Kashmir: ajalugu, geograafia ja poliitiline vaidlus Lõuna-Aasias
Kashmir: süvavaade selle rikkalikku ajaloosse, hingematvasse geograafiasse ja kestvasse poliitilisse vaidlusse Lõuna-Aasias — avasta põhjused, tagamaad ja mõjud.
Kashmir (urdu: کشمیر, Kashmiri: کٔشِیر), varem kašmiir, on piirkond Lõuna-Kesk-Aasias. Ajalooliselt tähistas nimi Kashmirit eelkõige orgu, mis asub Himaalaja läänepoolses osas; tänapäeval kasutatakse mõistet aga palju laiemalt ja see hõlmab mitmeid administratiivseid alasid. Tänane Kashmir sisaldab osaliselt India Jammu ja Kashmiri liiduriiki (milles on Kashmiri org, Jammu piirkond ja Ladakhi alad), Azad Kashmiri'd ja Gilgit-Baltistani (mõlemad on Pakistaniga seotud piirkonnad) ning Hiina kontrolli all olevaid alasid nagu Aksai Chin ja Trans-Karakorami trakti. Piirkonna üks tuntumaid osi — peamine "Kashmiri org" — on madal ja viljakas ala, mida ümbritsevad mäed ja mida toidavad paljud jõed. Kashmir on tuntud oma loodusliku ilu, mitmekesise kultuuri ja traditsiooniliste eluviiside poolest. Samas on piirkond olnud pikka aega osa India ja Pakistani vahelisest piirivaidlusest.
Kokku on piirkonna pindala umbes 230 166,1 ruutkilomeetrit ehk 89 106 ruutmiili. Piirkonna rahvaarv on suurem kui enam kui 127 ÜRO liikmesriigi elanike arv ja selle pindala on suurem kui 97 riigi oma.
Ajalugu
Kashmiri ala on olnud inimtegevuse keskus juba antiik- ja keskaegsetel aegadel. Piirkonnas mõjutasid kultuure ja valitsusi mittedaasaegsed kuningriigid, budism, hinduism, hiljem islami levik ja selle järel ka Mogulite impeeriumi mõju. 19. sajandil liideti Kashmir kas osaliselt või täielikult Briti imperiumi mõjuvälja kaudu juhtunud poliitiliste muutuste järel paikneva Dogra dünastia valitsemise alla. 1947. aasta India ja Pakistan jagunemise (Partition) järel tekkis kunagise kaudse Maharadža juhtimise all olnud Jammu ja Kashmiri küsimus, mis viis vaidluseni ja mitme relvastatud konflikti ning sõjalise lõhe kujunemiseni.
Geograafia ja kliima
Kashmiri geograafia on mitmekesine: orgud ja viljakad orupõhjad, kõrged Himaalaja ja Karakorum mäeahelikud, laiad liustikud ja kõrbed (nt Aksai Chin). Peamised jõed, sealhulgas Jhelum, Indus ja Karakoram'i lisajõed, kujundavad piirkonna hüdroloogiat ning on olulised nii põllumajandusele kui ka hüdroenergia võimalikule kasutusele. Kliima varieerub liustikest külmade vaiksete tippude tõttu kuni mõõduka ja niiske oruilmastikuni — see loob erinevaid agroökoloogilisi tsoone ning kõrvalmõjuna ka riske, nagu liustike sulamine ja üleujutused.
Administratiivne ja poliitiline olukord
Praegune Kashmir jaguneb faktiliselt mitme riigi kontrolli alla: India ja Pakistan haldavad erinevaid alasid ning Hiina kontrollib Aksai Chini ja Trans-Karakorami trakti osi. Piiri- ja territooriumivaidlused on viinud mitmete sõjaliste kokkupõrgeteni (nt 1947–1948, 1965, 1971, Indo-Pakistani sõjalised konfliktid) ning ka India–Hiina sõdimiseni 1962. aastal, mis tõi kaasa Aksai Chini küsimuse. India ja Pakistan on sõlminud eri aegadel relvarahu kokkuleppeid, sealhulgas 1949. aasta vaherahu, mis lõi nn Line of Control (LoC) ehk kontrolljoone, kuid lõplikku rahulepingut pole saavutatud.
Alates 1989. aastast on Kashmiris olnud ka koduriigi siseneid mässulisi ja julgeolekujõudude kokkupõrked, mis on mõjutanud tsiviilelanikkonda, inimõigusi ja majandustegevust. Rahvusvaheline kogukond on vahetevahel püüdnud vahendust pakkuda, kuid probleem püsib keerulisena, kuna küsimus hõlmab territoriaalseid, enesemääramise ja julgeoleku aspekte ning suveräänsusnõudeid.
Rahvastik ja kultuur
Rahvastik on etniliselt ja religioosselt mitmekesine: Kashmiriorus domineerivad moslemid (peamiselt sunni), Jammu aladel on suurem hindu elanike osakaal ning Lõuna- ja ida-Ladakhis on tuntav budistlik ja tiibetipärane kultuur. Keeleliselt räägitakse mitmeid keeli ja murdeid, sh kashmiri, urdu, dogri, ladakhi ja muud. Kultuuriline elu sisaldab rikkalikku käsitöötraditsiooni (vaibad, tikandid), muusikat, rahvatantsu ning kööki, kus tuntud on näiteks safran, õunad ja erinevad traditsioonilised toidud.
Majandus
Kashmiri majandus põhineb suures osas põllumajandusel, karjakasvatusel, käsitööl ja turismil. Orupõhjad on tootlikud: tuntud toodangute hulka kuuluvad õunad, safran, köögiviljad ja pähklid. Turism on olnud oluline tuluallikas — looduskaunid alad, talvised suusakuurordid ja kultuuripärand on meelitamas külastajaid, kuid julgeolekuolukord ja poliitiline ebastabiilsus on turismitulu pikaajalise kasvu jaoks takistuseks.
Keskkond ja kliimamuutused
Kashmiri aladel on olulised liustikud ja rikkalik veeressurss, mida mõjutavad globaalne soojenemine ning muutused sadememustrites. Liustike taandumine ja muutused jõgede voolus võivad mõjutada veevarusid, põllumajandust ja hüdroenergia potentsiaali. Samuti on järelvalve ja kaitse keeruline konfliktipiirkonna tõttu, mis raskendab looduskaitseprogramme ja jätkusuutliku infrastruktuuri rajamist.
Inimõigused ja humanitaarne olukord
Pikaajaline konflikt ja julgeolekuoperatsioonid on avaldanud mõju tsiviilelanikkonnale: on dokumenteeritud inimõiguste rikkumisi, viivitusi õiguslike protsesside juures ning piiranguid liikumisele ja meediale. Samas on kohalike kogukondade elujõud ja kohanemisvõime olnud märkimisväärsed. Rahvusvahelised organisatsioonid ja kohalikud õiguskaitsegrupid jälgivad olukorda ning pakuvad abi ning dokumenteerivad juhtumeid.
Rahvusvaheline tähendus ja tulevik
Kashmiri küsimus mõjutab Lõuna-Aasia julgeolekut ning riikidevahelisi suhteid, eriti India, Pakistani ja Hiina vahel. Teed tuleviku lahendusele võivad kulgeda läbi diplomaatia, rahumeelse läbirääkimise ning regionaalse koostöö, sealhulgas majanduslike ja keskkonnaprojektide, mis looksid kohalikule elanikkonnale stabiilsemat elu. Samuti rõhutavad eksperdid vajadust inimõiguste kaitse ja kohalike kogukondade kaasamise järele mis tahes poliitilises lahenduses.
Kokkuvõtlikult on Kashmir rikas looduslike ressursside, ulatusliku ajaloo ja mitmekesise kultuuriga piirkond, mille poliitiline keerukus ning rahvusvahelised huvid jätavad lahenduse lahtiseks, ent mis mõjutab otseselt miljonite inimeste igapäevaelu Lõuna-Aasias.
Puidust paat (shikara) Dal järvel.
Kashmiri etümoloogia
Nilamata Purana kirjeldab oru päritolu veest, mida kinnitavad ka tuntud geoloogid, ja näitab, kuidas maa nimi tuleneb kuivamisprotsessist - Ka tähendab "vesi" ja Shimir "kuivatamine". Seega tähendab Kashmir "veest kuivanud maad". On ka teooria, mille kohaselt on Kashmir lühend sõnast Kashyap-mira või Kashyapmir või Kashyapmeru, "Kashyapa meri või mägi", targa, kellele omistatakse, et ta kuivatas Satisari ürgjärve veed, mis Kashmir oli enne selle taastamist. Nilamata Purana annab nimeks Kashmira (Kashmiri org sisaldab Wulari järve) Mira", mis tähendab "merejärve või tark Kashyapa mäge". Mira tähendab sanskriti keeles ookeani või piiri, pidades seda Uma kehastuseks ja see on see Kashmir, mida maailm tänapäeval tunneb. Kashmiirlased kutsuvad seda aga Kashiriks, mis on foneetiliselt tuletatud Kashmirist. Vanad kreeklased nimetasid seda Kasperia. Kashyapa-pura, mida on samastatud Hekataeuse Kaspapyros'e (apud Stephanus of Byzantium) ja Herodotos'e Kaspatyros'e (3.102, 4.44). Samuti arvatakse, et Ptolemaiose Kaspeiriaga on silmas peetud Kashmiri riiki. Kashmiri on praeguse Kasmiiri arhailine kirjaviis ja mõnes riigis kirjutatakse seda ikka veel nii. Arvatakse, et Kashani ja Kashgari linnad on rajanud semiidi päritolu hõim, mille nimi on Kash (mis kohalikus murdes tähendab sügavat lõiku), mida ei tohi segi ajada Kaspia hõimuga Kashyapi. Maa ja rahvas olid tuntud kui "Kashir", millest on tuletatud ka "Kashmir".
Ajalugu
Kashmiri konflikt on kestnud sellest ajast, kui India ja Pakistan said iseseisvateks riikideks. Alguses soovis Jammu ja Kashmiri maharaja Hari Singh, et tema riik jääks iseseisvaks nii Indiast kui ka Pakistanist. 20. oktoobril 1947 tungisid Pakistani toetatud hõimud Kashmirisse. Singh löödi esialgu tagasi, kuid 27. oktoobril palus ta India kindralkubernerilt Louis Mountbattenilt abi. Ta nõustus, kuid sundis Singhit loovutama Jammu ja Kashmiri Indiale. Kui Indiale ühinemise paberid olid allkirjastatud, sisenesid India sõdurid Kashmirisse, käsuga peatada igasugune edasine okupatsioon, kuid neil ei lubatud kedagi riigist välja saata. Pakistan väitis, et Singhi poolt Kashmiri Indiale andmine oli ebaseaduslik, ja algas esimene Kashmiri sõda. India viis asja ÜROsse. ÜRO resolutsioonis paluti Pakistanil vabastada okupeeritud alad ja paluti Indial aidata ÜRO rahvahääletuse komisjoni korraldada rahvahääletus rahva tahte väljaselgitamiseks. Pakistan keeldus okupeeritud alasid vabastamast.
1953. aastal, kui USA ja Pakistani vastastikune kaitsepakt oli loomisel, esitas Nehru ultimaatumi. Pakistan pidi valima kas rahvahääletuse, millega oleks võimalik saada kontroll Kashmiri üle, või oma pakti USAga. Kui liit moodustati ja sõlmiti 1954. aastal, võttis Nehru rahvahääletuse pakkumise tagasi. Kashmir on tänaseni konfliktipiirkond.
Kontrollliinid
India ja Pakistan on pidanud mitu sõda Kashmiri pärast. 1949. ja 1972. aastal leppisid nad kokku enamiku territooriumide (välja arvatud Siacheni liustik) piiris. See piirijoon, mis tähistab India ja Pakistani vahelist piiri, on tuntud kui kontrolljoon. Seda valvavad India ja Pakistani väed.
Aksai Tšini (Hiina valduses) ning Jammu ja Kashmiri (India valduses) vaheline piir on tuntud kui tegelik kontrolljoon.
Kashmiri piiri Pandžabi (Pakistan) ja India hallatava Kashmiri vahel nimetatakse tööpiiriks, kuid Pakistan ei tunnusta seda. India on ehitanud piki osa sellest piirist tara.
Siacheni liustik ja sellega piirnev Saltoro mäeahelik nägid esimest korda sõjalist tegevust 1984. aastal, kui India armee okupeeris liustiku ja Saltoro mäeaheliku, et takistada Pakistani okupeerimist piirkonnas. Selle operatsiooni koodnimetus oli operatsioon Meghdoot. Haldatud positsioonides on toimunud mitmeid väiksemaid muudatusi. India relvajõud on siiski hoidnud kinni platoo kõrgendikest, takistades Pakistani sõdureid Saltoro mäeahelikule ronimast.
Tegelik positsiooniliin (Actual Ground Position Line, AGPL) viitab praegusele positsioonile, mis eraldab India ja Pakistani väed Siacheni liustiku piirkonnas. See joon ulatub kontrolljoone (LOC) kõige põhjapoolsemast punktist Indira Colini. See joon kulgeb üle Saltoro mäeaheliku serva, mis on mägine platoo, mille tipud on üle 8000 meetri kõrged. AGPLi praegune asukoht järgib seda üldist joont:
Indira Col - Sia La pass - Saltoro Kangri 1 - Bilafond La pass - K12 - Gyong La pass - NJ9842
Kashmiri kaart, millel on üksikasjalikumalt näidatud kontrolljooned. India kontrolli all olev territoorium on kollane/helepruun; Pakistani kontrolli all olev territoorium on roheline; Hiina kontrolli all olev territoorium on tumepruun. Valge/roheline/kollane kolmnurk on Siacheni liustik, mida kontrollib India.
Haldusjaotused
Täna on Kashmir jagunenud järgmiselt:
- India Vabariik kontrollib Jammuja Kashmiri osariiki. See koosneb Jammu piirkonnast, Kashmiri orust ja Ladakhist. Pakistan nimetab seda India poolt okupeeritud Kashmiriks, India kontrollitavaks Kashmiriks, India ankurdatud Kashmiriks või India valduses olevaks Kashmiriks.
- Põhjapiirkondade ning Azad Jammu ja Kashmiri nime all tuntud territooriumid kuuluvad Pakistani haldusalasse. Pakistani valitsus nimetab neid Pakistani hallatavaks Kashmiriks. India Vabariik nimetab neid Pakistani okupeeritud Kashmiriks.
- Piirkond nimega Aksai Chin on Hiina kontrolli all.
- Trans-Karakorami trakt on piirkond, mille Pakistan andis 3. märtsil 1963 Hiinale. Pakistan ütleb, et see ala oli asustamata, seega ei ole sellega mingit probleemi. India väidab, et vahetus oli ebaseaduslik ja et piirkond on osa tema osariigist Jammu ja Kashmir.
- Siacheni liustik on praegu vaidlusalune territoorium. India kontrollib liustikku ja Pakistan kontrollib allpool asuvat orgu.
Kashmiri vaidlusalune territoorium on jagatud viieks haldusüksuseks, nimelt:
- Baltistani rajoon
- Gilgiti rajoon
- Jammu rajoon
- Kashmiri org
- Ladakh
Piiride rühm moodustab rajooni, mida haldab rajoonikomissar. Kashmir on praegu jagatud kahekümne üheks piirkonnaks, mis on rühmitatud viie rajooni alla, mida kontrollivad vastavalt Pakistan ja India ühiselt:
| Baltistan | Gilgit | Kashmir | ||
|
|
|
|
|
Kashmiri piirkonna poliitiline jagunemine
Majandus
Kashmiri majandus on keskendunud põllumajandusele, nagu ka Pakistani majandus. Traditsiooniliselt oli oru põhikultuuriks riis, mis oli rahva peamine toiduaine. Lisaks kasvatati ka maisi, nisu, otra ja kaera. Tänu parasvöötme kliimale sobivad siin sellised põllukultuurid nagu spargel, artišokk, merikapsas, aeduba, harilik uba, punapeet, lillkapsas ja kapsas. Viljapuud on orus tavalised ning viljeldavad viljapuuaiad annavad pirnid, õunad, virsikud ja kirsid. Peamised puud on deodar (Pakistani rahvuspuu), kuused ja männid, tšenar (riigipuu) või planeet, vaher, kask ja pähkel, õun, kirss.
Ajalooliselt sai Kashmir ülemaailmselt tuntuks, kui kašmiirivilla eksporditi teistesse piirkondadesse ja riikidesse (eksport on lõpetatud kašmiirkitse vähenenud arvukuse ja Lääne-Hiina suurenenud konkurentsi tõttu). Kashmiri elanikud oskavad hästi kududa ja valmistada pashmina sallid, siidivaibad, vaibad, kurta ja keraamikat. Kašmiiris kasvatatakse ka safranit. Looduslikult kasvatatud puu- ja köögivilju püütakse eksportida mahetoiduna peamiselt Lähis-Ida piirkonda, mille lahutamatu osa ta on. Srinagar on tuntud oma hõbedatööde, papimache'i, puulõikamise ja siidi kudumise poolest.
Majandust kahjustas rängalt 2005. aasta Pakistani maavärin, mis 8. oktoobri 2005. aasta seisuga põhjustas üle 70 000 surmajuhtumi Pakistani kontrolli all olevas Kashmiri osas ja umbes 1500 surmajuhtumi India kontrolli all olevas Kashmiris.
Arvatakse, et India kontrolli all olev osa Kashmirist sisaldab potentsiaalselt rikkalikke süsivesinike varusid.
Põllumajandus
Piirkonna majandus on keskendunud põllumajandusele. Inimesed kasvatavad seal riisi. India osas kasvatatakse ka maisi, näiteks nisu ja otra. Selle kliima erineb enamiku India subkontinendi kliimast: See on leebem. Seetõttu kasvatatakse ka selliseid põllukultuure nagu artišokk, lillkapsas, kapsas ja teatavad oad.
Kasmiirvill on tuntud peaaegu kõikjal maailmas. Kasmiirvill on kasmiirkitsede vill. Territooriumi üle peetavate konfliktide tõttu ei pärine enamus kasmiirivilla siiski enam Kashmirist.
Kashmiris kasvatatakse maailma parimat safranit.
Turism
Turism on olnud Kashmiris oluline juba aastaid. Paljud inimesed nimetavad seda piirkonda maapealseks paradiisiks. Kashmiri külastavad turistid kogu maailmast. Viimase kümne aasta jooksul on Kashmiri terrorismi tõttu külastanud vähem inimesi, kuid see on endiselt üks kõige ihaldusväärsemaid turismisihtkohti. []
Nanga Parbat, maailma 9. kõrgeim tipp ja üks ohtlikumaid tippu ronijatele, asub Pakistanis, Kashmiri piirkonna põhjapiirkonnas.
Religioon
| Religioonid Kashmiri piirkonnas | ||||
| Usk | Protsent | |||
| Islam |
| 78% | ||
| Hinduism |
| 10% | ||
| Budism |
| 0.1% | ||
| Teised |
| 0.1% | ||
78% Kashmiri elanikest on moslemid ja islam on territooriumi enamusreligioon. []
Seotud leheküljed
Küsimused ja vastused
K: Mis on Kashmir?
V: Kashmir on piirkond Lõuna-Kesk-Aasias, mis ajalooliselt viitab Himaalaja mäestiku läänepoolsest otsast lõuna pool asuvale orule. Tänapäeval tähistab see palju suuremat piirkonda, mis hõlmab India, Pakistani ja Hiina osi.
K: Kui suur on Kashmiri piirkond?
V: Piirkonna pindala on 230 166,1 ruutkilomeetrit ehk 89 106 ruutmiili.
K: Mis paneb inimesi Kashmiris meeldima?
V: Inimestele meeldib see oma loodusliku ilu ja lihtsa elustiili tõttu.
K: Kas piirkonna üle on vaidlusi?
V: Jah, selle piirkonna üle on India ja Pakistani vahel piirivaidlus.
K: Mitme ÜRO liikmesriigi rahvaarv on väiksem kui Kashmiri rahvaarv?
V: 127 ÜRO liikmesriigi rahvaarv on väiksem kui Kashmiri rahvaarv.
K: Mitme ÜRO liikmesriigi pindala on väiksem kui Kashmiri pindala?
V: 97 ÜRO liikmesriigi pindala on väiksem kui Kashmiri pindala.
Otsige