Lõuna-Kaukaasia (Taga-Kaukaasia): geograafia, riigid, konfliktid

Lõuna-Kaukaasia, mida nimetatakse ka Taga-Kaukaasiaks, on Kaukaasia piirkonna lõunapoolne ala Euroopa ja Aasia vahel. See ala ulatub Suurest Kaukaasiast kuni Türgi ja Iraani piirini ning paikneb Musta ja Kaspia mere vahel. Piirkonna maastikku domineerivad nii kõrged mäeahelikud kui ka madalamad orud ja tasandikud, mis tekitavad mitmekesise kliima- ja looduskeskkonna.

Geograafia ja loodus

Lõuna-Kaukaasia hõlmab nii Suure kui Väikese Kaukaasia rühma esiosi, põhjarannikul kulgevad kõrged ja sageli lumised tipud, samas kui lõunaosas vahelduvad mägised rannikualad, viljakad orud ja stepid. Olulised jõed on Kura ja Aras, mis mõjutavad piirkonna põllumajandust ja hüdroenergia võimalusi. Piirkond on bioloogiliselt rikas: seal leidub nii metsasid, alpine rohumaid kui ka subtroopilisi alasid Musta mere ranniku lähedal.

Riigid ja rahvastik

Kogu Armeenia asub Taga-Kaukaasias; suurem osa Gruusiast ja Aserbaidžaanist, sealhulgas eksklaav Naksitšivan, kuulub sellesse piirkonda. Pealinnadena on tähtsad linnad Jerevan, Tbilisi ja Baku, mis on nii poliitilised, kultuurilised kui ka majanduslikud keskused. Rahvastik koosneb paljudest etnilistest gruppidest: armenlased, gruusia, aserid (azerbaidžaanlased) ning mitmed vähemused (russid, kurdid, tšetšeeni-laadsed rahvusrühmad jm). Peamised keeled on armeenia, gruusia ja azeri; laialdaselt kasutatakse ka vene keelt side- ja hariduskeelena.

Kliima ja majandus

Piirkonna kliima varieerub subarktikast kuni subtroopiliseni. Rannikualas on pehmemad ja niiskemad talved, samas kui kõrgetel mägedel on pikad ja külmad talved. Majandus põhineb mitmel alusel: energiaressursid (õli ja gaas eriti Aserbaidžaanis), kaevandused (mangaani kaevandamine), põllumajandus (teed, tsitrusviljad, veinivalmistamine), metsandus ja kasvav turism. Lõuna-Kaukaasia on geostrateegiliselt oluline kui energiatoru ja transpordikoridor Euroopast Aasiasse (sh nafta- ja gaasitorud ning raudteed/maanteed).

Konfliktid ja julgeolek

Piirkond on üks keerukamaid postsovetlikus ruumis. Seal on mitu pikkaajalist ja tugevalt vaidlustatud piirkonda, sealhulgas Abhaasia ja Lõuna-Osseetia Gruusias ning Mägi-Karabahh Aserbaidžaanis. Need konfliktid on toonud kaasa sõjalisi kokkupõrkeid, rahvusvahelise diplomaatia sekkumist ja de facto piirid, mis ei ole rahvusvaheliselt laialdaselt tunnustatud. Näiteks 2008. aasta sõda Gruusia ja Venemaa vahel ning 2020. aasta Mägi-Karabahhi sõjategevuse puhkemine muutis piirkonna julgeolekuolukorda oluliselt — mõlemal juhul pidi rahvusvaheline kogukond vahendama vaherahu ja osaliselt paikse patrullimise lahendusi.

Ajalugu ja poliitika

Lõuna-Kaukaasia ajalugu on kihtide kaupa: antiiksed kuningriigid, keskaegsed empaatjad, Osmanni impeeriumi ja Pärsia mõju, ning lõpuks 19.–20. sajandi geopoliitilised ümberkorraldused, mis viisid Nõukogude Liidu kontrolli alla. Nõukogude periood lõi tänapäevased piirid ja rahvusgruppide paigutuse, mistõttu lagunemise järgselt 1990. aastatel tekkisid pinged ja relvastatud konfliktid. Tänapäeval mõjutavad piirkonna poliitikat nii suuremad riigivõimud (nt Venemaa, Türgi, Iraan) kui ka Euroopa ja rahvusvahelised organisatsioonid.

Taristu ja ühenduvus

Oluliseks transpordivõrguks on maakoridorid, mis ühendavad Kaspia ja Musta mere piirkondi ning võimaldavad energia ja kaupade liikumist Euroopasse. Näiteks erinevad torustikud ja rahvusvahelised raudtee- ja maanteetrassid läbivad piirkonda ning on riikidevahelise kaubanduse ja transitokkanalite jaoks hädavajalikud. Samas piiravad sõjalised pinged ja geopoliitilised riskid mõnikord vaba liikumist ja investeeringuid.

Keskkond ja väljakutsed

Lõuna-Kaukaasia seisab silmitsi mitmete keskkonnaprobleemidega: metsade raadamine, erosioon, veeressursside kestlik kasutamine ja linnastumine. Samuti mõjutavad kliimamuutused põllumajanduse tootlikkust ning veeringlust. Piirkonna bioloogiline mitmekesisus ja kultuuripärand annavad samas võimalusi jätkusuutlikuks turismiks ja ökoturismiks.

Väljavaated

Tulevikus sõltub Lõuna-Kaukaasia stabiilsus ja areng paljuski rahvusvahelisest diplomaatilisest koostööst, kohalikest reformidest majanduses ja juhtimises ning konfliktide lahendustest. Investeeringud transpordi- ja energia-infrastruktuuri, jätkusuutlik põllumajandus ning regionaalne koostöö võivad piirkonna majanduslikku potentsiaali oluliselt suurendada, kui õnnestub vähendada konfliktide ja pingete mõju.

Küsimused ja vastused

K: Mis on Lõuna-Kaukaasia?

K: Millised riigid kuuluvad Taga-Kaukaasiasse?

K: Milliseid tooteid toodetakse Lõuna-Kaukaasias?

K: Kuidas kirjeldatakse Lõuna-Kaukaasia piirkonda?

K: Millised on kolm tugevalt vaidlustatud piirkonda Lõuna-Kaukaasias?

K: Miks peetakse Lõuna-Kaukaasiat keeruliseks?

K: Millised veekogud määravad Lõuna-Kaukaasia piirid?

Otsing