Nicaragua on riik Kesk-Ameerikas. Ametlik nimi on Nicaragua Vabariik (hispaania keeles República de Nicaragua). Selle pindala on 129 494 ruutkilomeetrit. See on Kesk-Ameerika suurim riik. Põhjas piirneb Hondurase ja lõunas Costa Ricaga. Riigi pealinn on Managua. Managua on Kesk-Ameerika suuruselt kolmas linn. See on ka Nicaragua suurim linn. Peaaegu veerand elanikkonnast elab pealinnas.

Nicaragua rahvaarv on ligikaudu 6–7 miljonit. Rahvastik on multikultuurne. Elanikkonna hulka kuuluvad miskito ranniku põlisrahvad, eurooplased, aafriklased ja aasialased. Peamine keel on hispaania keel. Mõned idaranniku põlisrahvaste hõimud räägivad oma emakeeli. Mõned neist keeltest on miskito, sumo ja rama. Mõned inimesed räägivad inglise kreooli keelt. Kultuuride segunemine on loonud mitmekesisuse kunstis ja kirjanduses. Mõned kuulsad Nicaragua kirjanikud on Rubén Darío, Ernesto Cardenal ja Gioconda Belli.

Bioloogiline mitmekesisus, soe troopiline kliima ja aktiivsed vulkaanid teevad Nicaraguast üha populaarsema turismisihtkoha.

Geograafia ja loodus

Nicaragua paikneb kahe ookeani vahel: läänepoolne Vaikne ookean ja idapoolne Kariibi meri. Riigis on rikkalik maastik — rannikuplainetest ja mangrovemetsadest kuni mägede, pilvemetsade ja vulkaanideni. Suurim siseveekogu on Nicaragua järv (Lago de Nicaragua), mis on Kesk-Ameerika suurim mageveejärv ja sisaldab mitmeid saari, sealhulgas kuulus Ometepe, mis koosneb kahest vulkaanist (Concepción ja Maderas).

Riigis on aktiivseid ja rahulikke vulkaane: tuntumad on näiteks Momotombo, Masaya ja Cerro Negro. Mitmed alad on kaitse all — näiteks Bosawás'i biosfäärireserv ja Indio Maíz’i looduskaitseala, kus elab palju linde, imetajaid, kahepaikseid ja putukaid.

Kliima

Kliima on valdavalt troopiline. On selgesti eristatavad märg (tavaliselt mai–oktoober) ja kuiv periood (novembrist aprillini). Rannikualadel ja madalikel on soe ja niiske kliima, kõrgemates piirkondades võivad temperatuurid olla jahedamad. Märgperioodil tuleks arvestada vihmase ilmaga, teedele ja matkadele mõjuvate potentsiaalsete üleujutuste ning putukite (näiteks sääskede) aktiivsuse suurenemisega.

Elanikkond, kultuur ja keel

Nicaragua kultuur on segu Aafrika, põlisrahvaste ja Hispaania pärandist. Religioon on valdavalt roomakatoliku päritolu, kuid viimastel aastakümnetel on kasvanud evangelikaalsete kristlaste osakaal. Muusikas ja rahvakultuuris on olulised elemendid nagu marimba, rütmid ja tantsud, mis peegeldavad mitme rahvuse mõjutusi.

Keel ja haridus: hispaania keel on ametlik ja kõige laialdasemalt kasutatav. Ida-rannikul ja põlisrahvaste kogukondades kuulub igapäevasuhtlusesse ka inglise kreool, miskito, sumo ja rama keeled. Hariduse ja kirjanduse vallas on Nicaragua andnud maailmale mitmeid silmapaistvaid autoreid ja luuletajaid — näiteks Rubén Darío on üldtuntud kui hispaaniakeelse modernismi liikumise juhtfiguur, samas kui Ernesto Cardenal ja Gioconda Belli on kaasaegse kirjanduse tuntud hääled.

Ajalugu lühidalt

Nicaragua ajalugu hõlmab põlisrahvaste kultuure, 16. sajandi hispaania kolonisatsiooni ning iseseisvumist 1821. aastal (esialgu Liiberaalse Kesk-Ameerika Föderatsiooni osana). 20. sajandil on riik kogenud poliitilisi ja sõjalisi konflikte, sealhulgas Sandinista revolutsiooni 1979. aastal ning sellele järgnenud 1980. aastate konfliktid. Pärast neid perioode on toimunud ühiskondlikud ja majanduslikud muutused ning praeguseks on Nicaragua rahvusvaheline kuvand kujunemas ka loodusturismi ja kultuuripärandi sihtkohana.

Majandus

Majandus põhineb peamiselt põllumajandusel (kohvi, banaanid, suhkruroog, veisemajandus), kalandusel, metsandusel, rasketest tööstusharudest väiksemal määral ning teenustel, sealhulgas turismil. Remiidid (lähis- ja kaugemate migrantide saadetud raha) mängivad paljude perede sissetulekus olulist osa. Viimastel aastatel on turism kasvav sektor, eriti loodus- ja seiklusturism, surf, linnaturism (Granada, León) ning rannikualade puhkuseturism (Corn Islands).

Turism ja vaatamisväärsused

  • Granada ja León — ajaloolised koloniaalarhitektuuri ja muuseumidega linnad.
  • Ometepe — vulkaaniline saar järves, populaarne matkamiseks, rattasõiduks ja looduse vaatlemiseks.
  • Masaya vulkaan ja Masaya rahvuspark — võimalus näha aktiivset vulkaanilist tegevust ja kohalikke käsitööturge.
  • Corn Islands ja San Andrés — Kariibi mere ääres asuvad saared, kus on valged liivarannad ja sukeldumisvõimalused.
  • San Juan del Sur — kuulus surfisihtkoht ja rannapuhkuse paik läänerannikul.
  • Bosawás ja Indio Maíz — suure väärtusega loodus- ja elurikkuse alad, head paigad linnuvaatluseks ja ökoturismiks.

Kokkamine ja traditsioonid

Nicaragualane köök on lihtne ja toitev, põhinedes maisil, ubadel, riisil, kala- ja liharoogadel. Levinud on näiteks gallo pinto (riis ja oad), nacatamal (täidetud taignapuder), vigorón ning erinevad mereandid idarannikul. Rahvapühad ja festivalid — näiteks pühakute processioonid ja linnapärimused — on olulised kogukondliku elu osad.

Praktiline teave reisijale

  • Raha: ametlik valuuta on Córdoba, kuid USD on paljudes kohtades aktsepteeritud.
  • Tervis: soovitatav on vaktsineerimine vastavalt riiklikule juhisele (nt hepatiit A), samuti kasutada sääsetõrjevahendeid (dengue, Zika ja chikungunya riskid teatud piirkondades).
  • Ohutus: nagu paljudes riikides, tuleks suurtes linnades ja piiratud piirkondades olla ettevaatlik varguste ja pettuste suhtes; kontrollida kehtivaid reisisoovitusi enne reisi.
  • Parim aeg külastamiseks: kuivperiood (detsembrist aprillini) on tavaliselt mugavaim matkamiseks ja rannapuhkuseks.

Nicaragua on riik, kus looduslik mitmekesisus, sügav kultuuripärand ja elav ajalugu pakuvad palju avastamisvõimalusi nii loodusehuvilistele kui ka kultuurireisijatele. Ehkki riigil on olnud keerulisi ajajärke, jääb selle rikkalik pärand ja sõbralik elanikering paljude külastajate jaoks atraktiivseks.