Nigeri jõgi

Etümoloogia

Nigeri nime päritolu ei tea keegi. Paljud inimesed arvavad, et see tuleneb ladinakeelsest sõnast "must" (niger), kuid selle kohta puuduvad tõendid ning tõenäoliselt kasutasid portugali maadeavastajad oma kaartidel omaenda sõna (negro). Samuti ei ole Niger mustaveeline jõgi (vt Rio Negro). Mõned inimesed arvavad, et "must" võib tähendada selle piirkonna elanike värvi, kuid seda ei juhtunud ühegi teise Aafrika jõe puhul.

Seetõttu arvab enamik inimesi, et nimi pärineb selle jõe keskel asuva piirkonna algsetelt elanikelt, kus varajastel Euroopa kaartidel kasutati nime "Quorra". Üks võimalus on tuaregide fraas gher n gheren "jõgede jõgi", mis on lühendatud ngher või "niger", mis pärineb jõe keskelt Timbuktu lähedal.

Tabula Peutingeriana ütleb "Flumen Girin" (Girini jõgi) ja "Hoc flumen quidam Grin vocant, alii Nilum appellant dicint enim sub terra Etyopium in Nilum ire Lacum.", mis tähendab: "See jõgi, mida mõned nimetavad Griniks, nimetatakse teiste poolt Niiluseks ja arvatakse, et see voolab Etioopia (st. tänapäeva Aafrika) maa all Niiluse järve.".

Nigeeria ja Niger on saanud oma nime selle jõe järgi. Jõe ääres elavatel inimestel on selle kohta palju nimesid, näiteks Jeliba või Joliba ("suur jõgi" Mandingi keeles), Isa Ber ("suur jõgi" Songhay keeles), Oya (Yoruba Nigeri jõe jumalanna) ja Kworra või Quorra. Viimane nimi oli nimi, mida eurooplased kasutasid jõe alumise osa kohta enne, kui nad teadsid, et jõe ülemine ja alumine osa on omavahel seotud.

Geograafia

Nigeri jõgi on üsna selge jõgi. Selles on ainult 10% rohkem seteteid kui Niiluses, sest Nigeri allikas on väga vanades kivimites, kus on vähe seteteid. Nagu Niiluse jõel, on ka Nigeri jõel igal aastal üleujutus; see algab septembris, muutub kõige tugevamaks novembris ja lõpeb maikuus.

Jõe ebatavaline omadus on Nigeri sisemaine delta. See tekib seal, kus jõgi muutub järsult vähem järsuks. See moodustab piirkonna, mis koosneb omavahel ühendatud ojadest, soodest ja järvedest, mis asuvad Belgia pindalaga võrdsel alal. Iga-aastased üleujutused muudavad delta väga heaks kalapüügi- ja põllumajanduspiirkonnaks.

Niger kulgeb ebatavalist marsruuti mööda. See on bumerangi kujuline ja see on 2000 aastat eurooplasi segadusse ajanud. Selle allikas on Atlandi ookeanist vaid 240 km kaugusel, kuid jõgi voolab merest eemale Sahara kõrbesse ja keerab siis Timbuktu (Tombouctou) iidse linna lähedal. Sealt edasi voolab see kagusse Guinea lahte.

Muistsed roomlased arvasid, et Timbuktu lähedal asuv jõgi on osa Niiluse jõest, ja Ibn Battuta oli samal arvamusel. Varase 17. sajandi Euroopa maadeavastajad arvasid, et see voolab lääne suunas ja ühineb Sénégali jõega. Tõenäoliselt teadsid paljud kohalikud elanikud tegelikku marsruuti, kuid eurooplased said sellest teada alles 19. sajandi lõpus, kui seda mainiti šoti maadeuurija Mungo Parki raamatus "Reisid Aafrika sisemaal". See ebatavaline marsruut juhtus seetõttu, et Nigeri jõgi on kaks iidset jõge, mis on omavahel ühendatud. Nigeri ülemjooks, mis kulgeb lähtest Timbuktu taga kuni jõekäänakuni, suubus varem järve, kuid nüüdseks on järv kadunud. Nigeri alamjooks algas aga järve lähedal asuvatest küngastest ja voolas lõunasse Guinea lahte. Sahara kõrb kuivas 4000-1000 eKr ja kaks jõge muutsid oma marsruuti ning nad ühinesid (mõned inimesed ei nõustu, kuid enamik arvab, et see on tõsi).

Jõe põhjaosa, mida nimetatakse Nigeri kurviks, on oluline, sest see on Sahara kõrbe lähim suur jõgi. Seetõttu käis siit üle Sahara lääneosa kaubavahetus ja sellest sai Saheli kuningriikide Mali ja Gao keskus.

Kalapaat Nigeri jõel


Mudamajad saarel Debo järves, Nigeri jõe laias lõigus