Kashmir ja Jammu
Kashmir ja Jammu oli vürstiriik Himaalajas Briti India territooriumide kõrval põhjas. Seda valitses hinduistlik maharaja.
Riik loodi 1846. aastal pärast sikhide lüüasaamist. Ida-India kompanii annekteeris Kashmiri oru ja soovis saada osa Inglise-Sikhide sõja kuludest tagasi. Moslemi enamusega Kashmir müüdi Amritsari lepingu alusel Dogra valitsejale Jammus. Riigi pindala määrati 1846. aasta Amritsari lepinguga "Indusest ida pool ja Ravi jõest lääne pool asuva riigi pindala oli 80 900 km2 .
Pärast brittide lahkumist Indiast jagunes vürstiriik Pakistani ja India vahel, sest naabrite vahel toimus sõda.
Loomine
Enne vürstiriigi loomist valitses Kashmiri Durrani impeerium, seejärel võtsid selle üle Sikhid Ranjit Singhi juhtimisel. Sikhide valitsemise ajal oli Jammu olnud Pandžabi piirkonna Sikhide impeeriumi tribuut, kuid pärast selle raja, Kishore Singh Dogra surma 1822. aastal tunnustasid sikhid tema poja Gulab Singhi kui tema pärijat. Seejärel hakkas ta oma kuningriiki laiendama.
Jammu valitsejana võttis Gulab Singh üle Bhadarwahi, seejärel Kishtwar. Kishtwari ülevõtmine tähendas, et Singh oli nüüd saanud kontrolli kahe Ladakhisse viiva tee üle, mis võimaldas tal selle territooriumi üle kontrolli saavutada. Kuigi mägedest ja liustikest tulenevate raskuste tõttu olid dograd Gulab Singhi ohvitseri Zorawar Singhi juhtimisel suutnud dograd kogu Ladakhi vallutada.
Mõned aastad hiljem, 1840. aastal, tungis kindral Zorawar Singh Baltistanisse ja vallutas Skardu raja, kes oli asunud ladakhide poolele, ning võttis oma riigi üle. Järgmisel aastal (1841) üritas Zorawar Singh tungida Tiibetisse, kuid talveilmade tõttu ja tiibetlaste rünnaku tõttu. Ta koos peaaegu kogu oma armeega hukkus.
1845. aasta talvel puhkes sõda brittide ja sikhide vahel. Gulab Singh jäi neutraalseks kuni Sobraoni lahinguni 1846. aastal, mil temast sai Sir Henry Lawrence'i usaldusväärne nõunik. See võimaldas tal saada endale maad - kogu künklik või mägine maa Indusest ida pool ja Ravi jõest lääne pool.
Kashmiri enda ülevõtmine ei olnud Maharaja jaoks lihtne. Maharaja armee pidi võitlema Imam-ud-dini - sikhide kuberneri - vastu. Imam-ud-dinile olid abiks Jhelumi orust pärit bambad. Neil õnnestus Gulab Singhi väed Srinagari lähedal lüüa, tappes Wazir Lakhpat. Hiljem veenis Sir Henry Lawrence Imam-ud-dinit siiski võitluse lõpetama ja Kashmir läks ilma edasiste lahinguteta uuele valitsejale üle.
Laiendus
Mitte kaua aega hiljem ründas Hunza raja Gilgiti territooriumi. Nathu Shah vastas Gulab Singhi nimel, juhtides vägesid Hunza oru ründamiseks; ta ja tema väed hävitati ning Gilgiti kindlus langes koos Puniali, Yasini ja Dareliga Hunza raja kätte. Maharaja saatis seejärel kaks armeed, ühe Astorist ja ühe Baltistanist, ning pärast mõningaid lahinguid võeti Gilgiti kindlus tagasi. 1852. aastal alistas dogra väed Gaur Rahman Yasinist ja kaheksa aastat moodustas Indus Maharaja territooriumide piiri.
Gulab Singh suri 1857. aastal, tema järeltulija Ranbir Singh asus India mässu ajal brittide poolele. Pärast seda, kui britid olid mässu maha löönud, otsustas Ranbir Gilgit tagasi võtta. 1860. aastal ületas Devi Singhi juhitud vägi Induse ja liikus Gaur Rahmani tugeva Gilgiti linnuse suunas. Gaur Rahman oli surnud vahetult enne dograte saabumist. Maharadžad vallutasid linnuse ja hoidsid seda kuni 1947. aastani.
Kuigi Ranbir Singh oli teiste religioonide suhtes salliv, oli tema kontroll riigi üle nõrk, 1877-1879 toimus Kashmiris kohutav näljahäda.
Geograafia
Jammu oli riigi lõunapoolseim osa ja asus Punjabi piirkondade Jhelum, Gujrat, Sialkot ja Gurdaspur kõrval.
Transport
Varem oli tee Kohalast Lehi, Rawalpindist oli võimalik sõita Kohala kaudu Kohalasse ja üle Kohala silla Kashmirisse. Kohalast Srinagarisse kulges 132 miili pikkune vankritee, Kohalast Baramullasse kulges tee Jhelumi jõe ääres. Muzaffarabadi juures ühineb Kishenganga jõgi Jhelumiga ja selles kohas kohtuvad Abbottabadist ja Garhi Habibullahist tulev tee Kashmiri teega. Tee oli tiheda liiklusega ja ametiasutused pidid seda põhiliselt korda parandama.
Üleujutus
1893. aastal toimus Jhelumis väga tõsine üleujutus, sest vihma sadas 52 tundi ja Srinagarile tekkis palju kahju. Kuid 1903. aasta üleujutused olid palju tõsisemad.
Vürstiriigi lõpp
1947. aastal võeti vastu India iseseisvuse seadus, mis tähendas, et Briti Indiast saavad kaks iseseisvat riiki - Pakistan ja India. Samuti oleks iga vürstiriik saanud vabalt liituda Indiaga või Pakistaniga - või jääda iseseisvaks. Kõik vürstiriigid said lõpuks Pakistani või India osaks.
Kuid Kashmiri valitseja soovis jääda iseseisvaks, mitte ühineda Pakistani või Indiaga, mis viis kahe naaberriigi vahel sõjani, mille käigus jagati Kashmir nende vahel. Kumbki leidis, et kogu endine vürstiriik kuulub neile. See on viinud mitmete sõdadeni. Kašmiiri konflikt kahe tuumanaabri vahel on endiselt üks raskemaid ja pikemaid vaidlusi, mida ÜRO Julgeolekunõukogu on püüdnud lahendada.
Seotud leheküljed
Küsimused ja vastused
K: Mis oli Kashmir ja Jammu?
V: Kashmir ja Jammu oli vürstiriik Himaalajas Briti India territooriumide kõrval põhjas.
K: Kes valitses Kashmiri ja Jammu?
V: Kashmiri ja Jammu üle valitses hinduistlik maaharaja.
K: Millal loodi Kashmiri ja Jammu riik?
V: Kashmiri ja Jammu riik loodi 1846. aastal pärast sikhide lüüasaamist.
K: Miks annekteeris Ida-India kompanii Kashmiri oru?
V: Kashmiri orgu annekteeris Ida-India Kompanii, et katta osa Anglo-Sikhide sõja kuludest.
K: Kellele müüdi moslemite enamuses olev Kashmir?
V: Moslemi enamusega Kashmir müüdi Amritsari lepingu alusel Dogra valitsejale Jammus.
K: Milline oli Amritsari lepingu kohaselt Kašmiiri ja Jammu riigi pindala?
V: Amritsari lepingu kohaselt oli Indusest ida pool ja Ravi jõest lääne pool asuva Kašmiiri ja Jammu riigi pindala 80 900 km2 .
Küsimus: Mis juhtus Kashmiri ja Jammu vürstiriigiga pärast seda, kui britid lahkusid Indiast?
V: Pärast seda, kui britid lahkusid Indiast, jagati Kashmiri ja Jammu vürstiriik Pakistani ja India vahel, sest naabrite vahel toimus sõda.
