Kashmiri kontrolljoon (LOC) — de facto piir India ja Pakistan vahel
Koordinaadid: 34°56′N 76°46′E / 34.933°N 76.767°E / 34.933; 76.767
(JK) PoK lõunas. Oranžiga näidatud ala on India kontrolli all olev Jammu ja Kashmiri osariik. Diagonaalselt šabloonitud ala idas on Aksai Chin, mida kontrollib Hiina.
Kontrolljoon (LOC) on joon, mis tähistab, kus Kashmiri piirkond on jagatud. Maa ühel pool joont on India kontrolli all ja teisel pool seda kontrollib Pakistan. LOC ei ole rahvusvaheliselt tunnustatud piir, vaid de facto (tegelik) piiritsoon, mis tuli esile pärast Esimest India–Pakistan sõda Kashmiris 1947–1948. Algne joonekujundus tekkis sõjalise rindejoonena, millele pandi relvarahu 1. jaanuaril 1949; pärast 3. juulil 1972 allkirjastatud Simla lepingut hakati rida ametlikult nimetama kontrolljooneks.
Ajalugu ja tähtsamad sündmused
- 1947–1948: esimene India–Pakistan konflikt Kashmiris ning relvarahu, mis lõppes rindejoonega, mis hiljem kujunes LOC-ks.
- 1965: India ja Pakistan olid uuesti relvakonfliktis, mis hõlmas ka Kashmirit.
- 1999 (Kargil): Kargili konflikt tekitas suuri pinged LOC-i piirkonnas ja näitas joone jätkuvat militariseeritust.
- 2003: India ja Pakistan sõlmisid relvarahu, mis vähendas reeglina suuremaid lahinguid, kuigi piiririkkumised ja vahejuhtumid jätkuvad.
- 2005 ning edasi: astuti mõningaid usaldusloome samme, nt Rahvusvaheline bussiliin Srinagar–Muzaffarabad ja piiripõhine kaubavahetus, mis on siiski ajutine ja võib poliitilistel põhjustel katkeda.
Geograafia ja haldus
Kogu Kashmir oli kunagi Kashmiri ja Jammu vürstiriigi haldusalas. Tänapäeval jaguneb piirkond administratiivselt ja sõjaliselt: India kontrolli all olev osa kannab nime Jammu ja Kashmiri (India administratiivne üksus), Pakistani all olevad alad on tuntud kui Gilgit-Baltistan ja Azad Jammu ja Kashmir (AJK). LOC pikkuseks loetakse ligikaudu 740 km (460 mi).
Seos Hiinaga ja LAC
Idas annab teine rindejoon eristuse India kontrolli all oleva Kashmiriosa ja Hiina kontrollitava Aksai Chini vahel. See piiritsoon on tuntud kui tegelik kontrolljoon (Line of Actual Control, LAC). Kuigi India hõivab konkreetseid alasi Aksai Chini lähistel, peab Hiina neid oma huvide osaks ja on sõlminud piiriaktid Pakistaniga, mida India ei tunnusta. Seega on piirkonna lääne- ja idaosa küsimused seotud eri osapoolte vahelise mitmekihilise territoriaalse vaidlusega.
Iseloom ja tagajärjed
Kontrolljoon on tugevalt militariseeritud: mõlemal pool on püsivad väeüksused, kaitserajatised, miiniväljad ja vaatluselemendid. Joont valvavad, patrullivad ja aeg-ajalt vahetuvad kuumalõikude rünnakud ning piiriskoordineeritud laskmised. See ohtlik olukord mõjutab otseselt tsiviilelanike elusid — piirkonnas esineb pommitusi, lahingukahjustusi, maa-alla kaevatud lõkse ning suurt sotsiaalset ja majanduslikku ebastabiilsust.
Hoolimata sellest, et LOC ei ole rahvusvaheliselt määratud piir, kontrollib see reaalselt liikumist, kaubandust ja inimeste vahelist suhtlust Kashmiris. Riikidevahelised lepingud, mis on suunatud kokkupõrgete vähendamisele (nt 2003 relvarahu), on aidanud pinget mõnevõrra leevendada, kuid olukord jääb habras ja kergesti poliitiliselt mõjutatavaks.
Terminoloogia ja vaatenurgad
Terminid on poliitiliselt laetud: India kasutab mõnikord väljendit "Pakistan-occupied Kashmir (PoK)" viitamaks Pakistanile allu olevatele aladele, samas kui Pakistan nimetab India kontrolli all olevat osa mõnikord ebaseaduslikult okupeeritud. Rahvusvaheline kogukond ja eri riigid vaatlevad situatsiooni eri nurkade alt, mistõttu üheainsa, kõikidele osapooltele aktsepteeritava lahenduse puudumine säilitab konflikti püsiva staatuse.
Oluline märkus
LOC on oluline geopoliitiline ja humanitaarne teema, mis mõjutab miljoneid inimesi. Piiriolukorrast ning terminitest räägitakse tihti eri emotsioonidega ja poliitiliste eesmärkidega; käesolev tekst püüab anda ülevaatliku ja neutraalse esituse faktidest ning ajaloolistest sündmustest, säilitades originaalses tekstis olevad viited ja lingid.
Rohelise värviga näidatud piirkonnad on kaks Pakistani kontrolli all olevat piirkonda: Gilgit-Baltistan põhjas ning [ Jammu ja Kashmir
Vehklemine
India on rajanud tara oma pool kontrolljoont. Selle pikkus on praegu 550 km (340 mi). See läbib ainult osa kontrolljoone pikkusest, ülejäänud osa kontrolljoone äärest on tõkke ehitamiseks liiga raskesti ligipääsetav. Selle eesmärk on välistada relvade salakaubavedu ja Pakistanis asuvate separatistlike võitlejate sissetung. Pakistan on tõkke ehitamise vastu, väites, et see rikub nii kahepoolseid kokkuleppeid kui ka ÜRO Julgeolekunõukogu asjakohaseid resolutsioone selle piirkonna kohta.
Seotud leheküljed
- Wagah
- Indo-Bangladeshi barjäär
- Tegelik kontrolljoon
- Kashmiri konflikt
- Wakhan
- Piirivaidlus
Küsimused ja vastused
K: Millised on kontrolljoone koordinaadid?
V: Kontrolljoone koordinaadid on 34°56′N 76°46′E / 34,933°N 76,767°E / 34,933; 76,767.
K: Kes kontrollib kontrolljoone kummalgi pool?
V: Maa ühel pool kontrolljoont on India kontrolli all, teisel pool kontrollitakse maad Pakistani poolt.
K: Millal kuulutati India ja Pakistani vahel välja relvarahu Kashmiri suhtes?
V: India ja Pakistani vahel kuulutati relvarahu Kashmiri suhtes välja 1. ja 2. jaanuaril 1949. aastal.
K: Milline leping allkirjastati 1972. aastal seoses kontrolljoonega?
V: 1972. aastal kirjutati alla Simla lepingule, millega nimetati see ametlikult kontrolljooneks.
K: Kuidas tunti kogu Kashmiri enne selle jagamist?
V: Kogu Kashmiri oli varem tuntud kui Kashmiri ja Jammu vürstiriik.
K: Kuidas nimetatakse kahte Pakistani kontrolli all olevat osa?
V: Kaks Pakistani kontrolli all olevat osa on tuntud kui Gilgit-Baltistan ja Azad Jammu ja Kashmir (AJK).
K: Kui pikk on kontrolljoon?
V: Kontrolljoon on 740 km (460 mi) pikk.
