Mis on separatism? Eraldumine, põhjused, tüübid ja mõjud

Ühiskonnas võivad teatud inimestel olla ideed, mis erinevad märgatavalt enamuse omadest. Neid inimesi kutsutakse mõnikord mütsiks, kui enamus (näiteks riik või religioosne rühm) tunnistab, et nende ideed on teistsugused. Väga sageli soovivad nad ka autonoomiat, enesemääramist ja võib-olla ka eraldumist ja iseseisvumist põhirühmast. Inimesed võivad toetada separatismi, sest nad on enamusest erinevast kultuurist, rahvusest, usust, rassist või soost. Samuti võib see olla tingitud sellest, et neil on erinevad arusaamad valitsemisest, seadustest või religioonist.

Mis on separatism?

Separatism tähendab poliitilist või sotsiaalset liikumist, mille eesmärk on eralduda suuremast poliitilisest või kultuurilisest tervikust. See eraldumine võib olla nii rahvusvahelise iseseisvuse nõue kui ka taotlus suurema autonoomia järele olemasolevas riigis. Separatism ei ole ühesugune: see võib olla rahumeelne ja seaduslik või vägivaldne ja ebaseaduslik.

Põhjused

• Kultuurilised ja keelelised erinevused – kui kogukond tunneb, et tema identiteeti ei austata või keel on ohus.
• Rahvuslikud ja etnilised erisused – rahvuse või etnilise grupi soov iseseisvuse või enesemääramise järele.
• Religioossed põhjused – usuline eripära, mis viib soovini omaenda regulatsioonide ja institutsioonide järgi elada.
• Majanduslikud põhjused – piirkond, mis on rikkalik ressursside poolest, võib tunda, et see koormatakse ebaõiglaselt või ei saa oma osa tuludest.
• Poliitiline marginaliseeritus – kui rühm tunneb, et tal puudub mõjuvõim, esindatus või õiglane kohtlemine riigi institutsioonides.
• Ajaloolised ja süütavad konfliktid – vana ebaõiglus, süüdistused või vägivalla mäletamine võivad toota separatistlikku tahet.

Tüübid

• Kultuuriline separatism – keskendub keelele, traditsioonidele ja kultuurikaitsele.
• Rahvuslik/etniline separatism – soov eralduda rahvusliku või etnilise identiteedi alusel.
• Religioosne separatism – eraldumissoov religioosse enesemääramise järgi.
• Majanduslik/territoriaalne separatism – regionaalne eraldumine ressursside või halduse pärast.
• Poliitiline separatism – eesmärgiks riigivormist või valitsemisviisist lahkumine.

Kuidas separatism välja paistab?

See võib avalduda mitmel viisil:

• Rahumeelsed nõudmised autonoomia, eraldi seaduste või kultuurilise kaitse järele;
• Valimisel enesemääramise programmi toetamine, parteede või liikumiste teke;
• Referendumid ja rahvahääletused iseseisvuse küsimuses;
• Mahvavates olukordades relvastatud mäss või terroriaktid, kui dialoog puudub.

Mõjud ja tagajärjed

Separatismi mõju sõltub sellest, kuidas taotlusi käsitletakse:

• Poliitiline mõju – see võib destabiliseerida riigi, kuid ka viia leppele ja uute halduslahendusteni nagu federalism või laiem autonoomia.
• Majanduslik mõju – konfliktid ja ebakindlus vähendavad investeeringuid, häirivad kaubandust ja võivad põhjustada töökohtade kadu.
• Sotsiaalne mõju – suureneb polariseeritus, usaldamatus ja vahel ka diskrimineerimine või vägivald kogukondade vahel.
• Õiguslikud küsimused – rahvusvaheline kogukond ei pruugi uut riiki tunnustada; enesemääramise õigus on keeruline ja sageli piiratud.
• Inimlik hind – sõjad ja konfliktid toovad kaasa inimkaotusi, põgenikke ja humanitaarkriise.

Kuidas konflikte lahendatakse?

Efektiivsed lahendused põhinevad dialoogil ja õiguslikel mehhanismidel. Levinud lähenemised:

• Autonoomia ja dezentraliseerimine – anda piirkonnale suurem otsustusõigus hariduses, kultuuris või ressursside jagamises.
• Õiguslikud garantiid – vähemuste õiguste põhiseaduslik kaitse ja keelepoliitika reguleerimine.
• Rahvusvaheline vahendus ja lepitusteenused – sõltumatu vahendaja aitab osapooli kokkuleppele viia.
• Referendumid ja kokkulepitud protsessid – kui mõlemad pooled lepivad kokku tingimustes ja reeglites, saab otsuseid langetada rahva hääletusel.
• Sotsiaalne integratsioon – haridus, töövõimalused ja kultuurivahetus aitavad vähendada vastasseisu põhjuseid.

Rahvusvaheline õigus ja enesemääramine

Rahvusvaheline õigus toetab mõneti rahvaste enesemääramist, kuid eneseisolatsioon ja eraldumine riikide sees on keeruline: territoriaalne terviklikkus on samuti oluline põhimõte. Rahvusvaheline kogukond tunnustab tavaliselt iseseisvumist vaid konkreetsetes olukordades (näiteks dekoloniseerimine või okupatsioonijärgsed protsessid).

Kokkuvõte

Separatism on mitmetahuline nähtus, mille taga võivad olla kultuurilised, etnilised, religioossed, majanduslikud või poliitilised põhjused. Selle tulemused võivad olla nii rahumeelsed (läbirääkimised, autonoomia) kui ka vägivaldsed. Pikaajaline lahendus nõuab dialoogi, õiguslikke garantiisid ja sageli ka rahvusvahelist kaasatust, et tagada nii vähemuse õigused kui ka riigi stabiilsus.

Separatismi liigid

Etniline kuuluvus

Etniline separatism põhineb pigem kultuuri- ja keeleerinevustel kui usulistel või rassilistel erinevustel. Need võivad siiski samuti eksisteerida.

• Tšehhoslovakkia jaguneb Tšehhi Vabariigiks ja Slovakkiaks.
• Lõuna-Osseetia ja Abhaasia eraldusid Gruusiast.
• Armeenia separatistid Mägi-Karabahhis Aserbaidžaanis.

Religioon

Usulised separatistlikud rühmitused ja sektid soovivad eralduda mõnest suuremast usulisest rühmitusest.

• 16. ja 17. sajandil soovisid teatud inimesed Suurbritannias saada Inglismaa kirikust sõltumatuks.

Uskumuste ja/või tavade eraldumisele järgneb sageli ränne. Lahkarvamuseline rühm võib karta sanktsioone ketserluse eest, kui nad jäävad oma algsele kodumaale.

Erinevate religioonide füüsiline eraldamine

• Briti India jagamine tänapäeva Indiaks, Pakistaniks, Bangladeshiks ja Myanmariks (mida tol ajal nimetati Birmaks). Indias on enamik inimesi hindud, Pakistanis on riigireligiooniks islam. Bangladeshis on enamik inimesi moslemid. Myanmaris on enamik budistid.
• Briti Palestiina mandaadi jagamine juudi ja araabia rahvuseks. See on viinud separatismini juudi rahva (Iisrael) ja araabia rahvaste (Jordaania ja Palestiina alad) vahel.

Võistlus

Rassilise separatistid on selle vastu, et nende liikmed abielluksid teiste rassidega. Nad tahavad eraldi koole, ettevõtteid, kirikuid ja muid institutsioone või isegi eraldi ühiskondi, territooriume ja valitsusi.

• Mustade separatism on idee luua Ameerika Ühendriikides eraldi institutsioonid mustanahaliste jaoks.
• Lõuna-Aafrikas oli kaks sõda, kus buurid tahtsid moodustada iseseisvat riiki: Esimene buurisõda ja teine buurisõda.

Sugu

Sooline separatism hõlmab:

• Separatistlik feminism on feminismi üks vorm

Khalistani, iseseisva sikhiriigi kavandatav lipp.

Otsing