadaolevatest liikidest on bentilised ja võivad kinnituda vetikate või kivide külge. Neid leidub kõigis mereakvatooriumides alates troopilistest pinnaveekogudest ja madalatest loodete basseinidest kuni süvamere ja polaaraladeni. Enamik kaetognataid on läbipaistvad ja torpeedokujulised, kuid mõned süvamere liigid on oranžid. Nende suurus varieerub 2-120 millimeetrit (0,079-4,724 tolli).

Vaatamata suurele arvule on tänapäeval vaid umbes 120 liiki 20 perekonnas. Mõned liigid kasutavad teadaolevalt neurotoksiini tetrodotoksiini, et oma saaki alistada.

Chaetognathid näivad olevat tekkinud kambriumi perioodil. Täielikke kehafossiile on kirjeldatud Hiinast ja Briti Kolumbia keskkambriumi Burgess Shale'ist.

Neid loomi peetakse tavaliselt protostoomide liigiks.

Morfoloogia ja anatoomia

Nooleussid on üldjuhul torpeedo- või noolekujuga, keha on selgesti eristuva pea-, keha- ja sabajaotusega. Iseloomulikud tunnused:

• Pähe koondunud röövimisvarustus: suue ümber on tugevad haardeküünised (grasping spines) ja hammastega sarnased struktuurid, mis võimaldavad püüda ja hoida liikuvat planktonilist saaki (nt kopepode).
• Sile, läbipaistev keha: see aitab varjata saagist ja saakloomad ei pruugi neid kergelt näha; süvamere liigid võivad olla pigmenteeritumad (nt oranžid).
• Finid ja liikumine: kere mõlemal küljel on pehmed lateraalsed finid ning lõpusegmendil ka sabauime; liikumine toimub keha lainetuse ja uimede kombineeritud liigutustega.
• Närvi- ja sensoorsüsteem: kaetognatitel on suhteliselt lihtne, kuid funktsionaalne närvisüsteem — keskne ganglion, paarilised silmaredelid (mõnel liigiti selgemad silmad/ocelli) ning sensoorseid rakke, mis aitavad tuvastada saaki ja voolutingimusi.
• Sisesehitus: neil puudub lõpune soolestik sarnaselt paljudele selgrootutele; vereringesüsteem on lihtne, gaasivahetus toimub enamasti läbi keha pinnakihi.

Toitumine ja käitumine

Nooleussid on aktiivsed röövloomad: nende põhitoiduks on peamiselt väiksem plankton — kopepodid, rotiferid, väikesed kilpnäärmsed ja mõnikord kalalestad. Nad püüavad saaki haardeküüniste abil ja hammustavad või lõikavad hamba‑taoliste struktuuridega. Mõned liigid toodavad või akumuleerivad tetrodotoksiini, mis nõrgestab või paralüüsib saaki; toksiin võib olla bakteriaalse päritoluga, kuid täpne allikas varieerub liikide lõikes.

Nooleussid osalevad sageli ööpäevases vertikaalses migratsioonis: päeval võivad nad olla sügavamal ja öösiti tõusta pindmisesse veekihti sööma. Nende arvukus võib tugevalt mõjutada kopeeromi ja teiste väikeste zooplanktoni populatsioonide dünaamikat, mõjutades omakorda kogu toiduvõrgustikku.

Paljundus ja elutsükkel

• Hermofoodid: enamik kaetognatidest on järjestikulised või samaaegsed hermafrodiidid (mõlemad suguelundid samal isendil), kuid paaritumine toimub peamiselt ristviljastamise kaudu.
• Munad ja areng: enamik liigib eritavad mune geeljas lindi või kimbuna, millest kooruvad noored direktarentidena (ei ole keerukat vastsetappi nagu mõnel teisel selgrootul). Mõned liigid võivad mune koorida või hoida neid keha küljes.
• Eluea pikkus: enamus planktonilisi liike elab vaid mõnest nädalast mõne kuu jooksul; elutsükkel ja sigimisperiood sõltuvad veetemperatuurist ja toidu kättesaadavusest.

Levik, ökoloogiline roll ja tähtsus

Nooleussid on levinud üle kogu maailma ja võivad kohati moodustada märkimisväärse osa zooplanktoni biomassist. Nad on olulised röövloomad, kes reguleerivad väiksema planktoni tihedust, ning omakorda on nad ise toiduks suurematele kaladele ja muud osalejale troofiaskeemis. Tänu oma tundlikkusele veetemperatuuri- ja liigikogukondade muutustele kasutatakse neid mõnikord ka veehoidlate ja biotsönootide indikaatoritena.

Fossiilne ajalugu ja taksonoomia

Chaetognathide päritolu on vana: nad näivad olevat tekkinud kambriumi perioodil ja on tuntud ka algse kujuga fossiilidest. Täielikke kehafossiile on kirjeldatud Hiinast ja Briti Kolumbia keskkambriumi Burgess Shale'ist, mis aitab mõista nende varajast evolutsiooni ja morfoloogilisi stabiilsuse trende läbi geoloogilise aja.

Taksonoomiliselt kuuluvad nad omaette filumisse Chaetognatha; tänapäeval tunnustatud liikide arv on piiratud (umbes 120 liiki) ja jaotus koosneb mitmest perekonnast (original tekstis märgitud 20 perekonda). Taksonoomia ja sugulussuhete täpsustamist mõjutavad nii morfoloogilised kui ka molekulaarsed uuringud.

Uuringute ja inimtegevuse tähtsus

Nooleussid on huvipakkuvad nii ökoloogidele kui ka evolutsioonibioloogidele: nende roll planktoniröövlina, kiire elutsükkel ja laialdane levik muudavad nad sobivaks uurimismudeliks toiduvõrgustike ja keskkonnamuutuste mõjude jälgimiseks. Samuti pakuvad neist kogutud fossiilid väärtuslikku teavet kambriajastu meresüsteemide kohta.

Kokkuvõte

Nooleussid ehk chaetognathid on väikesed, kuid ökoloogiliselt olulised mereröövlased, kelle lihtne, ent tõhus morfoloogia ja maailmne levik teevad neist olulise komponendi planktonikommuunides. Nende uurimine aitab paremini mõista merede toiduvõrgustikke, evolutsioonilisi suhteid ja ka mineviku mereökosüsteeme.

Küsimused ja vastused

K: Mis on Chaetognatha?

K: Kus leidub Chaetognatha?

K: Kui suur osa Chaetognatha'test on põhjas elavad?

K: Milline on Chaetognatha liikide suurusvahemik?

K: Mitu tänapäeva Chaetognatha liiki on olemas?

K: Millist neurotoksiini kasutavad mõned Chaetognatha liigid?

K: Millal Chaetognatha liigid tekkisid?

Otsing