Abhaasia – osaliselt tunnustatud riik Musta mere idarannikul
Abhaasia — osaliselt tunnustatud riik Musta mere idarannikul; ajalugu, konfliktid, Suhhumi ja rahvusvaheline tunnustus — ülevaade poliitilisest ja geograafilisest olukorrast.
Abhaasia on osaliselt tunnustatud iseseisev riik Musta mere idarannikul. Piirkond on tuntud oma mägede, rannikualade ja kliima poolest, mis erineb oluliselt sisemaa Gruusiast. Abhaasia pindala on mitu tuhat ruutkilomeetrit ning elanikkonna suurus on sõjajärgsetes hinnangutes oluliselt vähenenud võrreldes nõukogudeajaga.
Riik pidas 1991. aastal Gruusiaga sõda oma iseseisvuse eest, Gruusia-Abhaasia konflikt. Alates Gruusiast iseseisvuse väljakuulutamisest 1991. aastal valitseb seda osaliselt tunnustatud Abhaasia Vabariik. Põhikonfliktid eskaleerusid 1992–1993, mil toimusid laialdased lahingud, mille tagajärjel kujunes Abhaasia de facto iseseisv seisund — seda siiski ilma laialdase rahvusvahelise tunnustuseta.
Gruusia usub, et Abhaasia on osa tema territooriumist ja on nimetanud provintsi oma ametlikes alajaotustes autonoomseks vabariigiks. 28. augustil 2008 võttis Gruusia parlament vastu resolutsiooni, millega Abhaasia kuulutati "Venemaa poolt okupeeritud territooriumiks". See peegeldab Gruusia ja suure hulga läänemaailma ning rahvusvaheliste organisatsioonide seisukohta, et konflikti tuum on seotud suuremate geopoliitiliste pingetega piirkonnas.
Abhaasia Vabariik, mille pealinnaks on Suhhumi, on Venemaa kliendiriik. Seda tunnustavad ametlikult Venemaa ja Nicaragua ning de facto iseseisvad Lõuna-Osseetia ja Transnistria vabariigid. Euroopa Liit, OSCE ja NATO tunnustavad Abhaasiat Gruusia territooriumi lahutamatu osana. Rahvusvaheline tunnustuse piiratus mõjutab oluliselt Abhaasia majandus‑, julgeoleku‑ ja välissuhetesid.
Abhaasi vähemuse separatistlik liikumine viis Gruusia-Abhaasi konflikti. Abhaasia sõja tulemuseks oli Gruusia sõjaline lüüasaamine ning Gruusia elanikkonna massiline väljaränne ja etniline puhastus Abhaasiast. See tõi kaasa suuri humanitaar‑ ja demograafilisi muutusi: sadu tuhandeid inimesi pidid lahkuma, paljud jäid varjupaika Gruusiasse ja mujale.
1994. aastal sõlmiti relvarahukokkulepe. Toimub ÜRO järelevalve all olev ja Venemaa poolt juhitud SRÜ rahuvalveoperatsioon. Kuigi relvarahu vähendas otseseid lahinguid, ei ole suveräänsustüli täielikult lahendatud ning vaidlus jääb üheks Venemaa ja Gruusia vahelise pingete allikaks. Rahu ja stabiilsuse saavutamine sõltub nii rahvusvahelistest läbirääkimistest kui ka kohalike poliitiliste otsuste edasisest arengust.
Geograafia ja kliima
Abhaasia on geograafiliselt mitmekesine: ranniku lähedal on laugeid alasid ja subtroopiline kliima, samas sisemaal tõusevad Kaukase mäed, mille kõrgemad osad on karmimad ja külmemad. Rannikuäärsed alad on olnud traditsiooniliselt viljakad ja atraktiivsed turismiks, kuid majanduse ja infrastruktuuri kahjustused konfliktide tõttu on piirkonna areng olnud piiratud.
Rahvastik ja keel
Enne konflikte oli Abhaasia elanikkond etniliselt segasem, seal elasid abhaasid, grusiinid, venelased ja teised rahvusrühmad. Sõdade ja massilise väljarände tõttu muutus demograafia oluliselt – palju grusiinidest elanikkonnast lahkus. Täna on ametlikud keeled abhaasi ja vene keel; gruusia keel oli varasemalt laialdaselt kasutusel, kuid sõjajärgne olukord vähendas selle levikut.
Majandus
Abhaasia majandus põhineb peamiselt põllumajandusel, kalandusel, piiratud teenindussektoril ja Venemaalt tuleval toetusel. Põhja‑Vahemere turismi potentsiaal on olemas, kuid rahvusvahelise tunnustuse puudumine, infrastruktuuri kahjustused ja piiratud investeeringud on takistanud suuremat majandusarengut. Paljud avalikud teenused sõltuvad otsesest või kaudsetest Venemaa abist.
Praegune olukord ja väljavaated
Abhaasia staatus on rahvusvaheliselt vaieldud. Piirkond jääb geopoliitiliselt tundlikuks ning stabiilsuse tagamiseks on vajalik jätkuv rahvusvaheline dialoog, humanitaarabi ning lahendused pagulaskriisidele ja pärandiõigustele. Rahvusvahelised organisatsioonid rõhutavad sageli vajadust leida rahumeelne ja õiguslikult vastuvõetav lahendus, mis tagaks õigused ja turvalisuse kõigi piirkonna elanike jaoks.
Informatsioon seisu ja tunnustuse kohta võib ajas muutuda ning täpsemate poliitiliste või statistiliste andmete saamiseks soovitatakse pöörduda usaldusväärsete rahvusvaheliste allikate ja ametlike aruannete poole.
Seotud leheküljed
- Gagra
- Pitsunda
- Suhhumi
Küsimused ja vastused
K: Mis on Abhaasia?
V: Abhaasia on tunnustamata riik Kaukaasias, mis kuulutas end Gruusiast iseseisvaks 1991. aastal.
K: Kuidas sai Abhaasia iseseisvuse?
V: Abhaasia saavutas iseseisvuse Gruusiaga 1991. aastal peetud iseseisvussõjas, mida tuntakse Gruusia-Abhaasia konfliktina.
K: Kas Gruusia tunnustab Abhaasia suveräänsust?
V: Ei, Gruusia usub, et Abhaasia on osa tema territooriumist ja on nimetanud provintsi oma ametlikes alajaotustes autonoomseks vabariigiks. Gruusia parlament võttis 2008. aastal vastu resolutsiooni, millega Abhaasia kuulutati "Venemaa poolt okupeeritud territooriumiks".
K: Kas Abhaasiat tunnustavad ka teised riigid?
V: Jah, seda tunnustavad ametlikult Venemaa ja Nicaragua ning de facto iseseisvad Lõuna-Osseetia ja Transnistria vabariigid. Ka Euroopa Liit, OSCE ja NATO tunnustavad seda Gruusia territooriumi lahutamatu osana.
K: Mis põhjustas Gruusia-Abkahhi konflikti?
V: Selle konflikti põhjustas Abkahzi vähemuse separatistlik liikumine.
K: Milline oli selle konflikti tulemus? V: Abkahzi sõja tulemuseks oli Gruusia sõjaline lüüasaamine ning grusiinide massiline väljaränne ja etniline puhastus sellest piirkonnast.
K: Kas selles piirkonnas toimub praegu mingi rahuvalveoperatsioon? V: Jah, siin toimub ÜRO järelevalve all olev ja Venemaa juhitud SRÜ rahuvalveoperatsioon, kuid kahjuks ei ole siiani suudetud lahendada nende kahe riigi vahelist suveräänsusvaidlust, mis on jätkuvalt nende vaheliste pingete allikas.
Otsige