Gilgit-Baltistan
Gilgit Baltistan (varem tuntud kui Põhjaalad) (urdu keeles: گلگت بلتستان) on Pakistani kõige põhjapoolsem autonoomne territoorium. Pindalalt on see suurem kui Sierra Leone, kuid väiksem kui Panama. See oli 1800. aastatel osa endisest Kashmiri ja Jammu vürstiriigist, mis hiljem renditi brittidele ja vabastati lõpuks pärast Gilgiti skautide juhitud plaanilist vabastusliikumist. See piirneb lõunas Azad Jammu ja Kashmiriga, kagus India hallatava Kashmiriga, läänes Pakistani KPK provintsiga ning põhjas piirneb rahvusvaheliselt Afganistaniga, kuigi Tadžikistanist lahutab teda 14 kilomeetri kaugusel Wakhani koridor, kirdes Hiina Rahvavabariigiga. Gilgit Baltistan, millest sai 1970. aastal üks haldusüksus, moodustati Gilgiti agentuuri, Ladakh Wazarati Baltistani ringkonna ning Hunza ja Nagari osariikide liitmisel. Gilgit Baltistan on endiselt osa Kashmiri vaidlusest. Pakistani valitsus peab pärast iseseisvumist kogu Jammu ja Kashmiri piirkonda "vaidlusaluseks territooriumiks", mis tuleb lahendada kogu endise riigi territooriumil korraldatava rahvahääletusega, et määrata kindlaks piirkonna lõplik ühinemine kas Indiaga või ühinemine Pakistaniga. Gilgit Baltistanit juhivad kuberner ja peaminister, kelle valib seadusandlik kogu. Gilgit Baltistani pindala on 64 817 km² (28 174 mi²).
Ajalugu
Gilgit Baltistan kuulus ajalooliselt kunagise Jammu ja Kashmiri vürstiriigi koosseisu. Varsti pärast India jagamist 1947. aastal kirjutas Jammu ja Kashmiri maharaja Hari Singh alla ühinemisaktile, millega ta ühines India Liiduga. Seega on kogu Kashmir seaduslikult India lahutamatu osa. See territoorium on olnud Pakistani ebaseadusliku kontrolli all alates sellest ajast, kui Pakistani armee korraldas 1947. aasta oktoobris hõimude sissetungi sellele territooriumile.
Baltistan
Gilgiti natsionalistlikud parteid peavad Balawaristani osaks ka Baltistani ja Ladahhi (sealhulgas Kargil) ning Chitrali piirkondi. Rahvaste arvates ei ole Gilgiti ja Baltistani piirkonnad juriidiliselt ega põhiseaduslikult Pakistani või India osa. Samuti ei pea nad naaberpiirkondi Ladakh wazarat seaduslikult India või Pakistani osaks. Nad nõuavad vabadust mitte ainult Pakistanis asuvatele piirkondadele, vaid ka India valduses olevatele aladele. Samuti väidavad nad, et vastavalt ÜRO Vahekohtu resolutsioonidele peavad (Pakistan ja India) oma okupatsiooniväed välja viima ja andma Gilgit Baltistani rahva kontrolli vaidlusaluse piirkonna üle ÜRO järelevalve all kuni kogu Jammu ja Kashmiri küsimuse lõpliku lahendamiseni vastavalt ÜRO poolt sponsoreeritud rahvahääletusele, mis korraldataks nii Pakistanis kui ka India hallatavas Kashmiris."
Poolautonoomne staatus ja praegune Gilgit-Baltistan
29. augustil 2009 võttis Pakistani valitsuskabinet vastu Gilgit-Baltistani volituste ja omavalitsuse 2009. aasta määruse, millele kirjutas hiljem alla riigi president. Selle määrusega anti endiste põhjapiirkondade (nüüd Gilgit-Baltistan) elanikele enesevalitsus, luues muu hulgas valitud seadusandliku kogu. Seda sammu on kritiseeritud ja selle vastu on olnud nii Pakistanis, Indias kui ka Gilgit-Baltistanis.
Gilgit Baltistani Ühinenud Liikumine, kes lükkas uue paketi tagasi, nõudis, et Gilgit-Baltistanile tuleks moodustada sõltumatu ja autonoomne seadusandlik kogu koos kohaliku autoriteetse valitsuse loomisega vastavalt UNCIPi resolutsioonidele, kus Gilgit-Baltistani rahvas valib oma presidendi ja peaministri.
2009. aasta septembri alguses allkirjastas Pakistan Hiina Rahvavabariigiga lepingu Gilgit-Baltistanis asuva megaenergiaprojekti kohta, mis hõlmab 7000-megavatise tammi ehitamist Bunjisse Astore piirkonnas. See tõi kaasa ka India protesti, kuigi Pakistan lükkas India mure kohe tagasi, väites, et India valitsusel puudub selles küsimuses locus standi.
29. septembril 2009 teatas Pakistani peaminister Gilgit-Baltistanis toimunud suurel kogunemisel mitme miljardi ruupia suurusest arengupaketist, mille eesmärk on piirkonna elanike sotsiaalmajanduslik ülesehitamine. Arenguprojektid hõlmavad haridus-, tervishoiu-, põllumajandus- ja turismivaldkondi ning põhilisi eluvajadusi. Peaminister jätkas veel järgmist:
"Te saate täna oma identiteedi. See on teie õigus ja on olnud teie nõudmine ning täna me täidame selle." Gilgit-Baltistan sai seega de facto provintsilaadse staatuse, ilma et ta oleks põhiseaduslikult saanud Pakistani osaks. Pakistani ametlik seisukoht on tagasi lükanud Gilgit-Baltistani nõudmised Pakistaniga integreerumiseks põhjendusega, et see kahjustaks tema rahvusvahelisi kohustusi seoses Kashmiri vaidlusega.
1982. aastal kuulutas Pakistani president kindral Zia ul Haq, et põhjapiirkondade elanikud on pakistanlased ja neil ei ole midagi pistmist Jammu ja Kashmiri osariigiga.
Azad Kashmiri ülemkohtu 1993. aasta katse annekteerida Gilgit-Baltistan tühistas Pakistani ülemkohus pärast Gilgit-Baltistani valdavalt šiiitide protestimist, kes kartsid sunniitide domineerimist Kashmiri üle.
Valitsus
Gilgit Baltistani valitsus, mida tuntakse ka kui Põhja-Areaalide osariigi valitsust, on territooriumi ja selle 10 ringkonna kõrgeim valitsusasutus. See koosneb täidesaatvast tööstusharust, mida juhib Gilgit Baltistani kuberner, kohtusüsteemist ja seadusandlikust tööstusharust.
Nagu teistes India osariikides, on ka Gilgit Baltistani riigipea kuberner. Kuberneri valib Pakistani president keskvalitsuse soovitusel. Kuberneri ametikoht on suures osas tseremoniaalne. Tal ei ole palju võimu. Peaminister on valitsusjuht ja tal on suurem osa täidesaatvatest volitustest.
Gilgit Baltistani seadusandlik kogu on 33-kohaline ühekojaline seadusandlik organ. See moodustati 2009. aasta Gilgit-Baltistani volituste ja omavalitsuse korralduse raames. Selle korraldusega anti piirkonnale enesevalitsus ja valitud seadusandlik kogu. Enne seda valitses piirkonda otse Islamabadist.
Gilgit Baltistani piirkonnad
- Astore piirkond - (Diamiri rajoon)
- Diamiri piirkond - (Diamiri rajoon)
- Ghanche piirkond - (Baltistani rajoon)
- Ghizari piirkond - (Gilgiti rajoon)
- Gilgiti ringkond - (Gilgiti rajoon)
- Hunza ringkond - (Gilgiti rajoon)
- Nagari piirkond - (Gilgiti rajoon)
- Skardu piirkond - (Baltistani rajoon)
- Shigari piirkond - (Baltistani rajoon)
- Kharmangi piirkond - (Baltistani rajoon)
Geograafia ja kliima
Gilgit-Baltistan piirneb loodes Afganistani Wakhani koridoriga, kirdes Hiina uiguuri autonoomse piirkonnaga Xinjiang, lõunas ja kagus Jammu ja Kashmiri vaidlusaluse territooriumiga, lõunas Pakistani kontrolli all oleva Azad Jammu ja Kashmiri osariigiga ning läänes Pakistani Khyber Pakhtunkhwa osariigiga.
Gilgi-Baltistanis asub viis "kaheksatuhandelist" ja rohkem kui viiskümmend üle 7000 meetri kõrgust tippu. Gilgit ja Skardu on kaks peamist sõlmpunkti nende mägede ekspeditsioonide jaoks. Piirkonnas asuvad mõned maailma kõrgeimad mäeahelikud - peamised mäeahelikud on Karakorami mäed ja Lääne-Himaalaja. Pamiiri mäed asuvad põhjas ja Hindu Kush asub läänes. Kõrgeimate mägede hulka kuuluvad K2 (Mount Godwin-Austen) ja Nanga Parbat, millest viimane on üks maailma kardetumaid mägesid.
Deosai tasandikud asuvad puuliini kohal ja moodustavad Hiina Tiibeti piirkonna järel maailma suuruselt teise kõrgema platoo, mis asub 4 115 meetri kõrgusel. Tasandik asub Astore'ist idas, Skardust lõunas ja Ladakhist läänes. Piirkond kuulutati 1993. aastal rahvuspargiks. Deosai tasandikud hõlmavad peaaegu 5000 ruutkilomeetri suuruse ala. Üle poole aastast (septembrist maini) on Deosai lumine ja talvel ülejäänud Astore ja Baltistanist ära lõigatud. Deosai küla asub Chilum chokki lähedal ja on ühendatud Kashmiri vaidlusaluses piirkonnas asuva Ladakhi Kargili piirkonnaga kõikjal sõidetav tee kaudu.
Satpara järv, Skardu, 2002. aastal
K2 Concordiast vaadatuna
Küsimused ja vastused
K: Mis on Gilgit Baltistan?
V: Gilgit Baltistan on Pakistani autonoomne territoorium, mida varem nimetati põhjapiirkondadeks.
K: Kui suur on Gilgit Baltistan võrreldes teiste riikidega?
V: Gilgit Baltistan on pindalalt suurem kui Sierra Leone, kuid väiksem kui Panama.
K: Kuidas sai see Pakistani osaks?
V: See oli 1800. aastatel osa endisest Kashmiri ja Jammu vürstiriigist, mis hiljem renditi brittidele ja vabastati lõpuks pärast Gilgiti skautide juhitud plaanilist vabastusliikumist.
K: Millised on selle rahvusvahelised piirid?
V: See piirneb lõunas Azad Jammu ja Kashmiriga India hallatavas Kashmiris kagus, kus lääne pool asub Pakistani KPK provints, ning piirneb rahvusvaheliselt põhjas Afganistaniga, kuigi Tadžikistanist lahutab teda 14 kilomeetri kaugusel Wakhan'i koridor, kirdes Hiina Rahvavabariigiga.
K: Millal moodustati see üheks haldusüksuseks?
V: Gilgit Baltistan moodustati ühtseks haldusüksuseks 1970. aastal.
K: Millised piirkonnad liideti selle moodustamise käigus kokku? V: Piirkonnad, mis ühendati selle moodustamise eesmärgil, olid Gilgiti agentuur, Ladakh Wazarati Baltistani ringkond ning Hunza ja Nagari osariigid.
K: Kas selle staatuse üle on vaidlusi? V: Jah, selle staatuse üle on vaidlus, sest see on endiselt osa India ja Pakistani vahelisest Kashmiri vaidlusest.
