Timbuktu Mali ajalooline islami ja teaduse keskus

Timbuktu on linn Malis Tombouctou piirkonnas. Linnas asuvad Sankore ülikool ja teised madrased. Linn oli 15. ja 16. sajandil oluline mõtlemise ja religiooni jaoks. See oli oluline islami levitamisel Aafrikas sel ajal. Seal on kolm suurt mošeed: Djingareyber, Sankore ja Sidi Yahya. Need meenutavad Timbuktu kuldajastut. Neid parandatakse pidevalt, kuid need on ohus, sest kõrb on laienemas.

Timbuktus elavad Songhay, tuaregid, fulaanid ja mandé'd. See asub umbes 15 km Nigeri jõest põhja pool. Üle Sahara kõrbe kulgeb tee idast läände ja seda kasutatakse kaubavahetuseks. Teine tee kulgeb põhjast lõunasse. Need kaks teed kohtuvad Timbuktus. See on Taoudenni kivisoola ümberlaadimiskoht. See tähendab, et soola tuuakse siia ja müüakse teistele inimestele, kes seda kuhugi mujale viivad, kuid maksu ei võeta.

Selle asukoht aitas erinevatel inimestel kohtuda, nii et siin kohtusid kohalikud, berberid ja araablased. Sellel on pikk ajalugu Aafrika segakaubandusega, mistõttu sai see Euroopas kuulsaks just sel põhjusel. Seetõttu pidasid lääne inimesed Timbuktut sageli eksootiliseks. Siin on kuum kõrbekliima (BWh Koeppeni kliimaklassifikatsiooni järgi).

Timbuktu on andnud islamile ja maailmale palju uurimistööd ja uuringuid. Timbuktus kirjutati ja kopeeriti 14. sajandil olulisi raamatuid. See tegi linnast Aafrika kirjanduse keskuse.

Ajalooline tähtsus ja kuldajastu

Timbuktu kujunes oluliseks keskuseks nii religiooni kui ka hariduse vallas eelkõige Mali ja hiljem Songhai impeeriumide ajal. Linn saavutas suurima mõjukuse 15.–16. sajandil, kui kauplemine soola, kullaga ja muud kaupadega ning õpetlaskond lõid viljaka intellektuaalse õhkkonna. Timbuktu ülikoolid ja madrasad meelitavad tollal õpilasi ja õpetajaid lähiriikidest ja kaugemaltki.

Õppetöö, käsikirjad ja teadus

Timbuktu oli tuntud oma rikka käsikirjakogude poolest. Linnas kirjutati ja kopeeriti islamiõpingute, õiguse, matemaatika, astronoomia, meditsiini ja filosoofia alaseid tekste. Kaasaegsetes hinnangutes sisaldavad Timbuktu pere- ja erakogud kümneid tuhandeid kuni sadu tuhandeid käsikirju. Paljud neist on haruldased ja annavad väärtuslikku teavet Aafrika ja islami teaduse ajaloo kohta.

Samuti on Timbuktu koduks arhitektuuristiilile, mida nimetatakse Sudano-Sahelia savi- või mudakirikuks: suurte mošeede ehitustes kasutatakse saviplokke ja puittalasid ning neid tuleb regulaarselt ühiselt uuesti krohvida (nt iga-aastane ühisremont), et hoida ehitisi heas seisukorras.

Kultuur, rahvused ja keel

Piirkonnas elavad erinevad rahvusgrupid, sealhulgas Songhay, tuaregid, fulaanid ja mandé'd, kellel kõigil on oma keeled, traditsioonid ja majandustegevused. Timbuktu on ajalooliselt olnud kohtumis- ja segakultuuri paik, kus vahetati kaupu, ideid ja teadmisi.

Kaubandus ja transpordivõrgustik

Timbuktu asukoht lähedal trans-Sahara kaubateede ristumisele ja ligipääs Nigeri jõele aitas linnal saada tähtsaks vahtejaamaks kauplemise jaoks. Taoudenni kivisoolakaevandustest tuli soola kamelikaravanidega Timbuktusse ning sealt edasi kogu regioonis levitamiseks. Linn oli tuntud ka kui koht, kus kaupmehed ja karavanid puhkavad ja vahetavad kaupa ilma raskete tollipiiranguteta.

Säilitamine, ohud ja rahvusvaheline abi

Timbuktu kultuuripärand, sh mošeed ja käsikirjad, on olnud ohus mitmel põhjusel: kõrbestumine ja kliimamuutused, erosioon, poliitiline ebastabiilsus ning sõjalised konfliktid. 2012. aastal ründasid ja okupeerisid seda piirkonda relvastatud rühmitused, mille käigus hävitati ja ohustati mitu kultuurimälestist ning paljud käsikirjad viidi varjatud ja turvalisematesse kohtadesse (nt Ajutine evakuatsioon ja hilisem varjuline hoiustamine ning osaline tagastamine). Rahvusvaheline kogukond, sh UNESCO ja mitmed riiklikud ning erasektori algatused, on toetanud taastamistöid, konservatsiooni ja digitaalset arhiveerimist, et säilitada Timbuktu pärandit tulevastele põlvedele.

Tänapäev ja turism

Tänapäeval on Timbuktu väike linn, mille majandus tugineb osaliselt põllumajandusele, karjakasvatusele, kohalikele turgudele ja piiratud turismile. Turismi ja kultuuripärandi alased tegevused on oluliseks sissetulekuallikaks, kuid need sõltuvad poliitilisest stabiilsusest ja ligipääsetavusest. UNESCO kuulutas Timbuktu 1988. aastal maailmapärandi nimekirja, tunnustades linna ajaloolist ja kultuurilist tähtsust ning vajadust selle kaitsmiseks.

Kokkuvõtteks

Timbuktu on rohkem kui legend — see on ajalooline teaduse, usu ja kaubanduse keskus, mille rikkalik käsikirjapärand ja unikaalne arhitektuur räägivad sajandite pikkusest kultuurilisest koostööst ja intellektuaalsest elust. Samas seisab linn silmitsi reaalse väljakutsega hoida ja taastada oma pärandit, kui dünaamilised muutused kõrbes ja inimtegevuses jätkuvad.

Küsimused ja vastused

K: Kus asub Timbuktu?

K: Milline on kliima Timbuktus?

K: Millised etnilised rühmad elavad Timbuktus?

K: Miks oli see 15. ja 16. sajandil mõtlemise ja religiooni jaoks oluline?

K: Kuidas aitas selle asukoht kaasa erinevate inimeste kohtumisele?

K: Mis tegi selle koha Euroopas kuulsaks?

K: Milliseid uuringuid on islami tähtsuse tõttu tehtud?

Otsing