Bunyip
Bunyip on Austraalia mütoloogiast pärit müütiline olend. Räägitakse, et ta elab soodes, jõeorgudes, jõeorgudes ja veekogudes. Bunyip esineb Austraalia mitmete piirkondade aborigeenide traditsioonilistes uskumustes ja lugudes, kuigi seda kutsutakse eri keelerühmades mitmete erinevate nimedega. Nende hulka kuuluvad kianpraty Murrumbidgee ääres, wowee Hunter Valley's, wee waa Narrandera piirkonnas, aga ka paljud teised nimed. Nimi bunyip pärineb Austraalia kaguosas asuvast wemba-wemba keelest. Tänapäeval tõlgitakse seda tavaliselt kui "kurat" või "kuri vaim".
Kui eurooplased asustasid Austraaliat varakult, levis arusaam, et bunyip on tegelik tundmatu loom, mida ei ole veel avastatud. 1840ndatel ja 1850ndatel aastatel registreeriti suur hulk asunike poolt tehtud bunyip-"vaatlusi", eriti Victorias, Uus-Lõuna-Walesis ja Lõuna-Austraalias. Erinevaid kirjalikke jutte bunyipidest tegid eurooplased 19. sajandi alguses ja keskel. Jutte räägiti tavaliselt lastele, et panna neid ohtlikest veekogudest eemale hoiduma.
On palju erinevaid kirjeldusi selle kohta, kuidas bunyip välja näeb. Tunnused, millest 19. sajandi alguse ajalehtedes sageli kirjutati, olid muu hulgas tume karvkate, koerakujuline nägu, teravad hambad ja küünised, uimed, hambad või sarved ja pardilaadne nokk. Üks kirjanik, Robert Brough Smyth, pani kirja palju erinevaid kirjeldusi bunyipist. Kuid ta jõudis järeldusele, et enamik inimesi ei teadnud tegelikult palju selle välimusest ega käitumisest ning et nad kartsid seda olendit liiga palju, et selle välimust tähele panna.
Teadlased on oletanud, et jänesepoegade lugu võib olla pärandatud ajast, mil Austraalias veel megafauna eksisteeris. On tehtud võrdlusi väljasurevate pussiloomadega nagu Diprotodon või Thylacoleo. Teised teadlased on oletanud, et inimesed, kes leiavad selliste loomade kivistunud jäänuseid, identifitseerivad neid bunyip'idega.
Varajased aruanded asunike kohta
Esimene kirjalik aruanne bunyipist oli juulis 1845. Ühes ajalehes teatati mõnede kivististe leidmisest Geelongi lähedal. Kui luid näidati ühele aborigeenile, olevat ta need kohe ära tundnud kui bunyip. Tal paluti joonistada bunyip'i pilt. Ajalehes kirjeldati seda nii, et selle pea oli nagu emu ning keha ja jalad nagu alligaatoril. Tema jalad olid väidetavalt tugevad, paksud ja lühikesed tagajalad ning pikad jalad ees. Tal olevat pikad küünised. Vees olles olevat ta ujunud nagu konn, kuid kaldal kõndis ta tagajalgadel, seistes 12 või 13 jalga (3,7 või 4,0 m) kõrgusel.
1846. aasta jaanuaris võeti Uus-Lõuna-Walesis Murrumbidgee'ijõe kaldalt kummalise välimusega kolju. Inimene, kes selle leidis, ütles, et kõik põliselanikud, kellele seda näidati, nimetasid seda bunyipiks. Kolju pandi välja Austraalia muuseumis Sydneys. Rahvahulgad tulid seda vaatama ja The Sydney Morning Herald kirjutas, et paljud külastajad jutustasid oma "bunyip'i nägemisest".
Teine varajane lugu bunyipist on kirjutatud 1852. aastal põgenenud vangi William Buckley poolt. Ta kirjutas, et paljudes järvedes, mida ta oli külastanud, elas "kahepaikne loom, keda põliselanikud kutsuvad Bunyipiks". Ta kirjutas, et nägi kunagi ainult looma selga, mis oli tema sõnul kaetud hallide sulgedega. Ta kirjeldas seda kui väikese lehma suurust. Ta väitis, et bunyipil usuti olevat üleloomulikke võimeid.
Austraalia muuseumis 1840. aastatel eksponeeritud nn bunyip-kall.
Küsimused ja vastused
K: Mis on bunyip?
V: Bunyip on Austraalia mütoloogiast pärit müütiline olend. Räägitakse, et ta elab soodes, billabongides, ojades, jõesängides ja veekogudes.
K: Millised on bunyip'i erinevad nimed?
V: Erinevatel keelerühmadel on bunyipile erinevad nimed. Nende hulka kuuluvad kianpraty Murrumbidgee ääres, wowee Hunter Valley's, wee waa Narrandera piirkonnas ning paljud teised nimed. Nimi bunyip pärineb Austraalia kaguosas asuvast wemba-wemba keelest ja seda tõlgitakse tänapäeval tavaliselt kui "kurat" või "kuri vaim".
K: Kuidas suhtusid eurooplased bunyipi varase asustuse ajal?
V: Kui eurooplased Austraaliasse varakult asustasid, usuti, et bunyip on tegelik tundmatu loom, mida ei olnud veel avastatud. Selle aja jooksul registreeriti suur hulk vaatlusi ja neist tehti mitmesuguseid kirjalikke lugusid.
Küsimus: Milliseid tunnuseid on bunyipi kirjeldustes sageli mainitud?
V: Bunyip'i kirjeldustes on sageli mainitud tumedat karvkatte, koerakujulise näo, teravad hambad ja küünised, uimed, hambad või sarved ja pardilaadne nokk.
K: Kuidas Robert Brough Smyth salvestas teavet selle kohta, kuidas Bunyip välja näeb?
V: Robert Brough Smyth pani kirja palju erinevaid kirjeldusi selle kohta, kuidas Bunyip inimeste arvates välja näeb, kuid ta jõudis järeldusele, et enamik inimesi ei teadnud selle välimuse või käitumise kohta kuigi palju, sest nad olid liiga hirmul, et seda korralikult tähele panna.
K: Mida arvavad teadlased, et Bunyipide kohta käivate lugude taga võib olla?
V: Teadlased on oletanud, et lood Bunyipsist võivad olla pärandatud ajast, mil Austraalias veel megafauna eksisteeris, ning on tehtud võrdlusi väljasurevate pussiloomade, nagu Diprotodon või Thylacoleo, ja Bunyipsi vahel. Lisaks sellele väidavad mõned teadlased, et inimesed, kes leiavad kivistunud jäänuseid, identifitseerivad need Bunyipidena.
