Tjunti: Lasseteri koobas ja leotuskoht Põhja‑Territooriumis

Tjunti — Lasseteri koobas ja leotuskoht Põhja‑Territooriumis: Pitjantjatjara ajalugu, Lasseteri saatuslik ekspeditsioon ja kõrbelegendid.

Autor: Leandro Alegsa

Koordinaadid: 25°1′S 129°24′E / 25.017°S 129.400°E / -25.017; 129.400

Tjunti on Kaḻṯukatjara lähedal Austraalias Põhja-Territooriumil asuv leotuskoht (soak). See koht tekib, kus Hulli jõgi lõikab läbi Petermanni mäestiku. Tjunti asub umbes 36 kilomeetrit Kaḻṯukatjara linnast kagus (umbes 41 km maanteed mööda Tjukaruru teed). Alal on ka 1977. aastal rajatud tugipunkt, mis kuulub kohaliku Pitjantjatjara perekonna haldusesse.

Maastik ja ökosüsteem

Hulli jõe kohal asuvates Lõhe mägedes on Tjunti juures peamiselt liivane ja perioodiliselt voolav oja, mis suurema osa ajast kuivab. See liivane oja toimib leotuskohana – sademejärgselt koguneb vesi kiviaukudesse ja lekkeisse, mis toetavad nii taimi kui ka loomi rasketes kesk-Austraalia kuivas kliimas. Tjunti eraldab Curdie mäeaheliku lõunas ja Mannanana mäeaheliku põhjas, ning piirkonnas on mitmeid looduslikke kiviauke ja lekeid, mis on olulised veehoiud kuumal ajal.

Lasseteri koobas ja ajalooline taust

Väike koobas, kus 1931. aastal peavarju leidis kuulus kullakaevur Harold B. Lasseter, kannab pitjantjatjara nime Kuḻpi Tjuntinya ning on laiemalt tuntud kui Lasseteri koobas. See kivine avaus asub Mannanana mäeaheliku moodustises (Pitjantjatjara: Tjuntinya). Lasseter peatus koopas umbes 25 päeva 1931. aasta jaanuaris, kui tema väljasõidu käigus olid tema kaamelid ära läinud ja ta oli kõrbes toidust ja veest tühjaks jäänud. Ta oli oma varasemal ekspeditsioonil väitnud olevat leidnud selle piirkonna lähedalt rikkaliku kullavaru, mida hakati tuntust otsima kui “Lasseteri Reefi”.

Lasseter kirjutas oma rännust päevikusse, kui ta koopas peavarju leidis. Hiljem leidis ta üles kohalik Pitjantjatjara perekond, kes andis talle toitu ja vett. Pärast lühikest taastumist otsustas Lasseter koopast lahkuda ja kõndida umbes 140 km (87 mi) kaugusele Kata Tjuṯasse. Ta jäi aga nõrgaks dehüdratsiooni, alatoitumise ja kurnatuse tõttu ning suri kolm päeva hiljem, pärast umbes 55 km läbimist. Tema päevik ja lood selle retke kohta on jätnud sügava jälje piirkonna ajalukku ning äratanud aastakümneid huvi ja legendi Lasseter's Reefi ümber.

Kultuuriline tähendus ja ligipääs

Tjunti asub traditsioonilisel Pitjantjatjara maadel ning on nii loodus- kui ka kultuuritähenduse poolest oluline paik. Tugipunkt, mis rajati 1977. aastal, on osa kohalike kogukondade haldusest ja külastustest teavitatakse kohalikke omanike ning juhiseid tuleb austada. Piirkond on ääretult remotiivne: ligipääs toimub tavaliselt mööda üheteljelisi, asfalteerimata radu ning nõuab sageli neljarattaveoga maasturit ja häid ettevalmistusi.

Kuna ala on kuiv ja kauge, tuleb enne külastust kindlasti planeerida piisava vee, toidu ja varustuse varu, teadaolevad suhtlusvõimalused (satelliittelefon) ning teavitada teisi oma marsruudist. Külastajatel palutakse austada traditsioonilisi kombeid ja mitte häirida arheoloogilisi ega kultuurilisi objekte. Pärast vihma muutuvad leke- ja kiviaugud vastupidi oluliseks elupaigaks ning neid tuleb käsitleda ettevaatlikult ja vastutustundlikult.

Mälestus ja huvi

Lasseteri koobas ja kogu Tjunti piirkond tõmbavad huvilisi nii ajaloo, geoloogia kui ka põlisrahvaste kultuuri tõttu. Koopa seotus Lasseteri legendiga ning piirkonna looduslikud veeallikad muudavad Tjunti huvipakkuvaks sihtkohaks teadlastele, ajaloohuvilistele ja neile, kes austavad Kesk-Austraalia põlisrahvaste pärandit. Külastajatel soovitatakse kogemuse turvalisuse ja kultuurilise tundlikkuse huvides alati eelnevalt kohalike omanikega kokku leppida.

Tahvel Lasseteri koopa ees, mis jutustab Lasseteri surmast.Zoom
Tahvel Lasseteri koopa ees, mis jutustab Lasseteri surmast.

Küsimused ja vastused

K: Kus asub Tjunti?


V: Tjunti asub Kaḻṯukatjara lähedal Austraalia põhjaterritooriumil. See asub Kaḻṯukatjara linnast umbes 36 kilomeetrit kagus (41 km maanteed mööda Tjukaruru teed).

K: Millised on Tjunti koordinaadid?


V: Tjunti koordinaadid on 25°1′S 129°24′E / 25.017°S 129.400°E / -25.017; 129.400.

K: Mis on selle asukoha juures erilist?


V: See koht on eriline, sest siin leidis kuulus kullaotsija Harold B. Lasseter oma saatuslikul Lasseter's Reefi otsingul varjupaika ja siin on väike koobas nimega Kuḻpi Tjuntinya (nüüdseks üldnimetusega Lasseter's Cave, inglise keeles Lasseter's Cave).

K: Kuidas sattus Lasseter sellesse kohta?


V: Lasseter sattus sellesse kohta pärast seda, kui tema kaamelid jooksid ära ja ta jäi kõrbes ilma toiduta, kui ta otsis rikkalikku kullavaru, mille ta oli varem ekspeditsioonil avastanud.

K: Kui kaua ta selles kohas viibis?


V: Ta viibis selles kohas umbes 25 päeva 1931. aasta jaanuaris, kui ta varjus koopas ja kirjutas oma teekonnast päevikusse.

K: Kes abistas Lasseterit seal viibimise ajal?


V: Kohalik Pitjantjatjara perekond aitas Lasseterit seal viibimise ajal, andes talle toitu ja vett, enne kui ta otsustas koopast lahkuda ja proovida kõndida 140 km (87 mi) kaugusele Kata Tjuṯasse.

K: Kui kaugele ta jõudis enne surma kõndida?


V: Enne surma suutis Lasseter kõndida umbes 55 km (34 mi).


Otsige
AlegsaOnline.com - 2020 / 2025 - License CC3