Burushaski keel: keeleisolaat Põhja-Pakistanis ja Kashmiris
Avasta Burushaski — unikaalne keeleisolaat Põhja-Pakistanis ja Kashmiri, kolm murret, säilinud algsõnavara ning huvitavad laenutused ja keelekontaktid.
Burushaski (urdu: بروشسکی - burū́šaskī) on keeleisolaat, mida räägib peamiselt burusho rahvus. Hinnanguliselt oli neid umbes 87 000 (2000. aasta seisuga), kuid erinevad allikad annavad veidi erinevaid tänapäevaseid hinnanguid (tavaliselt liikudes umbes 80–95 tuhande kõneleja vahel). Burushaski kõnelejate peamised elupiirkonnad on Hunza, Nagari, Yasini ja teatud osad Gilgiti orudest Põhja-Areas, Pakistanis. Keele väiksemaid kogukondi leidub ka Srinagaris, India hallatavas Kashmiris (ligikaudu paarisaja kuni mõnesaja inimese ringis). Keele teised nimetused on Kanjut (Kunjoot), Werchikwār, Boorishki, Brushas (Brushias).
Geograafia ja levik
Burushaski kõnelejate keskused asuvad kõrgete mägede ja sügavate orgude piirkonnas Gilgit‑Baltistani territooriumil. Keel on tugevalt seotud kohalike kogukondade kultuuri ja identiteediga ning esineb peamiselt väiksemates küla‑ ja orurühmades. India‑administreeritud Kashmiris (peamiselt Srinagaris) elav väike diasporaa on ajaloolise migratsiooni ja tööhõive tulemus.
Sõnavara ja keeleline mõjutatus
Tänapäeval sisaldab burushaski keel palju laenusõnu urdu keelest (sh ka urdu kaudu levinud ingliskeelseid väljendeid) ning lähinaabrite keeltelt, nagu khowar ja shina. Lisaks leidub sõnavara mõningaid laene turgi keeltest ja naaberkultuuridest, samuti mõningaid mõjusid sino‑tiibeti keelkonnast (balti). Omalaadne ja algupärane sõnavara on siiski suures osas säilinud. Samuti on märgitud, et Dardikeeled on omakorda laenanud paljusid sõnu burushaskist.
Dialektid
Burushaski jaguneb üldiselt kolmanda peamise murregruppi, mis on nimetatud vastavalt orudele: Hunza, Nagar ja Yasin (mõnikord nimetatud ka Werchikwār). Yasini murre on uurijate hinnangul kõige vähem mõjutatud lähinaabrite keeltest ning on kahe teise murdega võrreldes eristuvam; vaatamata erinevustele on kõik kolm murret omavahel üldjuhul vastastikku mõistetavad.
Keeleomadused lühidalt
Burushaski on morfoloogiliselt mitmekesine keel: sõnavormid kujunevad afiksatsiooni abil ning keeles esineb keerukamaid verbivorme ja nimisõna morfoloogiat. Keelel on rikkalik häälikusüsteem ja mitmeid grammatilisi eripärasid, mis eristavad seda ümbruskonna indo‑arias ja dardsidest keeltest. Täpsem grammatiline kirjeldus hõlmab nimisõna klassi‑/sugusüsteemi, käänete ja aspektide väljendamist ning sõnajärgude eripärasid — need teemad on olnud ka lingvistide uurimistöö keskmes.
Kirjaviis ja uurimistöö
Burushaski on traditsiooniliselt olnud eelkõige suuline keel. Kirjalikult kasutatakse piirkonnas peamiselt modifitseeritud araabia kirja (sarnaselt urdu kirjutusele) ning teaduslikuks ja võrdlevaks kirjeldamiseks on arendatud erinevaid ladina‑põhiseid transkriptsioone. Keele uurimisega hakkasid tõsisemalt tegelema välisuurijad juba 20. sajandi algusest; selle kõrval on alates 20. sajandi keskpaigast ja tänapäevani tehtud mitmeid monograafilisi ja artiklivorme uuringuid, mis käsitlevad nii häälikusüsteemi, grammatikat kui ka ajaloolisi küsimusi.
Ajalooline ja suguluslik staatus
Burushaski on keelevormiliselt eraldiseisev ja klassifitseeritakse tavaliselt keeleisolaadina — see tähendab, et talle ei ole usaldusväärselt leitud sugulaskeeli, kuigi on esitatud eri hüpoteese võimalikest kaugematest sugulusühendusest teiste keeltega. Püsiv on teaduslik huvi selle keele algupära, kontaktiajalooga ja võimalike kaugete sugulaste otsingute suhtes.
Keeleseisund ja tulevik
Kuigi burushaski on endiselt aktiivselt kasutusel kogukondades ja seda kõnelevad erinevas eas inimesed, mõjutavad keele elujõudu regionaalsed keelepoliitilised tegurid, urbaniseerumine ja tugev urdustatud avalik keel. Keelepärand ja igapäevane kasutus sõltuvad paljuski kohalikust identiteedist ja haridusalastest valikutest. Keele säilimise toetamiseks on tähtis dokumentatsioon, õpetuse ja kirjakasutuse edendamine ning kogukondlikud initsiatiivid.
Kui soovite, võin lisada viiteid tähtsamatele uurimustele, näiteid burushaski sõnavarast või väikese leksikaalse näidislaused murrete lõikes.
Küsimused ja vastused
K: Kui paljud inimesed räägivad Burushaski keelt?
V: 2000. aasta seisuga rääkis umbes 87 000 burushaski keelt Hunza, Nagari, Yasini ja osades Gilgiti orgudes Pakistani põhjaosas asuvatel aladel.
K: Kus räägitakse burushaski keelt?
V: Burushaski keelt räägitakse Hunza, Nagari, Yasini ja osades Gilgiti orgudes Pakistani põhjapiirkondades. Seda keelt räägib ka umbes 300 kõnelejat Srinagaris, India hallatavas Kashmiris.
K: Milline on burushaski keele päritolu?
V: Burushaski keele päritolu on teadmata, kuna tegemist on isoleeritud keelega, mis tähendab, et tal puuduvad teadaolevad keelelised sugulased.
K: Millised on teised burushaski keele nimed?
V: Kanjut (Kunjoot), Werchikwār, Boorishki, Brushas (Brushias) on mõned teised Burushaski keele nimed.
K: Kuidas on burushaski keelt mõjutanud naaberkeeled?
V: Burushaski keel sisaldab palju laenusõnu urdu keelest (sealhulgas urdu keele kaudu saadud ingliskeelseid sõnu) ja naabruses asuvatest dardikeeltest, nagu khowar ja shina, samuti mõned laenusõnad turgi keeltest ja naabruses asuvast sino-tiibeti keelest balti keelest, kuid algne sõnavara on suures osas säilinud. Dardikeeled sisaldavad ka suurel hulgal laenusõnu burushaski keeltest.
Küsimus: Mitu murret on burushaski keeles?
V: Burushaski keelel on kolm murret, mis on nimetatud peamiste orgude järgi: Hunza, Nagar ja Yasin (ka Werchikwār).
K: Kas Burushaski keele murded on omavahel mõistetavad?
V: Jah, kõik kolm Burushaski keele murret on vastastikku mõistetavad. Arvatakse, et naaberkeeltega kokkupuutumine on kõige vähem mõjutanud jasini murret ja see on üldiselt vähem sarnane kahe teise murdega kui need omavahel.