Narayani tsoon (Nepal) — lõuna-keskne halduspiirkond ja Narayani jõgi

Narayani (nepali: नारायणी अञ्चल Kuula on üks Nepali neljateistkümnest tsoonist, mis asub riigi lõunaosas keskosas. See on saanud oma nime Narayani jõe järgi, mis asub vööndi läänepiiril.

Ülevaade ja haldus

Narayani tsoon oli endine administratiivne üksus Nepalis, mis hõlmas nii madalikke (Terai) kui ka keskseid künklikke alasid. Tsooni suurimad linnad olid näiteks Bharatpur (Chitwanist) ja Hetauda (Makwanpurist), mis olid piirkonna tähtsamad administratiivsed, majanduslikud ja transpordikeskused. Tsoon moodustas olulise silla Nepali lõunaosas asuvate põllumajanduspiirkondade ja riigi sisemaa vahel.

Geograafia ja kliima

Narayani tsoon paiknes geograafiliselt lõuna–keskosas Nepali ja oli mitmekesine: madal- ja tasandikul (Terai) kasvab intensiivne põllumajandus, künklikel ja mägistes piirkondades vahetuvad metsad ja niidud. Tsooni läänepiiri tähistas Narayani jõgi, mis on piirkonna suur veekogu ja oluline veetranspordi ning niisutuse allikas. Kliima varieerub subtroopilisest ja niiskest Terai kliimast kuni jahedamate ja niiskemate tingimusteni kõrgematel aladel; peamine sademetega periood on monsuuniaeg.

Loodus ja kaitsealad

Piirkonnas asub maailma tähtsamaid looduskaitsealasid, eelkõige Chitwani rahvuspark, mis on UNESCO maailmapärandi nimistus ja kuulus oma rikkaliku loomastiku (sh tiigrid, one-horned ninasarvikud, lõvideväärsed ungulate jt) ning tiheda metsastiku poolest. Need alad on tähtsad nii bioloogilise mitmekesisuse säilitamiseks kui ka loodusturismi arenguks.

Majandus

Narayani majandus põhines peamiselt põllumajandusel — riis, suhkruroog, köögiviljad ja muud kultuurid on olulised — ning metsandusel ja kaubandusel. Tsooni linnad olid tööstuse ja teenuste keskusteks; Hetauda on tuntud oma tööstus- ja tööstuskomplekside poolest ning Bharatpur on tähtis turismisõlm tänu ligipääsule Chitwani rahvuspargile. Transpordi- ja ühendusteede areng (sh maanteed ja siselendudega teenindatud lennujaamad) toetasid regionaalset majandust.

Kultuur ja rahvastik

Piirkonnas elab mitmekesine etniline kooslus: kohalikeks rahvasteks on näiteks Tharu ja mitmed Põhja-Indiast mõjud saanud kogukonnad ning samuti nepali keelset päritolu rahvad (Brahmin, Chhetri jne). Keeled, usutavad tavad ja festivalid on piirkonnas mitmekesised — tuntuimad pidustused on Dashain, Tihar ning piirkondlikud tähtpäevad nagu Chhath. Kultuurilise mitmekesisuse tõttu on toidukultuur ja traditsioonid varieeruvad oluliselt tsooni eri osades.

Transport ja taristu

Põhilised maanteed ühendavad tsooni Nepali teiste osadega ja võimaldavad kaubandust India piiriäärsete piirkondadega. Bharatpuril on tähtis siselendudega ühendatud lennujaam ning teised suuremad linnad on head maanteevõrguga ühendatud. Need transpordivõimalused on toetanud nii kohalikku kaubandust kui ka turismi.

Ajalugu ja haldusreform

Ajalooliselt kuulus Narayani tsoon Nepali kesksetesse haldusstruktuuridesse, kuid 2015. aasta põhiseadus ja sellele järgnenud haldusreformid lõpetasid tsoonide ametliku haldusliku rolli. Tänapäeval jagunevad endise Narayani alad peamiselt uute provintside vahel (nt Bagmati ja Madhesi provintsid), kusjuures kohalik haldus toimub provintside ja omavalitsuste (village/municipal) tasandil. See reform muutis ametlikku haldust, kuid piirkonna geograafiline, kultuuriline ja majanduslik tähtsus püsib.

Tähtsamad väljakutsed ja arenguvõimalused

• Keskkonnahoid ja kaitsealade haldamine — inimtegevuse ja looduskaitse tasakaalustamine;
• Põllumajanduse moderniseerimine ja veemajandus — tõhusama niisutuse ning saagikuse parandamine;
• Transpordi ja taristu arendamine — paremad ühendused ning jätkusuutlik linnaplaneerimine;
• Turismi jätkusuutlik areng — looduse ja kultuuri põhised turismiprojektid, mis toovad tulu kuid ei kahjusta keskkonda.

Kokkuvõtlikult: Narayani tsoon oli oluline lõuna-keskne piirkond Nepalis, tuntud oma looduse (sh Narayani jõgi ja Chitwani rahvuspark), mitmekesise inimkoosluse ning strateegilise asendi poolest. Kuigi administratiivne jaotus on muutunud, jääb ala tähtsaks nii majanduslikult kui ökoloogiliselt.

Geograafia

Narayani hõlmab osa Nepali Terai, Inner Terai ja Hill piirkondadest, kuid ei hõlma ühtegi mäe- või Himaalaja piirkonda. Narayani on rikas taimestiku ja loomastiku poolest. Narayani jõgi ja Rapti jõgi on Narayani vööndi peamised jõed. Bisharari ja Garuda järved on mõned vähesed järved Narayanis.

Narayani on jagatud viieks piirkonnaks:

District	Tüüp	Peakorter
Bara piirkond	Väline Terai	Kalaiya
Chitwani piirkond	Sisemine Terai	Bharatpur
Makwanpuri piirkond	Sisemine Terai	Hetauda
Parsa piirkond	Väline Terai	Birganj
Rautahati piirkond	Väline Terai	Gaur

Narayani jõgi Chitwanis

Otsing