Koordinaadid: 25°1′S 129°24′E / 25.017°S 129.400°E / -25.017; 129.400
Tjunti on Kaḻṯukatjara lähedal Austraalias Põhja-Territooriumil asuv leotuskoht (soak). See koht tekib, kus Hulli jõgi lõikab läbi Petermanni mäestiku. Tjunti asub umbes 36 kilomeetrit Kaḻṯukatjara linnast kagus (umbes 41 km maanteed mööda Tjukaruru teed). Alal on ka 1977. aastal rajatud tugipunkt, mis kuulub kohaliku Pitjantjatjara perekonna haldusesse.
Maastik ja ökosüsteem
Hulli jõe kohal asuvates Lõhe mägedes on Tjunti juures peamiselt liivane ja perioodiliselt voolav oja, mis suurema osa ajast kuivab. See liivane oja toimib leotuskohana – sademejärgselt koguneb vesi kiviaukudesse ja lekkeisse, mis toetavad nii taimi kui ka loomi rasketes kesk-Austraalia kuivas kliimas. Tjunti eraldab Curdie mäeaheliku lõunas ja Mannanana mäeaheliku põhjas, ning piirkonnas on mitmeid looduslikke kiviauke ja lekeid, mis on olulised veehoiud kuumal ajal.
Lasseteri koobas ja ajalooline taust
Väike koobas, kus 1931. aastal peavarju leidis kuulus kullakaevur Harold B. Lasseter, kannab pitjantjatjara nime Kuḻpi Tjuntinya ning on laiemalt tuntud kui Lasseteri koobas. See kivine avaus asub Mannanana mäeaheliku moodustises (Pitjantjatjara: Tjuntinya). Lasseter peatus koopas umbes 25 päeva 1931. aasta jaanuaris, kui tema väljasõidu käigus olid tema kaamelid ära läinud ja ta oli kõrbes toidust ja veest tühjaks jäänud. Ta oli oma varasemal ekspeditsioonil väitnud olevat leidnud selle piirkonna lähedalt rikkaliku kullavaru, mida hakati tuntust otsima kui “Lasseteri Reefi”.
Lasseter kirjutas oma rännust päevikusse, kui ta koopas peavarju leidis. Hiljem leidis ta üles kohalik Pitjantjatjara perekond, kes andis talle toitu ja vett. Pärast lühikest taastumist otsustas Lasseter koopast lahkuda ja kõndida umbes 140 km (87 mi) kaugusele Kata Tjuṯasse. Ta jäi aga nõrgaks dehüdratsiooni, alatoitumise ja kurnatuse tõttu ning suri kolm päeva hiljem, pärast umbes 55 km läbimist. Tema päevik ja lood selle retke kohta on jätnud sügava jälje piirkonna ajalukku ning äratanud aastakümneid huvi ja legendi Lasseter's Reefi ümber.
Kultuuriline tähendus ja ligipääs
Tjunti asub traditsioonilisel Pitjantjatjara maadel ning on nii loodus- kui ka kultuuritähenduse poolest oluline paik. Tugipunkt, mis rajati 1977. aastal, on osa kohalike kogukondade haldusest ja külastustest teavitatakse kohalikke omanike ning juhiseid tuleb austada. Piirkond on ääretult remotiivne: ligipääs toimub tavaliselt mööda üheteljelisi, asfalteerimata radu ning nõuab sageli neljarattaveoga maasturit ja häid ettevalmistusi.
Kuna ala on kuiv ja kauge, tuleb enne külastust kindlasti planeerida piisava vee, toidu ja varustuse varu, teadaolevad suhtlusvõimalused (satelliittelefon) ning teavitada teisi oma marsruudist. Külastajatel palutakse austada traditsioonilisi kombeid ja mitte häirida arheoloogilisi ega kultuurilisi objekte. Pärast vihma muutuvad leke- ja kiviaugud vastupidi oluliseks elupaigaks ning neid tuleb käsitleda ettevaatlikult ja vastutustundlikult.
Mälestus ja huvi
Lasseteri koobas ja kogu Tjunti piirkond tõmbavad huvilisi nii ajaloo, geoloogia kui ka põlisrahvaste kultuuri tõttu. Koopa seotus Lasseteri legendiga ning piirkonna looduslikud veeallikad muudavad Tjunti huvipakkuvaks sihtkohaks teadlastele, ajaloohuvilistele ja neile, kes austavad Kesk-Austraalia põlisrahvaste pärandit. Külastajatel soovitatakse kogemuse turvalisuse ja kultuurilise tundlikkuse huvides alati eelnevalt kohalike omanikega kokku leppida.
