Kashmir ja Jammu oli vürstiriik Himaalajas Briti India territooriumide kõrval põhjas. Seda valitses hinduistlik maharaja, kes kuulus Dogra dünastiasse. Vürstiriik hõlmas mitmekesiseid maastikke – kõrgmäestiku piirkondi, orge ja aroe, ning seal elas enamus moslemiusulisi elanikke, samal ajal kui valitsev eliit oli peamiselt hinduistlik.

Riik loodi 1846. aastal pärast sikhide lüüasaamist esimese Inglise–Sikhi sõja järel. Ida-India kompanii annekteeris Kashmiri oru ja soovis saada osa Inglise–Sikhide sõja kuludest tagasi. Moslemi enamusega Kashmir müüdi Amritsari lepingu alusel Dogra valitsejale Jammus. Lepingu alusel omandas Dogra juht Gulab Singh (kes hiljem sai maharajaks) laia haldusõiguse, mis ühendas erinevaid piirkondi nagu Kashmir, Jammu ja Ladakh üheks vürstiriigiks. Riigi pindala määrati 1846. aasta Amritsari lepinguga — "Indusest ida pool ja Ravi jõest lääne pool" — ja seda tihti väljendati umbkaudu 80 900 km2-na, kuigi täpsed piirid ja haldusala on ajalooliselt olnud keerukad ning mõnes osas aja jooksul muutunud.

Pärast brittide lahkumist Indiast 1947. aastal sai senisest vürstiriigist territoriaalse ja poliitilise vaidluse keskpunkt. Maharaja Hari Singh kõhkles, kas ühineda Indiga või Pakistaniga. Oktoobris 1947 tungisid territooriumile mässulised ja relvastatud jõud Pakistanist, mille tulemusel palus maharaja India abi ning andis vastutasuks ülesandeks riigi liitmise India Liiduga (Instrument of Accession). See viis esimese Indo–Pakistani sõjani 1947–1948 ja lõpuks ÜRO vahendatud vaherahu ning de facto jagunemiseni: osa ala jäi India administratsiooni alla (hiljem osaliselt reorganiseeritud ja 2019. aastal muudetud), teine osa jäi Pakistani kontrolli alla kui Azad Kashmir ja Gilgit–Baltistan. Alates sellest ajast on Kashmir olnud rahvusvahelise vaidluse ja mitme relvastatud konfliktide tõttu pingeline piirkond — toimunud on täiendavaid sõjalisi konflikte, pikaaegne vastasseis ning poliitilised ja humanitaarsed tagajärjed, mis mõjutavad miljoneid elanikke.

Oluline ajalugu ja tagajärjed lühidalt

  • 1846: Amritsari leping ja Gulab Singhi troonile tõusmine, mis lõi Dogra vürstiriigi aluse.
  • Demograafia: enamuse moslemi ja valitseva hinduistliku dünastia pingeid kajastavad kultuurilised ja poliitilised erisused.
  • 1947–1948: vürstiriigi jagunemine pärast briti lahkumist, Maharaja Hari Singhi otsus liituda Indiala ning esimene Indo–Pakistani sõda.
  • Järgnev aeg: alaline territoriaalne vaidlus, mitmed sõjad ja konfliktid (sh 1965., 1971. ja 1999. aasta sõjad ning alates 1980. aastate lõpust kestnud sisevastupanu ja terrorismi episoodid).
  • 21. sajandil: rahvusvaheline diplomaatiline surve, inimõiguste küsimused ja India administratiivsed muudatused, mis on mõjutanud piirkonna staatust ja igapäevaelu.

Piirkonna ajalugu on keeruline ja puudutab nii koloniaalset pärandit, usulisi ja etnilisi suhteid kui ka kaasaegset geopoliitikat. Kashmir ja Jammu on jätkuvalt tähelepanu all nii kohalikul, riiklikul kui ka rahvusvahelisel tasandil.