Jammu ja Kashmiri konflikt (Hindi: कश्मीर विवाद, Urdu: مسئلہ کشمیر) on vaidlus Kashmiri territooriumi üle. Vaidlus on India ja Pakistani vahel. India pretendeerib kogu piirkonnale, mis kunagi oli vürstiriik. Praegu kontrollib ta umbes 43% territooriumist, sealhulgas suuremat osa Jammust, Kashmiri orgu, Ladakhi ja Siacheni liustikku. India nõuded vaidlustab Pakistan, kes kontrollib umbes 45% Jammust ja Kashmirist, sealhulgas Azad Kashmiri ning Gilgiti ja Baltistani põhjapoolseid alasid. Pakistan ütleb, et Kashmiris peaks toimuma rahvahääletus selle üle, kas rahvas soovib ühineda India või Pakistaniga või saada iseseisvaks.

Taust ja ajalooline ülevaade

Enne 1947. aasta lõhet kuulus Kashmir Briti India õigusruumi kuuluva vürstiriigi alla, mida valitses Maharaja. Briti India jagunemisel tekkis probleem, sest vürstiriik pidi valima, kas liituda India või Pakistani või püüda iseseisvust. Maharaja Hari Singh kirjutas alla India juurdeastumisdokumendile 26. oktoobril 1947, põhjendades seda Pakistanist saabunud relvastatud rünnaku tõttu. See viis varajasema sõjalise konfliktrünnakuni ning lõpuks rahvusvahelise tähelepanuni.

Peamised konfliktifaasid

  • Esimene Indo-Pakistani konflikt (1947–1948) – pärast India juurdeastumist saatsid Pakistanist tulnud jõud ja kohalikud relvavõitlejad rünnakuid, mille tulemusena sekkus India. Kahe poole vahel sõlmiti 1949. aastal vaherahuleping ning kontrolljoon, mis hiljem sai tuntuks kui vaherahujoon ja sellele järgnenult Line of Control.
  • 1965. ja 1971. aasta konfliktid – piirkonnas toimusid lahingud ka 1965. aastal ning 1971. aastal tekkisid sõjategevuse episoodid, mis olid osa laiemast Indo-Pakistani kontaktist.
  • Kargili sõda (1999) – mägipiirkonnas toimunud relvastatud kokkupõrked, mille järel India võttis tagasi kontrolli paljude hõivatud positsioonide üle.
  • Siacheni ja Ladakhi piirkondade piirikonfliktid – kõrgel mäestikul on vaidlusi ja patrullimisi, sealhulgas Aksai Chini piirkond, mida kontrollib Hiina alates 1950.–60. aastatest, kuigi see ala on osa laiemast Kashmiriga seotud territorialist.

Rahvusvaheline sekkumine ja lepingud

1948. aastal pöördusid pooled ÜRO poole ja ÜRO julgeolekunõukogu võttis vastu resolutsioone, mis kutsusid üles relvarahule ja rahvahääletuse kaalumisele. Praktikas ei ole Kashmiris kunagi läbinud kõiki poolte aktsepteeritud rahvastiku kõiki tahke hõlmavat rahvahääletust. 1972. aastal sõlmiti Simla leping, mis muutsid omavahelised kokkulepped ja rõhutasid mitmepoolsete küsimuste lahendamist otse India ja Pakistani vahel.

Sotsiaalsed ja humanitaarsed tagajärjed

Mitmekümneaastane konflikt on toonud kaasa suuri inimkaotusi, pagulaskriise, inimõigusrikkumiste väiteid ning majanduslikku ja infrastruktuurilist tagasilangust piirkonnas. Kashmiri orus elab suurem osa piirkonna muslimidest, Jammu provintsis on suurem osa hindu ja Ladakh

Viimased arengud (alates 2019)

5. augustil 2019 tühistas India valitsus erilise staatus ja reeglid, mis olid seni kehtinud osadele Jammu ja Kashmiri piirkondadele, ning reorganiseeris piirkonna administratiivselt kaheks liiduterritooriumiks: Jammu ja Kashmir ning Ladakh. Selle sammuga kaasnesid piirangud rahvavabadustele, kommunikatsioonikatkestused ning erikontrolli ja vangistuste juhtumid, mis tekitasid rahvusvahelisi kommentaare ja kriitikat. Samuti on viimastel aastatel kasvanud pinged India ja Hiina vahel Ladakhi piiril, näiteks 2020. aasta Galwani orgu kokkupõrgetel.

Seis praegu ja väljavaated

Konflikt on jätkuvalt lahtine, diplomaatilised pingutused jätkuvad ning piirkonnas on aeg-ajalt relvastatud kokkupõrkeid ja poliitilisi pingutusi. Põhieesmärgid lahenduse leidmisel hõlmavad turvalisuse taastamist, inimõiguste kaitset, poliitilist kaasatust ning rahvusvaheliste ja kahepoolsete kokkulepete järgimist. Pikemas perspektiivis sõltub püsiva lahenduse võimalus nii India ja Pakistani poliitilisest tahteavaldusest, piirkondlikust läbivaatamisest kui ka kohalike kogukondade osalusest vahendusprotsessis.