Outstation
Austraalias on outstation väike aborigeenide maa-asula. Need on tavaliselt rajatud kogukonna traditsioonilisele maale või selle lähedale; seetõttu nimetatakse outstations ka homelands'iks. Outstationis elavad inimesed on tavaliselt tihedalt seotud, kuuludes ühte või kahte perekonda. Inimestel on maaga vaimne ja esivanemate suhe. Asulas elavate inimeste arv võib aastaringselt suureneda ja väheneda, sõltuvalt sündmustest (näiteks surmajuhtumitest ja tseremooniatest), kuid püsielanike arv on tavaliselt alla paarikümne inimese. Väljaspool asula määratlus varieerub suuresti sõltuvalt piirkonnast, kultuurirühmast, ajaloost ja riigi omandiseadustest. Üldiselt liigitatakse neid aborigeenide omandis oleval maal asuvateks elamualadeks. Sageli asuvad need kultuuriliselt tähtsate paikade lähedal. Keskmine tugipunkt koosneb vaid ühest või mitmest majast ja veeallikast. Need on tavaliselt väga lihtsad ja täielikult seal elavate inimeste ehitatud. Enamik neist kogukondadest asub Põhjaterritooriumil, Lääne-Austraalias, Lõuna-Austraalias ja Queenslandis.
Statistilistes andmetes nimetatakse äärealasid "eraldiseisvateks põlisrahvaste kogukondadeks". Austraalias on üle tuhande sellise kogukonna. Need on suures osas omavalitsuslikud.
Ajalugu
Ajalooliselt tähendas sõna outstation elumaja või varjualune lamba- või karjaaias. Sellised varjualused ehitati jaamadele, mis olid piisavalt suured, et (hobuse seljas) oleks võimalik sõita rohkem kui ühe päeva jooksul eri osade vahel. Need sisaldasid voodeid ja toitu karjakasvatajatele.
1970ndatel ja 1980ndatel aastatel kolis suur hulk aborigeene linnadest ja misjonitest, kuhu nad olid aastaid varem asunud, ära. Nad pöördusid oma peredega tagasi piirkondadesse, kus nad üles kasvasid, ja rajasid seal laagrid või kodud. See sai tuntuks kui outstation liikumine. Enamiku inimeste jaoks oli see katse naasta traditsioonilise eluviisi juurde ning saada tagasi oma autonoomia ja iseseisvus. See liikumine arenes pärast seda, kui Austraalia valitsus oli otsustanud anda põliselanikele sotsiaaltoetusi. Samuti oli see alustanud poliitikat, millega julgustati põlisrahvaste kogukondade enesemääramist ja enesehaldust. See oli vastupidine sellele, mida valitsus oli varem Austraalia põliselanike jaoks kavandanud (kultuuriline assimilatsioon).
1976. aasta oktoobris oli aborigeenide ministeeriumi aruande kohaselt üle 100 aborigeenikogukonna. Enamik neist asus põhjaterritooriumil. Arnhem Landil oli 1976. aasta lõpuks umbes 55 ääremaakonda, mille keskmine suurus oli umbes 30 inimest. Veel umbes 30 asustusüksust asus Põhjaterritooriumi edelaosas ja nende suurus varieerus 15 kuni 100 inimest. Põhja-Territooriumil oli varajane edu outstation movemnet'is, sest 1976. aastal võeti territooriumil vastu aborigeenide maaõiguste seadus (Aboriginal Land Rights Act). See oli esimene aborigeenide maaõigusi käsitlev seadus riigis.
Praegu on Austraalias üle tuhande väliskogukonna. Põhjaterritooriumil on umbes 500 ning umbes kolmandik territooriumi aborigeenidest elab ääremaal.
Mitmed uuringud on näidanud, et äärealadel elavad inimesed on palju tervemad kui teised aborigeenid.
Küsimused ja vastused
K: Mis on väliseesti?
V: Outstation on Austraalia aborigeenide väike maa-asula, mis on tavaliselt rajatud kogukonna traditsioonilisele maale või selle lähedale.
K: Kes elab outstationis?
V: Outstationis elavad inimesed on tavaliselt tihedalt seotud, kuuluvad ühte või kahte perekonda ning neil on maa-alaga vaimne ja esivanemate suhe.
K: Kui palju inimesi elab ääremaal?
V: Asulas elavate inimeste arv võib aastaringselt suureneda ja väheneda, kuid püsielanike arv jääb tavaliselt alla paarikümne.
K: Kus asub enamik neist kogukondadest?
V: Enamik neist kogukondadest asub Põhja-Territooriumil, Lääne-Austraalias, Lõuna-Austraalias ja Queenslandis.
K: Milliste andmetena nad statistilistes andmetes esinevad?
V: Statistilistes andmetes nimetatakse äärealasid "eraldiseisvateks põlisrahvaste kogukondadeks".
K: Kui palju on Austraalias eraldiseisvaid põlisrahvaste kogukondi?
V: Austraalias on üle tuhande sellise kogukonna.
K: Kas need asulad on omavalitsuslikud?
V: Jah, nad on suures osas omavalitsuslikud.
