Austraalia aborigeenide müüdid

Antiik

Austraalia keeleteadlane R. M. W. Dixon on kogunud palju aborigeenide müüte nende algkeeltes. Ta avastas, et mõned maastiku üksikasjad müütides olid samad, mis samade maastike kohta tehtud teaduslikud avastused. Näiteks Atherton Tablelandil räägivad müüdid Eachami järve, Barrine'i järve ja Euramo järve tekkimisest. Geoloogid on dateerinud järved moodustanud vulkaanilised plahvatused, mida aborigeenide müüdi jutustajad kirjeldasid kui rohkem kui 10 000 aastat tagasi toimunud sündmusi. Kraatrite põhjast võetud õietolmufossiiliproovid vastavad aborigeenide müüdi jutustajate jutustusele. Kraatrite tekkimise ajal oli piirkonnas eukalüptimets, mitte praegused märjad troopilised vihmametsad.

Dixon ütles, et aborigeenide müüdid kraatrite järvede päritolu kohta võivad olla täpsed kuni 10 000 aastat tagasi. Austraalia kultuuripärandi komisjoni edasine uurimine viis selleni, et kraaterjärvede müüt kanti riikliku pärandi registrisse ja lisati Austraalia märja troopilise metsa maailmapärandi nimistusse. See on "ainulaadne inimsündmuste register, mis ulatub tagasi Pleistotseeni ajastusse".

Pärast seda on Dixon leidnud palju sarnaseid näiteid Austraalia aborigeenide müütidest, mis kirjeldavad täpselt iidse mineviku maastikke. Ta märkis eriti palju müüte, mis räägivad varasemast meretasemest, sealhulgas:

• Robert Russelli 1850. aastal kogutud Port Phillipi müüt kirjeldab Port Phillipi lahte kui kunagi kuiva maad. Yarra jõe kulgemine oli kunagi teistsugune, järgides Carrumi Carrumi soostikku. Tegemist oli suulise ajalooga, mis kirjeldas täpselt 10 000 aasta tagust maastikku.
• Great Barrier Reef'i rannajoon Dixoni poolt Cairnsist lõuna pool asuvas Yarrabahis kogutud müüt kirjeldas rannajoont, mis asus praeguse Great Barrier Reef'i serval. Selles nimetati kohti, mis on nüüdseks täielikult merega kaetud. See oli suuline teade, mis oli 10 000 aasta taguse maastiku kohta täpne.
• J. W. Gregory 1906. aastal kogutud Eyre'i järve müütides kirjeldati Kesk-Austraaliat kui viljakat, hästi niisutatud tasandikku. Eyre'i järve ümbruse kõrbed olid üks pidev aed. See suuline jutt vastab geoloogide arusaamale, et varajase holotseeni alguses oli märg faas, mil järvel oleks olnud püsiv vesi.

Aborigeenide mütoloogia: Kogu Austraalia

Austraalias on vähemalt 400 aborigeenirühma. Igal rühmal on oma nimi, oma keel ja sageli ka oma dialektid. Igal rühmal olid oma müüdid ning üksikute müütide sõnad ja nimed pärinevad nendest keelerühmadest.

Kuna on nii palju erinevaid aborigeenide rühmi, keeli, uskumusi ja tavasid, ei ole võimalik kirjeldada ühe rubriigi all kõikide müütide täielikku valikut ja mitmekesisust kogu mandril.

Austraalia aborigeenide entsüklopeedia märgib siiski, et "üks intrigeeriv tunnus [Austraalia aborigeenide mütoloogia] on müüdide mitmekesisuse ja sarnasuse segu kogu mandril".

Aborigeenide müütide ja mütoloogia sarnasus hõlmab:

"...nad kirjeldavad üldiselt esivanemate, sageli hiiglaslike loomade või inimeste rännakuid üle algselt iseloomustamata ala. Mäed, jõed, veekogud, looma- ja taimeliigid ning muud loodus- ja kultuuriressursid tekkisid sündmuste tulemusena, mis leidsid aset nende Unenägude aegsete rännakute ajal. Nende olemasolu tänastel maastikel näevad paljud põlisrahvad oma loomisuskumuste kinnitusena."

"...Loojate olendite poolt nende Unenäoajal tehtud teekonnad üle maa ja mere... ühendavad paljusid pühasid paiku unenäoajaliste radade võrgustikuga, mis läbib kogu riiki. Unenägude rajad võivad ulatuda sadade, isegi tuhandete kilomeetrite kaugusele, kõrbest kuni rannikuni [ja] võivad olla ühised rahvaste vahel riikides, mida rajad läbivad..."

Austraalia antropoloogid kirjeldavad, et aborigeenide müütidel, mida aborigeenid ikka veel kogu Austraalias esitavad, on oluline sotsiaalne funktsioon. Müüdid selgitavad nende igapäevaelu korda, aitavad kujundada inimeste ideid ja mõjutavad teiste inimeste käitumist. Samuti lisatakse ja "mütologiseeritakse" sageli ajaloolisi sündmusi, et teenida neid sotsiaalseid eesmärke kiiresti muutuvas kaasaegses maailmas. Nagu R. M. W. Dixon kirjutab:

"See on alati lahutamatu ja ühine... et seadus (aborigeenide seadus) on midagi, mis on saadud esivanemate rahvastelt või Unenägudest ja mis antakse põlvest põlve edasi pideva reana. Kuigi... konkreetsete inimeste õigused võivad tulla ja minna, on aluseks olevad suhted põhiliste Unistuste ja teatud maastike vahel teoreetiliselt igavesed... inimeste õigusi kohtadele peetakse tavaliselt kõige tugevamaks, kui need inimesed naudivad identiteedisuhet selle koha ühe või mitme Unistusega.

See on aborigeenide identiteedi keskne tugev tunnus. See on midagi enamat kui lihtsalt uskumine. Unistused olid ja on jätkuvalt olemas, samas kui inimesed on vaid ajutised.

Austraalia aborigeenide müüdid on omamoodi kirjutamata (suuline) raamatukogu. Sellest raamatukogust õpivad aborigeenid maailma tundma ja näevad aborigeenide "reaalsust", mille mõisted ja väärtused erinevad suuresti lääne ühiskondade omadest:

"Aborigeenid õppisid oma lugudest, et ühiskond ei tohi olla inimkeskne, vaid pigem maakeskne, sest muidu unustavad nad oma allika ja eesmärgi...., et nad on seotud ülejäänud looduga, et nad on üksikisikutena vaid ajaliselt ajutised ning et nende arusaam oma elu eesmärgist peab hõlmama ka eelmisi ja tulevasi põlvkondi."

"Inimesed tulevad ja lähevad, kuid maa ja maa kohta käivad lood jäävad. See on tarkus, mis nõuab eluaegset kuulamist, vaatlemist ja kogemist... On olemas sügav arusaam inimese ja keskkonna olemusest... Kohad sisaldavad "tundeid", mida ei saa füüsiliselt kirjeldada... peened tunded, mis kõlavad läbi nende inimeste kehade. Ainult nende inimestega vesteldes ja nendega koos olles saab neid "tundeid" tõeliselt hinnata. See on... nende inimeste immateriaalne reaalsus...".

Austraalia müüdid

Vikerkaare madu

1926. aastal märkis Briti antropoloog, professor Alfred Radcliffe-Brown, et paljud Austraalia aborigeenide rühmad jagavad ühe ja sama müüdi ühiseid versioone. See müüt rääkis võimsast, loomingulisest ja ohtlikust madu või madu, mis oli tavaliselt tohutu suur. See madu oli seotud vikerkaare, vihma, jõgede ja sügavate veekogudega.

Radcliffe-Brown kasutas selle ühise, korduva müüdi kirjeldamiseks sõnu "Vikerkaaremadu". Ta loetles erinevaid nimesid, mida kogu Austraalias selle "Vikerkaaremadu" kohta kasutati:

• Kanmare (Boulia, Queensland)
• Tulloun: (Mount Isa, Queensland)
• Andrenjinyi (Pennefather River, Queensland)
• Takkan (Maryborough, Queensland)
• Targan (Brisbane, Queensland)
• Kurreah (Broken Hill, Uus-Lõuna-Wales)
• Wawi (Riverina, Uus-Lõuna-Wales)
• Neitee & Yeutta (Wilcannia, Uus-Lõuna-Wales)
• Myndie (Melbourne, Victoria)
• Bunyip (Lääne-Victoria)
• Arkaroo (Flinders Ranges, Lõuna-Austraalia)
• Wogal (Perth, Lääne-Austraalia)
• Wanamangura (Laverton, Lääne-Austraalia)
• Kajura (Carnarvon, Lääne-Austraalia)
• Numereji (Kakadu,Põhjaterritoorium).

See "vikerkaarekäärm", tohutu suurusega madu, elab kõige sügavamates veekogudes. Ta on pärit suuremast olendist, mida võib näha tumeda triibuna Linnuteel. Ta näitab ennast inimestele selles maailmas vikerkaarena, kui ta liigub läbi vee ja vihma, kujundades maastikke, nimetades ja lauldes kohti, neelates ja mõnikord uputades inimesi; tugevdades teadlikke inimesi vihma tegemise ja tervendavate jõududega; pannes teisi haavade, nõrkuse, haiguse ja surmaga.

Isegi Austraalia "Bunyip" on tuvastatud kui eespool nimetatud "Vikerkaaremaja" müüt. Radcliffe-Browni kasutatud sõnu kasutavad praegu tavaliselt valitsusasutused, muuseumid, kunstigaleriid, aborigeenide organisatsioonid ja meedia, et viidata Austraalia aborigeenide müütidele ja lühendina Austraalia aborigeenide mütoloogiale üldiselt.

Kapten Cooki müüdid

Teine müüt, mida leidub kogu Austraalias, räägib merelt saabuvast inimesest. See tavaliselt Inglismaalt pärit isik kas pakub kingitusi või toob suurt kahju. Kõige sagedamini nimetatakse seda isikut "kapten Cookiks". Kuigi James Cook mängis Austraalia arengus võtmerolli, on ta aborigeenide lugudes kurjategija.

Aborigeenide müüdid "Kapten Cooki" kohta ei ole suuline ajalugu. Need ei ole osa James Cooki 1770. aasta Austraalia idaranniku uurimisest. Aborigeenid kohtusid tõepoolest Cookiga, eriti tema seitsmenädalase viibimise ajal Endeavouri jõel. Guugu Yimidhirr'i rahvas võib neid kohtumisi mäletada.

Austraalia-ülene kapten Cooki müüt räägib aga sümboolsest briti tegelasest, kes saabub üle ookeani millalgi pärast aborigeenide maailma kujunemist ja algse ühiskonnakorralduse rajamist. See kapten Cook annab märku dramaatilistest muutustest ühiskonnakorralduses, millesse praegused aborigeenid on sündinud.

Austraalia antropoloog Kenneth Maddock uuris 1988. aastal mitmeid versioone sellest "Kapten Cooki" müüdist, mis on talletatud mitmete Austraalia aborigeenide rühmade poolt:

• Batemans Bay, Uus-Lõuna-Wales: Percy Mumbulla jutustas kapten Cooki saabumisest suurel laeval, mis ankrus Snapper Islandil. Ta andis inimestele riideid (kandmiseks) ja kõva küpsist (söömiseks). Siis läks ta tagasi oma laevale ja sõitis minema. Mumbulla rääkis, kuidas tema esivanemad lükkasid kapten Cooki kingitused tagasi, visates need merre.
• Cardwell, Queensland: Chloe Grant ja Rosie Runaway jutustasid, kuidas kapten Cook ja tema grupp näisid merest välja tõusvat. Valge nahaga arvati, et nad on esivanemate vaimud, kes tulevad tagasi oma järeltulijate juurde. Kapten Cook saabus kõigepealt, pakkudes piipu ja tubakat suitsetamiseks (mis lükati tagasi kui "põlev asi... suus kinni"), seejärel keetis ta tee (mis lükati tagasi kui keeva "räpane vesi"), seejärel küpsetas ta jahu söe peal (mis lükati tagasi kui "umbse lõhnaga" ja visati maitsmata ära), lõpuks keetis veiseliha (mis lõhnas hästi ja maitses hästi, kui soolane nahk ära pühkida). Seejärel lahkusid kapten Cook ja rühm, purjetades põhja poole, jättes Chloe Granti ja Rosie Runaway esivanemad rusikatega maad peksma, hirmsasti kahetsedes, et nende esivanemate vaimud niimoodi lahkuvad.
• Carpentarialahe kaguosa, Queensland: Rolly Gilbert rääkis, kuidas kapten Cook ja teised purjetasid paadiga mööda ookeane ja otsustasid tulla Austraaliat vaatama. Cook kohtus paari Rolly esivanemaga, keda ta kavatses pildistada. Selle asemel meelitas ta neid, et nad näitaksid talle kohaliku elanikkonna peamist laagriplatsi, mille järel nad:

"seadsid inimesed [karjatööstus], et nad läheksid mööda maad ja lasksid inimesi maha, nagu loomi, nad jätsid nad sinna haukadele ja varestele pikali... Nii et paljud vanad inimesed ja noored inimesed löödi püstoli otsaga pähe ja jäeti sinna maha. Nad tahtsid inimesi välja pühkida, sest eurooplased pidid Queenslandis oma karja ajama: hobuseid ja karja."

• Victoria jõgi (Põhja-Territoorium): kapten Cooki müüt räägib, et kapten Cook purjetas Londonist Sydneysse, et saada maad. Ta lossis härjad ja mehed tulirelvadega, mille järel tapeti Sydney piirkonna kohalikud aborigeenid. Kapten Cook suundus Darwinisse, kus ta saatis relvastatud ratsanikud jahtima aborigeene Victoria jõe piirkonnas. Ta rajas Darwini linna ja andis politseile ja karjajaamade juhtidele korraldusi, kuidas aborigeenide suhtes käituda.
• Kimberley (Lääne-Austraalia): Paljud aborigeenide müüdi jutustajad ütlevad, et kapten Cook on Euroopa kultuurikangelane, kes maabus Austraalias. Kasutades püssirohtu, andis ta eeskuju aborigeenide kohtlemisele kogu Austraalias, sealhulgas Kimberley's. Kodumaale naastes väitis ta, et ta ei näinud ühtegi aborigeeni rahvast ja ütles, et see maa on suur ja tühi maa, mida asunikud võivad tulla ja enda kasuks nõuda. Selles müüdis kehtestas kapten Cook "Cooki seaduse", millele asunikud tuginesid. Aborigeenid ütlevad, et see on uus, ebaõiglane ja vale seadus võrreldes aborigeenide seadusega.

Austraalia vaibapüüton, üks "Vikerkaare madu" tegelaskuju, mida "Vikerkaare madu" müütides võib võtta.


Kapten James Cooki kuju Admiraliteedi kaarel, London

Näiteid müütidest

Murrinh-Patha inimesed

Murrinh-Patha rahva riik

Murrinh-Patha rahvas elab Wadeye linnast sisemaale jääval soolase veega maal. Nad kirjeldavad oma müütides unenägude aega, mis antropoloogide arvates on religioosne uskumus, kuid erineb enamikust teistest maailma religioossetest uskumustest.

Murrinh-patha on mõtte, usu ja väljenduse ühtsus, millele ei ole kristluses võrdset. Nad näevad oma elu, mõtete ja kultuuri kõiki osi mõjutatuna oma Unenägudest. Nad ei näe vahet vaimsetel ja materiaalsetel asjadel. Nad ei tee vahet asjadel, mis on pühad ja asjadel, mis ei ole pühad. Kogu elu on "püha", kogu käitumisel on "moraalsed" tulemused. Kogu elu mõte tuleneb sellest igavesest, igavesest Unenäost.

"Püha on kõikjal füüsilisel maastikul. Müüdid ja müütilised jäljed läbivad... tuhandeid kilomeetreid ning iga erilise vormi ja maastikuelemendi taga on hästi välja töötatud "lugu"."

See Murrinh-patha mütoloogia põhineb arusaamal elust, mille kohaselt on elu "...rõõmus asi, mille keskmes on ussid". Elu on hea ja hooliv, kuid eluteel on palju valusaid kannatusi, mida iga inimene peab kasvades mõistma ja läbi elama. See on sõnum, mida räägitakse Murrinh-patha müütides. Just see filosoofia on see, mis annab Murrinh-patha inimestele mõistuse ja tähenduse elule.

Näiteks järgmine Murrinh-patha müüt, mida esitatakse Murrinh-patha tseremooniatel noorte meeste täiskasvanuks saamise algatamiseks.

"Üks naine, Mutjinga ("Vana naine"), oli väikeste laste eest vastutav, kuid selle asemel, et nende vanemate äraolekul nende eest hoolitseda, neelas ta nad alla ja üritas hiiglasliku mehena põgeneda. Inimesed järgnesid talle, odaotsisid teda ja eemaldasid seedimata jäänud lapsed kehast."

Müüdi raames ja selle esituses peavad noored lapsed kõigepealt neelata esivanemate olendi poolt, kes muutub hiiglaslikuks madu. Seejärel oksendatakse lapsed välja, enne kui nad võetakse vastu noorte täiskasvanutena, kellel on kõik noorte täiskasvanute õigused ja hüved.

Pintupi inimesed

Pintupi rahva riik

Austraalia Gibsoni kõrbe piirkonnast pärit Pintupi rahvastel on oma identiteedi mõistmiseks enamasti "müütiline" vorm, kõik sündmused toimuvad ja seletatakse sotsiaalsete struktuuride ja reeglitega, millest räägitakse, millest lauldakse ja mida esitatakse nende üliinimliku mütoloogia raames. See tähendab, et ühiskonna struktuurid tulenevad müütidest, mitte nende endi poliitilistest tegudest, otsustest või kohalike isikute mõjudest.

"Unenägu... pakub moraalset autoriteeti, mis asub väljaspool individuaalset tahet ja väljaspool inimloomingut... kuigi Unenägu kui kosmose korraldus on eeldatavasti ajalooliste sündmuste produkt, eitatakse sellist päritolu."

"Praegust tegevust ei mõisteta kui inimliitude, loomingu ja valikute tulemust, vaid seda nähakse kui omaksvõtva, kosmilise korra poolt peale surutud."

Pintupi maailmapildi raames kontrollivad ja juhivad ühiskonda kolm pikka geograafilist rada nimega kohti. Need on omavahel seotud tähtsate kohtade jadad, mida nimetavad ja loovad müüdi tegelased, kes läbivad Pintupi kõrbepiirkonda unenägude ajal. Tegemist on keerulise mütoloogiaga, mis koosneb lugudest, lauludest ja tseremooniatest, mida Pintupi rahvas tunneb Tingarri nime all. Kõige täielikumalt jutustavad ja esitavad seda Pintupi rahvad Pintupi maa piires toimuvatel suurematel kogunemistel.

Seotud leheküljed

• Dreamtime
• Müüt
• Vikerkaare madu