Hurraafasan (Catreus wallichii) — Wallichi faasan: kirjeldus, levik, kaitse
Hurraafasan (Catreus wallichii) — ainulaadne ja ohustatud Wallichi faasan: kirjeldus, levik Nepaalist Himalajani, elupaiga ohud ja praktilised kaitsemeetmed.
Hurraafasan (Catreus wallichii), tuntud ka kui Wallichi faasan (Nepaalis: "Kahir", "Chihir") on faasanlaste sugukonda Phasianidae kuuluv ohustatud liik. Ta on ainus perekonna Catreus liige.
Liigi nimetas 1827. aastal inglise zooloog Thomas Hardwicke Phasianus wallichi nime all; ta nimetas selle Taani botaaniku Nathaniel Wallichi järgi. Hiljem muutis nime praeguseks inglise ornitoloog John Gould.
Kirjeldus
Hurraafasan on keskmise kuni suure faasanisarnane lind, isenditel on ebatavaliselt pikk saba. Sulestik on üldiselt hallikaspruun ja triibuline, peal tuduvad tumedad jooned ja heledamad servad, mis annavad linnule kamuflaaži paljude lehepinnaste ja põõsaste vahel. Emased on tavaliselt veelgi kahvatumad kui isased. Pea ja kaela võivad kanda kontrastseid markeeringuid, ning linnu kõlav hääl on kuuldav ka kaugele — sellest tuleneb ingliskeelne nimetus "cheer".
Levik ja elupaik
Hurraafasan elab Himaalaja piirkonnas ja lähiümbruses. Tema levila hõlmab osa Pakistanist, India lääne- ja kesk-Himaalajast, Nepaalist ning Bhutanist; üksikuid populatsioone võib esineda ka lähemates mäestikualadel. Ta eelistab künklikke ja mägiseid elupaiku: avatud segapuid ja põõsastikke, okasmetsade ja rododendroni alade servasid, niite ning künklikke steppiala, tavaliselt mõõdukal kuni suuremal kõrgusel mägedes.
Eluviis ja toitumine
Hurraafasan on peamiselt päevane ja liikumisharjumuselt kohati varjuliste põõsaste vahel peituv. Toitub peamiselt seemnetest, teraviljatängidest, putukatest ja muudest väikestest selgrootutest ning mõnikord ka väikestest taimsetest osadest nagu marjad ja lehed. Toitumine võib varieeruda aastaaegade ja kättesaadavuse järgi.
Paljundamine ja eluiga
Kui pesitsusaeg algab, otsib lind sobiva maapealse või madalas põõsas paikneva pesa, kus emane tavaliselt haub munad. Munade arv ühes pesitsuses võib olla mitme muna kuni kümnete pikkune — sõltuvalt populatsioonist ja keskkonnatingimustest — ning poegimine ja haudumine järgneb tavaliselt kevadel või suve alguses. Poeg on üsna iseseisev kohe pärast koorumist (precocial), kuid vanemad jäävad neid kaitsema ja juhendama kuni noorlinnud suudavad ise hakkama saada.
Ohud ja kaitse
Hurraafasaneid ohustab peamiselt elupaiga kadumine ja killustumine, mis tuleneb maaharimisest, arendusest, metsaraie intensiivistumisest ning liikumisest inimeste poolt mägialadel. Lisaks mõjutab populatsiooni kahanemist salaküttimine ja häirimine, sest linnu liha ja sulgi võidakse kohapeal väärtustada. Ka kliimamuutustest tulenev elupaikade muutus võib pikaajalises perspektiivis nende pingutusi raskendada.
IUCN hindab liiki haavatavaks (Vulnerable, VU) ning mitmed riiklikud ja kohalikud kaitsealgatused püüavad populatsioone stabiliseerida. Kaitsemeetmed hõlmavad:
- elupaikade kaitset ja taastamist
- salaküttimise vähendamist ja järelevalvet
- kogukonnapõhiseid programme, mis julgustavad kohalikku koostööd ja alternatiivseid sissetulekuallikaid
- haridus- ja teadlikkuse tõstmise kampaaniaid
- sünnituskeskuste ja aretusprogrammide kasutamist vajadusel selliste paikade jaoks, kus looduslikud populatsioonid on väga väikesed
Mida teha, kui näed hurraafasani?
Kui satud kohtama seda haruldast liiki, on kõige tähtsam jälgida teda isoleerivalt ja mitte häirida — eemaldu vaikselt ning ära proovi lindu pildistada või ajada liiga lähedale. Rõhuta kohalikele kogukondadele liigi tähtsust ja vajadust kaitse järele; paljud edulood kaitses tulebki just kohaliku kaasatusega.
Märkused: artiklis esitatud üldised bioloogilised ja geograafilised kirjeldused on mõeldud lugejale ülevaate andmiseks. Täpsemad andmed (nt kõrgusvahemikud, pesitsusparameetrid ja viimased hindamisandmed) võivad erineda sõltuvalt allikast ja uuemast teadusuuringustest.
Kirjeldus
Cheer-faasanil puudub enamiku faasanite värvus ja sära. Isasloomal on pruunikaskollane sulestik, millel on mustad märgid ja pikk hall karvkate; näonahk on punane. Tema pikk saba on peamiselt hall ja pruun ning tal on 18 sule, mis eristab seda faasani sarnastest liikidest.
Emaslind on isaslindist väiksem, veidi tuhmema sulestikuga ja tugevamalt märgistatud, vähendatud punase näonahaga, lühema koonuga ja ilma isaslinnu kannusteta.
Hurraafaasani pea Kyoto loomaaias, Jaapan
Jaotus
Hurraafaasan on endeemne Lääne-Himaalaja aladel; ta on levinud Lääne-Himaalaja lõunapoolsete eesmägede kõrgustikel ja põõsastikes (koht, kus leidub rohkesti väikesi põõsaid ja väikeseid rohttaimi, ilma puudeta), kõige sagedamini 1455-350 m kõrgusel, Põhja-Pakistanist läbi Kashmiri, Himachal Pradeshi ja Uttaranchali, India, kuni idaosas Nepali keskosani.
1981. ja 2003. aastal Lääne-Nepalis Dhorpatani piirkonnas läbi viidud uuringutest selgus, et linnu on kuulda 70 kohas, mis viitab sellele, et selles piirkonnas on palju linde (umbes 200 lindu). Teises 2010. aasta uuringus avastati hüüp 21 kutsumiskohas Kullu piirkonnas Himachal Pradeshis asuvas Kullu piirkonnas.
Rõõmus faasanipaar Himaalaja, India
Bioloogia ja sotsiaalne käitumine
Need faasanid on suurema osa aastast üsna seltskondlikud (rändavad rühmades), nende rühmad koosnevad viiest kuni viieteistkümnest linnust, kuid pesitsusperioodil aprilli lõpust juunini moodustavad nad monogaamseid paare. Suvel pesitsevad nad järskudel kaljudel ja munade arv ühes pesas on suhteliselt suur; tavaliselt on igas pesas kümme kuni üksteist muna, kuigi mõnel juhul on neid kuni 14.
Cheer-faasanid saavad suurema osa oma toidust maast, kaevates oma võimsate nokkadega; nad söövad juurikaid, mugulaid, sibulaid, seemneid, putukaid ja teisi väikseid loomi. Nad otsivad toitu peamiselt hommikuti ja õhtuti, kõndides paarikaupa või mõnikord ka pererühmades.
Beasi ülemises orus tehtud uuringutes leiti, et hiiu faasanid on inimeste kohaloleku suhtes tundlikud.
Konserveerimine
Elupaikade jätkuva kadumise, populatsiooni vähese suuruse ja mõnes piirkonnas toimuva küttimise tõttu on hüüp IUCNi ohustatud liikide punases nimekirjas hinnatud ohualdisesse kategooriasse "ohualdis" (Vulnerable). Ta on kantud CITESi I lisasse. Cheer-faasan on seaduslikult kaitstud Nepalis ja Indias ning esineb vähemalt 12 kaitsealal Himachal Pradeshis, kolmel Uttar Pradeshis ja kolmel Nepalis.
Püüded vangistuses aretatud faasanite taasasustamiseks Pakistanis on ebaõnnestunud.
Galerii
· 
Catreus wallichi, inBirds
of Asia
· 
Catreus wallichii
(Wallichi faasan)
· 
Faasan Sudeley lossis, Inglismaa
Küsimused ja vastused
K: Mis on hurraafašan?
V: Hurraafaasan on faasanlaste sugukonda Phasianidae kuuluv ohustatud liik.
K: Mis on hurrafaasani teaduslik nimetus?
V: Hurraafasan on tuntud ka kui Wallichi faasan ja tema teaduslik nimi on Catreus wallichii.
K: Kas hurrafaasan on oma perekonna ainus liige?
V: Jah, hurraafasan on ainus perekonna Catreus liige.
K: Kes ja miks andis liigile Phasianus wallichi nime?
V: Inglise zooloog Thomas Hardwicke nimetas 1827. aastal liigi Phasianus wallichi Taani botaaniku Nathaniel Wallichi järgi.
K: Kes muutis liigi nime selle praeguseks nimeks?
V: Inglise ornitoloog John Gould muutis liigi nime selle praeguseks nimeks.
K: Millistes riikides tuntakse hurraafaasani ka kui "Kahir" ja "Chihir"?
V: Nepaalis tuntakse hurraafaasani ka kui "Kahir" ja "Chihir".
K: Milline on hurraafaasani kaitsestaatus?
V: Hurraafaasan on ohustatud.
Otsige