Kashmir (urdu: کشمیر, Kashmiri: کٔشِیر), varem kašmiir, on piirkond Lõuna-Kesk-Aasias. Ajalooliselt tähistas nimi Kashmirit eelkõige orgu, mis asub Himaalaja läänepoolses osas; tänapäeval kasutatakse mõistet aga palju laiemalt ja see hõlmab mitmeid administratiivseid alasid. Tänane Kashmir sisaldab osaliselt India Jammu ja Kashmiri liiduriiki (milles on Kashmiri org, Jammu piirkond ja Ladakhi alad), Azad Kashmiri'd ja Gilgit-Baltistani (mõlemad on Pakistaniga seotud piirkonnad) ning Hiina kontrolli all olevaid alasid nagu Aksai Chin ja Trans-Karakorami trakti. Piirkonna üks tuntumaid osi — peamine "Kashmiri org" — on madal ja viljakas ala, mida ümbritsevad mäed ja mida toidavad paljud jõed. Kashmir on tuntud oma loodusliku ilu, mitmekesise kultuuri ja traditsiooniliste eluviiside poolest. Samas on piirkond olnud pikka aega osa India ja Pakistani vahelisest piirivaidlusest.

Kokku on piirkonna pindala umbes 230 166,1 ruutkilomeetrit ehk 89 106 ruutmiili. Piirkonna rahvaarv on suurem kui enam kui 127 ÜRO liikmesriigi elanike arv ja selle pindala on suurem kui 97 riigi oma.

Ajalugu

Kashmiri ala on olnud inimtegevuse keskus juba antiik- ja keskaegsetel aegadel. Piirkonnas mõjutasid kultuure ja valitsusi mittedaasaegsed kuningriigid, budism, hinduism, hiljem islami levik ja selle järel ka Mogulite impeeriumi mõju. 19. sajandil liideti Kashmir kas osaliselt või täielikult Briti imperiumi mõjuvälja kaudu juhtunud poliitiliste muutuste järel paikneva Dogra dünastia valitsemise alla. 1947. aasta India ja Pakistan jagunemise (Partition) järel tekkis kunagise kaudse Maharadža juhtimise all olnud Jammu ja Kashmiri küsimus, mis viis vaidluseni ja mitme relvastatud konflikti ning sõjalise lõhe kujunemiseni.

Geograafia ja kliima

Kashmiri geograafia on mitmekesine: orgud ja viljakad orupõhjad, kõrged Himaalaja ja Karakorum mäeahelikud, laiad liustikud ja kõrbed (nt Aksai Chin). Peamised jõed, sealhulgas Jhelum, Indus ja Karakoram'i lisajõed, kujundavad piirkonna hüdroloogiat ning on olulised nii põllumajandusele kui ka hüdroenergia võimalikule kasutusele. Kliima varieerub liustikest külmade vaiksete tippude tõttu kuni mõõduka ja niiske oruilmastikuni — see loob erinevaid agroökoloogilisi tsoone ning kõrvalmõjuna ka riske, nagu liustike sulamine ja üleujutused.

Administratiivne ja poliitiline olukord

Praegune Kashmir jaguneb faktiliselt mitme riigi kontrolli alla: India ja Pakistan haldavad erinevaid alasid ning Hiina kontrollib Aksai Chini ja Trans-Karakorami trakti osi. Piiri- ja territooriumivaidlused on viinud mitmete sõjaliste kokkupõrgeteni (nt 1947–1948, 1965, 1971, Indo-Pakistani sõjalised konfliktid) ning ka India–Hiina sõdimiseni 1962. aastal, mis tõi kaasa Aksai Chini küsimuse. India ja Pakistan on sõlminud eri aegadel relvarahu kokkuleppeid, sealhulgas 1949. aasta vaherahu, mis lõi nn Line of Control (LoC) ehk kontrolljoone, kuid lõplikku rahulepingut pole saavutatud.

Alates 1989. aastast on Kashmiris olnud ka koduriigi siseneid mässulisi ja julgeolekujõudude kokkupõrked, mis on mõjutanud tsiviilelanikkonda, inimõigusi ja majandustegevust. Rahvusvaheline kogukond on vahetevahel püüdnud vahendust pakkuda, kuid probleem püsib keerulisena, kuna küsimus hõlmab territoriaalseid, enesemääramise ja julgeoleku aspekte ning suveräänsusnõudeid.

Rahvastik ja kultuur

Rahvastik on etniliselt ja religioosselt mitmekesine: Kashmiriorus domineerivad moslemid (peamiselt sunni), Jammu aladel on suurem hindu elanike osakaal ning Lõuna- ja ida-Ladakhis on tuntav budistlik ja tiibetipärane kultuur. Keeleliselt räägitakse mitmeid keeli ja murdeid, sh kashmiri, urdu, dogri, ladakhi ja muud. Kultuuriline elu sisaldab rikkalikku käsitöötraditsiooni (vaibad, tikandid), muusikat, rahvatantsu ning kööki, kus tuntud on näiteks safran, õunad ja erinevad traditsioonilised toidud.

Majandus

Kashmiri majandus põhineb suures osas põllumajandusel, karjakasvatusel, käsitööl ja turismil. Orupõhjad on tootlikud: tuntud toodangute hulka kuuluvad õunad, safran, köögiviljad ja pähklid. Turism on olnud oluline tuluallikas — looduskaunid alad, talvised suusakuurordid ja kultuuripärand on meelitamas külastajaid, kuid julgeolekuolukord ja poliitiline ebastabiilsus on turismitulu pikaajalise kasvu jaoks takistuseks.

Keskkond ja kliimamuutused

Kashmiri aladel on olulised liustikud ja rikkalik veeressurss, mida mõjutavad globaalne soojenemine ning muutused sadememustrites. Liustike taandumine ja muutused jõgede voolus võivad mõjutada veevarusid, põllumajandust ja hüdroenergia potentsiaali. Samuti on järelvalve ja kaitse keeruline konfliktipiirkonna tõttu, mis raskendab looduskaitseprogramme ja jätkusuutliku infrastruktuuri rajamist.

Inimõigused ja humanitaarne olukord

Pikaajaline konflikt ja julgeolekuoperatsioonid on avaldanud mõju tsiviilelanikkonnale: on dokumenteeritud inimõiguste rikkumisi, viivitusi õiguslike protsesside juures ning piiranguid liikumisele ja meediale. Samas on kohalike kogukondade elujõud ja kohanemisvõime olnud märkimisväärsed. Rahvusvahelised organisatsioonid ja kohalikud õiguskaitsegrupid jälgivad olukorda ning pakuvad abi ning dokumenteerivad juhtumeid.

Rahvusvaheline tähendus ja tulevik

Kashmiri küsimus mõjutab Lõuna-Aasia julgeolekut ning riikidevahelisi suhteid, eriti India, Pakistani ja Hiina vahel. Teed tuleviku lahendusele võivad kulgeda läbi diplomaatia, rahumeelse läbirääkimise ning regionaalse koostöö, sealhulgas majanduslike ja keskkonnaprojektide, mis looksid kohalikule elanikkonnale stabiilsemat elu. Samuti rõhutavad eksperdid vajadust inimõiguste kaitse ja kohalike kogukondade kaasamise järele mis tahes poliitilises lahenduses.

Kokkuvõtlikult on Kashmir rikas looduslike ressursside, ulatusliku ajaloo ja mitmekesise kultuuriga piirkond, mille poliitiline keerukus ning rahvusvahelised huvid jätavad lahenduse lahtiseks, ent mis mõjutab otseselt miljonite inimeste igapäevaelu Lõuna-Aasias.