Mägi-Karabahh
Mägi-Karabah (Artsahh) on piirkond Lõuna-Kaukaasias. Piirkonna nimed erinevates kohalikes keeltes tähendavad kõik "mägine Karabahh" või "mägine must aed". Sõna "nagorno" tähendab vene keeles "mägine/mäestikuline", "kara" on türgi keeles "must" ja "bakh" tähendab aserbaidžaani keeles "aed".
- Armeenia: Լեռնային Ղարաբաղ, translitereeritud Lernayin Gharabagh
- Aserbaidžaani: Dağlıq Qarabağ või Yuxarı Qarabağ (mis tähendab "ülemine Karabahh" või "mägine Karabahh").
- Vene keeles: Karabahh, tõlkes Mägi-Karabahh.
Nargorno-Karabahh on vaidlusalune piirkond. ÜRO ütleb, et see on osa Aserbaidžaanist. Piirkonda valitseb Artsahhi Vabariik, mida ei tunnustata. ÜRO on nõudnud Armeenia vägede väljaviimist okupeeritud piirkonnast.
Mägi-Karabahhi tunnustamata lipp
Ajalugu
Mägi-Karabahh sai Armeenia ja Aserbaidžaani vahelise vaidluse objektiks 1918. aastal, kui mõlemad riigid kuulutasid end Venemaast iseseisvaks. Territoriaalne vaidlus ei leidnud lahendust enne 1920. aastat, kui mõlemad noored riigid said Nõukogude Liidu osaks ja kaotasid tegelikult oma iseseisvuse Venemaa kommunistide (enamlaste) tegevuse tõttu. Selle aja jooksul tapsid armeenia terroristid palju asereid.
Armeenia seisukoha toetajad rõhutavad sageli, et Kaukaasia Büroo 5. juuli 1921. aasta resolutsioon võeti ilmselt vastu bolševike survel ja igal juhul on see resolutsioon vastuolus enesemääramise põhimõttega ning seda ei saa pidada kehtivaks: probleemi peaksid lahendama riigid, keda see otseselt puudutab, mitte spetsiaalselt selleks puhuks loodud komitee kolmanda riigi valitseva partei sees.
Kui Mihhail Gorbatšov tuli Moskvasse võimule ja alustas 80ndate lõpus avalikkuse ja demokraatlike reformide kampaaniaid, otsustasid Mägi-Karabahhi armeenlased pöörduda oma probleemidega rahvusvaheliste ja nõukogude juhtide poole. Kaebades piirkonna "sunniviisilise aseriseerimise" üle, alustas armeenia enamusrahvas iseseisvusliikumist.
1991. aasta novembris tühistas Aserbaidžaani parlament selle liikumise peatamiseks piirkonna autonoomse staatuse. Vastuseks korraldasid Mägi-Karabahhi armeenlased 10. detsembril 1991 referendumi, kus valdav enamus elanikkonnast hääletas täieliku iseseisvuse poolt. Mägi-Karabahhi aserbaidžaani kogukond boikoteeris seda referendumit.
Need sündmused ja eriti umbes 200 000 aseri vägivaldne väljasaatmine Armeeniast viisid rahutuste tekkimiseni Aserbaidžaanis elavate armeenlaste vastu.
Sõjast Mägi-Karabahhi eest sai Nõukogude Liidu riikide-järglaste pikim ja üks verisemaid konflikte. Viimaste hinnangute kohaselt on selles hukkunud 15 000 inimest ja põgenike arv on ületanud miljoni piiri.
Täna on Mägi-Karabahh de facto riik, mis nimetab end Mägi-Karabahhi Vabariigiks.
· 
· 
· 
· 
· 
· 
Küsimused ja vastused
K: Mis on Mägi-Karabahh?
V: Mägi-Karabahh on vaidlusalune piirkond Lõuna-Kaukaasias.
K: Kas Mägi-Karabahhi on õiguslikult tunnustatud Aserbaidžaani osana?
V: Jah, Mägi-Karabahhi on tunnustatud Aserbaidžaani osana.
K: Kes kontrollis enamikku Mägi-Karabahhi territooriumist 1994. aastast kuni 2020. aasta Mägi-Karabahhi sõjani?
V: Alates 1994. aastast kuni 2020. aasta Mägi-Karabahhi sõjani kontrollisid armeenlased sõjaväeliselt enamikku Mägi-Karabahhist kui Arsahhi Vabariiki.
K: Kas mõni teine riik tunnustab Artsahhi Vabariiki?
V: Ei, ükski teine riik ei tunnusta ametlikult Artsahhi Vabariiki.
K: Kas Armeenia toetab Artsahhi Vabariiki?
V: Jah, Armeenia toetab Artsahhi Vabariiki.
K: Kes kontrollib praegu Mägi-Karabahhi?
V: Praegu kontrollivad Mägi-Karabahhi eri osi nii Aserbaidžaan kui ka Armeenia.
K: Milline riik kontrollib praegu suuremat osa Mägi-Karabahhist?
V: Aserbaidžaan kontrollib praegu suuremat osa Mägi-Karabahhist.
