Mägi-Karabahh (Artsahh) – vaidlusalune piirkond Lõuna-Kaukaasias
Mägi-Karabahh (Artsahh) on piirkond Lõuna-Kaukaasias. Piirkonna nimed erinevates kohalikes keeltes tähendavad kõigil juhtudel ligikaudu "mägine Karabahh" või "mägine must aed". Sõna "nagorno" vene keeles tähendab "mägine/mäestikuline", "kara" türgi keeles "must" ja "bakh" aserbaidžaani keeles "aed".
- Armeenia: Լեռնային Ղարաբաղ, translitereeritud Lernayin Gharabagh
- Aserbaidžaani: Dağlıq Qarabağ või Yuxarı Qarabağ (mis tähendab "ülemine Karabahh" või "mägine Karabahh").
- Vene keeles: Karabahh, tõlkes Mägi-Karabahh.
Nagorno-Karabahh on vaidlusalune piirkond. ÜRO ja enamik riike käsitlevad seda piirkonda Aserbaidžaani koosseisus olevana, ent alates 1990. aastate algusest oli seal de facto kontrolli all Armeenia toetatud kohaliku võimu poolt — Artsahhi Vabariik —, mida rahvusvaheliselt ei tunnustatud. ÜRO on korduvalt rõhutanud Aserbaidžaani territoriaalse terviklikkuse põhimõtet ja kutsunud üles relvajõudude väljaviimisele okupeeritud aladelt.
Geograafia ja loodus
Mägi-Karabahh asub Väike-Kaukaasia mäestiku piirkonnas, kliima on mandriline mäestikuomadustega: talved võivad olla karmid ja suved suhteliselt kuivad. Maastikku iseloomustavad orud, künklikud alad ja rohumaad, mis sobivad karjatamiseks ning piiratud põllumajanduseks. Piirkonnas on mitmekesine taimestik ja metsad, samuti kohalikke liike sisaldav loomastik.
Ajalooline taust
Alal on pikk ja keeruline ajalugu, kus on vaheldunud erinevad võimud: vanematel sajanditel valitsesid siin kohalikud khanaadid, hiljem kuulus piirkond Ottomani ja Pärsia mõjusfääri ning 19. sajandil sai osaks Venemaa impeeriumile. Nõukogude perioodil moodustati Aserbaidžaani NSV-sse kuuluv Nagorno-Karabakhi autonoomne oblast, mille koosseisu kuulusid piirkonna side ja haldus. Nõukogude Liidu lagunemise järel teravnesid rahvuslikud vastuolud ning 1988–1994 puhkes esimene suur sõjaline konflikt Armeenia ja Aserbaidžaani vahel, mille tulemuseks jäi de facto armeenia kontrolli laialdane kasv nii Mägi-Karabahhis kui selle ümbruses.
Rahvastik ja kultuur
Historically Mägi-Karabahhi elanikkond on olnud enamasti armeenia päritolu, tugev usu- ja kultuuripärandiga. Piirkonnas asuvad tähtsad ajaloolised ja religioossed paigad, nagu vanad kloostrid ja kirikud, mis on osa kohalikust kultuuripärandist. Sõjad ja sundmigratsioonid on põhjustanud suuri muutusi rahvastikus: sõjalised toimingud ja etnilised puhastused viisid 20. sajandi lõpul ja 21. sajandi alguses suure hulga inimeste ümberpaiknemiseni mõlemale poole.
Konflikt ja rahvusvaheline seisund
Piirkonna staatus on olnud pikka aega rahvusvahelise poliitika keskmes. Rahvusvahelised organisatsioonid ning enamik riike tunnistavad Aserbaidžaani territoriaalse terviklikkuse, samal ajal rõhutavad paljud riigid ja inimõiguse organisatsioonid konflikti lahendamiseks rahumeelseid protsesse ning põgenike ja pagulaste tagasipöördumise probleeme. Läbirääkimisi on vahendanud OSCE Minsk Group (Venemaa, USA ja Prantsusmaa kaaskorralduses), kuid lahenduse leidmine on osutunud raskeks.
2020. aasta sõda ja 2023. aasta sündmused
2020. aasta septembris puhkenud uus suuremahuline sõjategevus tõi märgatavaid territoriaalseid muutusi: Aserbaidžaan saavutas suurt edu ning lõplik vaherahu lepitati 9. novembril 2020 Venemaa vahendusel, mille tulemusel Aserbaidžaan kontrollis jälle mitmeid piirkondi, mis varem kuulusid Armeenia või Artsahhi võimule. Venemaa paigutati lühiajaliselt rahuvalvajana teatud koridorisse.
2023. aasta septembris viis Aserbaidžaan läbi täiendava sõjalise operatsiooni, mille tulemusena taastati Aserbaidžaani kontroll kogu Mägi-Karabahhi üle. Selle järel teatasid Artsahhi võimud oma tegevuse lõpetamisest ja paljud piirkonna armeenlased põgenesid Armeeniasse. Rahvusvaheline kogukond väljendas muret humanitaarolukorra, tagasipöördumiste ja kultuuripärandi ohutuse pärast.
Humanitaar- ja õigusküsimused
Konflikt on tekitanud suuri humanitaarprobleeme: massilised sisepõgenike ja pagulaste liikumised, hooldusvajadus lahingujärgsetes piirkondades, riskid miinidest ning võimalike inimõiguste rikkumiste uurimine. Samuti on laialdane mure kultuuriväärtuste säilimise pärast — religioossed ja ajaloolised paigad on konfliktides saanud kahjustada või on nende tulevik olnud ebakindel.
Rahumeelne lahendus ja tulevik
Püsiva rahu saavutamine nõuab usaldusväärseid julgeolekugarantiisid, inimeste turvalist tagasipöördumist või lahendusi varade ja kinnisvara küsimustes ning rahvusvahelist tuge taastamiseks. Rahvusvahelise õiguse ja diplomaatiliste kanalite kaudu püütakse leida lahendusi, mis arvestavad nii Aserbaidžaani territoriaalse terviklikkusega kui ka kohalike inimeste õiguste ja turvalisuse vajadustega. Piirkonna tulevik sõltub suures osas osapoolte poliitilisest tahet ning rahvusvahelise kogukonna kaasamisest humanitaarabi ja usaldusloome protsessidesse.
Oluline on mõista, et Mägi-Karabahhi (Artsahhi) lugu on pikaajaline ja mitmekihiline — see hõlmab ajaloolisi, etnilisi, religioosseid ja geopoliitilisi aspekte ning selle mõistmine nõuab nii ajaloolist tausta kui ka kaasaegsete sündmuste ja inimeste olukorra arvestamist.
Mägi-Karabahhi tunnustamata lipp
Ajalugu
Mägi-Karabahh sai Armeenia ja Aserbaidžaani vahelise vaidluse objektiks 1918. aastal, kui mõlemad riigid kuulutasid end Venemaast iseseisvaks. Territoriaalne vaidlus ei leidnud lahendust enne 1920. aastat, kui mõlemad noored riigid said Nõukogude Liidu osaks ja kaotasid tegelikult oma iseseisvuse Venemaa kommunistide (enamlaste) tegevuse tõttu. Selle aja jooksul tapsid armeenia terroristid palju asereid.
Armeenia seisukoha toetajad rõhutavad sageli, et Kaukaasia Büroo 5. juuli 1921. aasta resolutsioon võeti ilmselt vastu bolševike survel ja igal juhul on see resolutsioon vastuolus enesemääramise põhimõttega ning seda ei saa pidada kehtivaks: probleemi peaksid lahendama riigid, keda see otseselt puudutab, mitte spetsiaalselt selleks puhuks loodud komitee kolmanda riigi valitseva partei sees.
Kui Mihhail Gorbatšov tuli Moskvasse võimule ja alustas 80ndate lõpus avalikkuse ja demokraatlike reformide kampaaniaid, otsustasid Mägi-Karabahhi armeenlased pöörduda oma probleemidega rahvusvaheliste ja nõukogude juhtide poole. Kaebades piirkonna "sunniviisilise aseriseerimise" üle, alustas armeenia enamusrahvas iseseisvusliikumist.
1991. aasta novembris tühistas Aserbaidžaani parlament selle liikumise peatamiseks piirkonna autonoomse staatuse. Vastuseks korraldasid Mägi-Karabahhi armeenlased 10. detsembril 1991 referendumi, kus valdav enamus elanikkonnast hääletas täieliku iseseisvuse poolt. Mägi-Karabahhi aserbaidžaani kogukond boikoteeris seda referendumit.
Need sündmused ja eriti umbes 200 000 aseri vägivaldne väljasaatmine Armeeniast viisid rahutuste tekkimiseni Aserbaidžaanis elavate armeenlaste vastu.
Sõjast Mägi-Karabahhi eest sai Nõukogude Liidu riikide-järglaste pikim ja üks verisemaid konflikte. Viimaste hinnangute kohaselt on selles hukkunud 15 000 inimest ja põgenike arv on ületanud miljoni piiri.
Täna on Mägi-Karabahh de facto riik, mis nimetab end Mägi-Karabahhi Vabariigiks.
· 
· 
· 
· 
· 
· 
Küsimused ja vastused
K: Mis on Mägi-Karabahh?
V: Mägi-Karabahh on vaidlusalune piirkond Lõuna-Kaukaasias.
K: Kas Mägi-Karabahhi on õiguslikult tunnustatud Aserbaidžaani osana?
V: Jah, Mägi-Karabahhi on tunnustatud Aserbaidžaani osana.
K: Kes kontrollis enamikku Mägi-Karabahhi territooriumist 1994. aastast kuni 2020. aasta Mägi-Karabahhi sõjani?
V: Alates 1994. aastast kuni 2020. aasta Mägi-Karabahhi sõjani kontrollisid armeenlased sõjaväeliselt enamikku Mägi-Karabahhist kui Arsahhi Vabariiki.
K: Kas mõni teine riik tunnustab Artsahhi Vabariiki?
V: Ei, ükski teine riik ei tunnusta ametlikult Artsahhi Vabariiki.
K: Kas Armeenia toetab Artsahhi Vabariiki?
V: Jah, Armeenia toetab Artsahhi Vabariiki.
K: Kes kontrollib praegu Mägi-Karabahhi?
V: Praegu kontrollivad Mägi-Karabahhi eri osi nii Aserbaidžaan kui ka Armeenia.
K: Milline riik kontrollib praegu suuremat osa Mägi-Karabahhist?
V: Aserbaidžaan kontrollib praegu suuremat osa Mägi-Karabahhist.
