Lõuna-Sudaan: Vabariik, geograafia ja kodusõda — ülevaade

Lõuna-Sudaan on riik Aafrikas. Selle ametlik nimi on Lõuna-Sudaani Vabariik. See oli varem Sudaani osa. Aastal 2013 algas kodusõda.

Idas piirneb Etioopia, kagus Keenia, lõunas Uganda, edelas Kongo Demokraatlik Vabariik, läänes Kesk-Aafrika Vabariik ja põhjas Sudaani Vabariik. Lõuna-Sudaan hõlmab Valge Niiluse poolt moodustatud Suddi ulatuslikku soostunud piirkonda, mida kohalikul tasandil nimetatakse Bahr al Jabaliks.

Pealinn on Juba. Lõuna-Sudaan kuulutas end iseseisvaks 9. juulil 2011 pärast iseseisvusreferendumit, milles enamik elanikkonnast hääletas sudaani liidust lahkumise poolt. Riik on pindalalt suur (umbes 619 745 km²) ja rahvaarv on hinnanguliselt mõni miljon inimest (umbes 10–12 miljonit sõltuvalt allikast).

Ajalugu ja konflikt

Lõuna- ja Põhja-Sudaani vahelised pinged ulatuvad aastakümnete taha: Põhja- ja lõunaosa vahel on olnud mitu relvastatud konflikti, mis lõppesid osaliselt 2005. aasta Üldleppega (Comprehensive Peace Agreement). Pärast iseseisvumist 2011 ei lahenenud kõik poliitilised pinged. 2013. aastal puhkenud kodusõda tekkis peamiselt võimuvaidlusest riigi juhkonnas ning sellele järgnesid etnilised vägivallaepisooodid, massilised sisepõgenemised ja humanitaarkriis. Rahvusvahelised vahenduspüüdlused viisid 2018. aastal uuendatud rahulepinguni (Revitalized Agreement on the Resolution of the Conflict in South Sudan, R-ARCSS) ja võimujagamisega üleminekuvalitsus loodi 2020. aastal, kuid rahu on olnud hapras tasakaalus ja piirkonniti on jätkunud vägivalla puhanguid.

Poliitika ja valitsemine

Riigi poliitika on olnud iseloomulik tugevate isikute ja relvastatud juhtgruppide mõjuga. Riigi president on olnud Salva Kiir Mayardit ning opositsiooniliidrite hulka kuulub näiteks Riek Machar, kes mängis rahuprotsessis olulist rolli. Rahvusvaheline surve ja vahendused on olnud pidevad, et saavutada stabiilne võimujagamine ja tugevamad riigistruktuurid.

Rahvastik, keeled ja kultuur

• Rahvusgrupid: riigi elanikkond koosneb paljudest etnilistest gruppidest, suurimateks on Dinka, Nuer ja Shilluk, kuid on ka palju väiksemaid rahvaid.
• Keel: ametlik keel on inglise keel, laialdaselt räägitakse ka araabia keelt ning on palju kohalikke keeli ja murdeid.
• Religioon: levinud on kristlus ja traditsioonilised uskumused; islami mõju on väiksem kui Põhja-Sudaanis.

Majandus

Majandus põhineb suures osas naftatulu, mis enne ja pärast iseseisvumist on olnud riigi peamine ekspordiartikkel. Naftatootmine ja -transpordist sõltuvus on teinud majanduse haavatavaks nafta hinna kõikumiste suhtes. Enamik elanikkonnast tegeleb aga põllumajanduse ja karjakasvatusega väiksemahulisel, enamasti enesekohalduval tasemel. Põhjakliima, infrastruktuuri puudumine ja konfliktid on majanduse arengule takistuseks. Riigi valuuta on Lõuna-Sudaani nael (South Sudanese pound), mida kasutusele võeti pärast iseseisvumist.

Geograafia ja kliima

Lõuna-Sudaani maastik koosneb tasandikest, jõed (eriti Valge Niilus) ja ulatuslikud soostunud alad, nagu Sudd, mis on üks maailma suurimaid märgalasid. Kliima on enamasti ekvatoriaalne kuni tropiline, selgelt väljendunud vihma- ja kuivaperioodidega: vihmaperiood kestab tavaliselt suvekuudel (mai–oktoober) ja kuivaperiood talvekuudel. Regioon on tundlik üleujutuste ja põua suhtes, mis mõjutavad põllumajandust ja toiduga kindlustatust.

Humanitaarolukord ja rahvusvaheline abi

Pikk ja korduv konflikt on tekitanud suurt humanitaarset vajadust: palju inimesi on olnud sunnitud põgenema maa sisse või naaberriikidesse (nt Ugandasse, Keeniasse). Toiduga kindlustatus on jätkuv probleem paljudes piirkondades ning tervishoiu- ja haridusteenused on sageli ebapiisavad. Rahvusvahelised organisatsioonid, sealhulgas ÜRO ja paljud humanitaarabiorganisatsioonid, tegutsevad riigis, pakkudes hädaabi, toidu- ja meditsiiniabi ning toetust rahuleppemenetlustele. Samuti toimib UNMISS (ÜRO missioon Lõuna-Sudaanis) rahu ja julgeoleku toetuseks.

Väljakutsed ja perspektiivid

Peamised probleemid on poliitiline ebastabiilsus, etnilised pinged, nõrk riigivalitsemine, infrastruktuuri puudujäägid ja majanduslik haavatavus naftatulusid silmas pidades. Pikemas perspektiivis on rahu ja arenguvõimaluste suurendamiseks vajalik jätkuv poliitiline dialoog, õiguspärane võimujagamine, investeeringud infrastruktuuri, haridusse ja tervishoidu ning rahvusvaheline toetus ümberasutuse ja majandusliku taastumise jaoks. Lõuna-Sudaani rikkalik loodus ja noor elanikkond annavad potentsiaali, kuid selle realiseerumiseks on vajalik stabiilne ja kaasav poliitiline keskkond.

Otsing