Jammu ja Kashmiri konflikt – India ja Pakistan territoriaalne vaidlus
Ülevaade Jammu ja Kashmiri konfliktist: ajalooline ja poliitiline taust, India ja Pakistan territoriaalsed pretensioonid, kontrolli ja mõju regionaalsele julgeolekule.
Jammu ja Kashmiri konflikt (Hindi: कश्मीर विवाद, Urdu: مسئلہ کشمیر) on vaidlus Kashmiri territooriumi üle. Vaidlus on India ja Pakistani vahel. India pretendeerib kogu piirkonnale, mis kunagi oli vürstiriik. Praegu kontrollib ta umbes 43% territooriumist, sealhulgas suuremat osa Jammust, Kashmiri orgu, Ladakhi ja Siacheni liustikku. India nõuded vaidlustab Pakistan, kes kontrollib umbes 45% Jammust ja Kashmirist, sealhulgas Azad Kashmiri ning Gilgiti ja Baltistani põhjapoolseid alasid. Pakistan ütleb, et Kashmiris peaks toimuma rahvahääletus selle üle, kas rahvas soovib ühineda India või Pakistaniga või saada iseseisvaks.
Taust ja ajalooline ülevaade
Enne 1947. aasta lõhet kuulus Kashmir Briti India õigusruumi kuuluva vürstiriigi alla, mida valitses Maharaja. Briti India jagunemisel tekkis probleem, sest vürstiriik pidi valima, kas liituda India või Pakistani või püüda iseseisvust. Maharaja Hari Singh kirjutas alla India juurdeastumisdokumendile 26. oktoobril 1947, põhjendades seda Pakistanist saabunud relvastatud rünnaku tõttu. See viis varajasema sõjalise konfliktrünnakuni ning lõpuks rahvusvahelise tähelepanuni.
Peamised konfliktifaasid
- Esimene Indo-Pakistani konflikt (1947–1948) – pärast India juurdeastumist saatsid Pakistanist tulnud jõud ja kohalikud relvavõitlejad rünnakuid, mille tulemusena sekkus India. Kahe poole vahel sõlmiti 1949. aastal vaherahuleping ning kontrolljoon, mis hiljem sai tuntuks kui vaherahujoon ja sellele järgnenult Line of Control.
- 1965. ja 1971. aasta konfliktid – piirkonnas toimusid lahingud ka 1965. aastal ning 1971. aastal tekkisid sõjategevuse episoodid, mis olid osa laiemast Indo-Pakistani kontaktist.
- Kargili sõda (1999) – mägipiirkonnas toimunud relvastatud kokkupõrked, mille järel India võttis tagasi kontrolli paljude hõivatud positsioonide üle.
- Siacheni ja Ladakhi piirkondade piirikonfliktid – kõrgel mäestikul on vaidlusi ja patrullimisi, sealhulgas Aksai Chini piirkond, mida kontrollib Hiina alates 1950.–60. aastatest, kuigi see ala on osa laiemast Kashmiriga seotud territorialist.
Rahvusvaheline sekkumine ja lepingud
1948. aastal pöördusid pooled ÜRO poole ja ÜRO julgeolekunõukogu võttis vastu resolutsioone, mis kutsusid üles relvarahule ja rahvahääletuse kaalumisele. Praktikas ei ole Kashmiris kunagi läbinud kõiki poolte aktsepteeritud rahvastiku kõiki tahke hõlmavat rahvahääletust. 1972. aastal sõlmiti Simla leping, mis muutsid omavahelised kokkulepped ja rõhutasid mitmepoolsete küsimuste lahendamist otse India ja Pakistani vahel.
Sotsiaalsed ja humanitaarsed tagajärjed
Mitmekümneaastane konflikt on toonud kaasa suuri inimkaotusi, pagulaskriise, inimõigusrikkumiste väiteid ning majanduslikku ja infrastruktuurilist tagasilangust piirkonnas. Kashmiri orus elab suurem osa piirkonna muslimidest, Jammu provintsis on suurem osa hindu ja Ladakh
Viimased arengud (alates 2019)
5. augustil 2019 tühistas India valitsus erilise staatus ja reeglid, mis olid seni kehtinud osadele Jammu ja Kashmiri piirkondadele, ning reorganiseeris piirkonna administratiivselt kaheks liiduterritooriumiks: Jammu ja Kashmir ning Ladakh. Selle sammuga kaasnesid piirangud rahvavabadustele, kommunikatsioonikatkestused ning erikontrolli ja vangistuste juhtumid, mis tekitasid rahvusvahelisi kommentaare ja kriitikat. Samuti on viimastel aastatel kasvanud pinged India ja Hiina vahel Ladakhi piiril, näiteks 2020. aasta Galwani orgu kokkupõrgetel.
Seis praegu ja väljavaated
Konflikt on jätkuvalt lahtine, diplomaatilised pingutused jätkuvad ning piirkonnas on aeg-ajalt relvastatud kokkupõrkeid ja poliitilisi pingutusi. Põhieesmärgid lahenduse leidmisel hõlmavad turvalisuse taastamist, inimõiguste kaitset, poliitilist kaasatust ning rahvusvaheliste ja kahepoolsete kokkulepete järgimist. Pikemas perspektiivis sõltub püsiva lahenduse võimalus nii India ja Pakistani poliitilisest tahteavaldusest, piirkondlikust läbivaatamisest kui ka kohalike kogukondade osalusest vahendusprotsessis.
ÜRO Kašmiiri kaart
Ajalugu
Konflikt algas India jagamise ajal (1947-48). 20. oktoobril 1947 tungisid Pakistani toetatud hõimud Kashmirisse. Jammu ja Kashmiri maharaja löödi esialgu tagasi, kuid 27. oktoobril pöördus ta abi saamiseks kindralkuberner Louis Mountbatteni poole, kes nõustus tingimusel, et valitseja ühineb Indiaga. Kui Indiaga ühinemise paberid olid allkirjastatud, sisenesid India sõdurid Kashmirisse käsuga peatada igasugune edasine okupatsioon, kuid neil ei lubatud kedagi riigist välja saata. India pöördus küsimusega ÜRO poole. ÜRO resolutsioonis paluti Pakistanil vabastada okupeeritud alad ja paluti Indial aidata ÜRO rahvahääletuse komisjoni korraldada rahvahääletus rahva tahte väljaselgitamiseks. Pakistan keeldus okupeeritud alasid vabastamast.
1947-8 pidasid India ja Pakistan oma esimese sõja Jammu ja Kashmiri pärast. ÜRO järelevalve all leppisid nad kokku relvarahus, mille kohaselt jäi üks kolmandik riigi territooriumist - mis hõlmab Pakistani poolt nn Azad Jammu ja Kashmiri ning Pakistani hallatavaid põhjapiirkondi ja kaks kolmandikku, Jammu, Ladakh ja Kashmiri org, India kontrolli alla. 1972. aastal nimetati relvarahu piir Simla lepingu kohaselt ümber kontrolljooneks.
Kuigi India väidab, et kogu riik on osa Indiast, on ta valmis aktsepteerima kontrolljoont rahvusvahelise piirina, tehes mõningaid võimalikke muudatusi. Nii USA kui ka Ühendkuningriik on samuti pooldanud kontrolljoone muutmist rahvusvaheliselt tunnustatud piiriks.
Kuid Pakistan on järjekindlalt keeldunud aktsepteerimast kontrolljoont piirina, kuna valdavalt moslemitest koosnev Kashmiri org jääks India osaks. Status quo ametlikuks muutmine ei võta arvesse ka nende kasmiirlaste püüdlusi, kes on alates 1989. aastast võidelnud kogu riigi või selle osa iseseisvuse eest.
Veevaidlus
Teine põhjus Kashmiri üle peetava vaidluse taga on vesi. Paljud jõed saavad alguse Kashmirist. Mõned neist on Induse jõe vesikonna lisajõed, näiteks Jhelum ja Chenab. Need voolavad Pakistani ja neid kasutatakse seal niisutamiseks. Teised jõed, nagu Ravi, Beas ja Sutlej, voolavad Põhja-Indias.
Üks konflikti põhjusi on see, et 1947. aasta piirilepinguga on paljud Pakistani niisutussüsteemid India poolt kontrollitavad. Pakistan on kartnud, et India võib peatada India kontrolli all olevast Kashmirist algavate ja Pakistani suubuvate jõgede voolu. See kahjustaks Pakistani agraarmajandust. Induse veekogude leping, mis allkirjastati 1960 lahendas enamiku neist vaidlustest vee jagamise üle.
Praegune staatus
Täna on Kashmir jagunenud järgmiselt:
- India Vabariik kontrollib Jammu ja Kashmiri osariiki. See koosneb Jammu piirkonnast, Kashmiri orust ja Ladakhist. Pakistan nimetab seda India okupeeritud Kashmiri või India kontrollitud Kashmiri või India annekteeritud Kashmiri ja India valduses olevaks Kashmiri.
- Põhjapiirkondade ning Azad Jammu ja Kashmiri nime all tuntud territooriumid kuuluvad Pakistani haldusalasse. Islamabad nimetab neid Pakistani hallatavaks Kashmiriks. India nimetab seda Pakistani hallatavaks Kashmiriks.
- Piirkond nimega Aksai Chin on Hiina kontrolli all. Hiina kontrollib ka Pakistanilt saadud territooriumi, mida nimetatakse Trans-Karakorami traktiks. India vaidlustab selle vahetuse õiguspärasuse.
- Siacheni liustik on praegu vaidlusalune territoorium, India kontrollib liustikku, Pakistan aga selle all asuvat orgu.
- Trans-Karakorami trakt on piirkond, mille Pakistan andis Hiinale 1963. aasta 3. märtsil. Pakistan ütleb, et see ala oli asustamata, nii et sellega ei ole mingit probleemi. India väidab, et see ala on osa tema osariigist Jammu ja Kashmir.
Kashmir on olnud India ja Pakistani vaheline leekpunkt juba üle 60 aasta. Praegu jagab piir - kontrolljoon - piirkonna kaheks, kusjuures üks osa on India poolt okupeeritud ja teine sõjaväeliselt Pakistani hallatav. India sooviks selle status quo ametlikuks muuta ja muuta see rahvusvaheliselt tunnustatud piiriks. Kuid Pakistan ja Kashmiri aktivistid lükkavad selle plaani tagasi, sest mõlemad soovivad suuremat kontrolli piirkonna üle.
Kaardiprobleemid
· 
Lõuna-Aasia piirkonna kaart ÜRO versiooni kohta
· 
Pakistani ÜRO versiooni kaart
· 
Kaart ÜRO versioon Kashmiri piirkonnast
Nagu ka teiste vaidlusaluste territooriumide puhul, annab iga valitsus välja kaarte, millel on kujutatud nende nõudmised Kashmiri kohta kui osa nende territooriumist, olenemata tegelikust kontrollist. Indias on ebaseaduslik jätta kogu Kashmiri või osa sellest kaardilt välja. Ka Pakistanis on ebaseaduslik jätta Jammu ja Kashmiri osariik kaardile lisamata. Mitteosalevad riigid kasutavad sageli kontrolljoont ja tegelikku kontrolljoont kujutatud piiridena, nagu seda tehakse CIA World Factbookis, ning piirkond on sageli märgitud hashmarkidega, kuigi India valitsus on sellise praktika vastu rangelt. Kui Microsoft avaldas Windows 95 ja MapPoint 2002 kaardid, tekitas see vastuolusid, sest see ei näidanud osa Kashmirist India osana, nagu India väidab. Kõik neutraalsed firmad väidavad siiski, et nad järgivad ÜRO kaarti ja üle 90% kõigist kaartidest, mis sisaldavad Kashmiri territooriumi, näitavad seda vaidlusaluse territooriumina.
Rahvusvahelised vastused
| Valitsused | Poliitikavalduse avaldused |
|
| Näidatud piirid ja nimed ning kaardil kasutatud nimetused ei tähenda ÜRO ametlikku heakskiitu või heakskiitu. Punktjoon kujutab ligikaudu Jammu ja Kashmiri kontrolljoont, milles India Vabariik ja Pakistani valitsus on kokku leppinud alates sellest ajast. 1972. Mõlemad osapooled ei ole veel kokku leppinud piirkonna lõplikus staatuses ja midagi olulist ei ole rakendatud alates rahuprotsessi algusest aastal 2004. Vt ÜRO Jammu ja Kashmiri kaart, mille on heaks kiitnud enamik maailma riike. |
|
| Pakistani valitsus väidab ettevaatuseta ja tingimusteta, et "Jammu ja Kashmiri ühinemise" kehtivus tuleb otsustada ÜRO rahvahääletusel. Ta nõustub ÜRO territooriumi kaardiga. Samuti märgib ta, et ÜRO praktikal põhinev nimetus ja esitus Kašmiiri piirkondlikul kaardil ei tähenda, et Rahvaste Ühenduse sekretariaat või kirjastajad väljendaksid mingit arvamust mis tahes riigi, territooriumi või piirkonna õigusliku staatuse või selle ametiasutuste või piiride või piiride kindlaksmääramise kohta. Ei ole kavas määratleda Jammu ja Kashmiri õiguslikku staatust, milles pooled ei ole veel kokku leppinud. Lisaks öeldakse, et piirid peavad põhinema inimeste religioossetel, kultuurilistel, rassilistel, ajaloolistel ja geograafilistel orientatsioonidel, mitte poliitikal. Siiski väidab ta, et see ei tähenda kummagi poole territoriaalsete nõuete kinnitamist vaidluses. |
|
| India valitsus väidab, et "India Vabariigi kunstlikud välispiirid, eriti mis puudutab tema jurisdiktsiooni alla kuuluvaid rahvusvahelisi piire, mille on loonud välisriigi asutus, ei ole õiged ega kinnitatud". |
| Hiina Rahvavabariigi valitsus säilitab oma kontrolli selle üle, mida tuntakse Hiina Kashmiri nime all, kuid piirkonda nõuab ka India Vabariik; Hiina väidab, et Aksai Chin on osa Hiina Xinjiangi autonoomsest piirkonnast. []
|
Küsimused ja vastused
K: Mis on Jammu ja Kashmiri konflikt?
V: Jammu ja Kashmiri konflikt on India, Pakistani ja Hiina vaheline vaidlus Kashmiri territooriumi üle.
K: Mida väidab India Kashmiri territooriumi kohta?
V: India nõuab kogu seda piirkonda, mis kunagi oli vürstiriik ja mida ta peab oma territooriumiks.
K: Kui suurt osa Kashmiri piirkonnast India praegu kontrollib?
V: India kontrollib praegu umbes 43% territooriumist, sealhulgas suuremat osa Jammust, Kashmiri orgu, Ladakhi ja Siacheni liustikku.
K: Milline on India ja Pakistani vaheline vaidlus Jammu ja Kashmiri osas?
V: Pakistan vaidlustab India väited ja kontrollib umbes 45% Jammu ja Kashmiri, sealhulgas Azad Kashmiri ja Gilgit-Baltistani.
K: Millise lahenduse pakub Pakistan välja Jammu ja Kashmiri konflikti lahendamiseks?
V: Pakistan teeb ettepaneku korraldada Kashmiris rahvahääletus selle üle, kas rahvas soovib ühineda Indiaga või Pakistaniga või saada iseseisvaks.
K: Kes peale India ja Pakistani on veel Jammu ja Kashmiri konfliktis osalenud?
V: Jammu ja Kashmiri konflikti on kaasatud ka Hiina.
K: Millised Jammu ja Kashmiri piirkonnad on India kontrolli all?
V: India kontrollib enamikku Jammust, Kashmiri orgu, Ladakhi ja Siacheni liustikku, mis moodustab umbes 43% territooriumist.
Otsige