Initsiatsioon: mõiste, tüübid ja sisseastumisrituaalid kultuuris

Avasta initsiatsiooni mõiste, tüübid ja kultuurilised sisseastumisrituaalid — rituaalid, tähendused ja traditsioonid kristlusest juudi bar-/bat‑mitsvani ning vennaskondadeni.

Autor: Leandro Alegsa

Initsiatsioon on tseremoonia rühma või ühiskonda sisenemisel või vastuvõtmisel. See võib olla ka ametlik vastuvõtmine kogukonna täiskasvanuks saamiseni. Sellised sisseastumisrituaalid nagu kristlik ristimine või konfirmatsioon või juudi bar- või bat-mitsva või kooli lõpetamine on initsiatsioonid. Initsiatsiooniks on ka vastuvõtmine vennaskondlikku organisatsiooni, nagu vabamüürlased, või religioossesse ordusse, nagu benediktiinlased. Initsiatsioonitseremoonia läbinud isikut nimetatakse initsiaatoriks.

Mõiste ja terminoloogia

Initsiatsioon tähendab laiemalt rituaalset või formaalset üleminekut ühest sotsiaalsest seisundist teise. See võib hõlmata vanuse-, religioosseid, tööalaseid või rühma-põhiseid üleminekuid. Oluline on märkida terminoloogia: sageli kasutatakse sõna initsiant või initsiand inimese kohta, kes rituaali läbib; initsiaator aga tähendab tavaliselt rituaali algatajat või läbi viijat. Siin esitatud tekst kasutab mõlemat mõistet olenevalt kontekstist.

Kolm etappi

Mitmed antropoloogid, eelkõige Arnold van Gennep ja Victor Turner, kirjeldavad initsiatsiooni kolme põhietapina:

  • Eraldamine — isik eraldatakse tavapärasest elust või grupist (näiteks kodust lahkumine, riietuse muutus, nimevahetus).
  • Limiinaalne ehk üleminekuetapp — sõna otseses mõttes „piiril” viibimine: rituaaliline õpe, proovilepanekud, saladused ja ootamatused, mis kujundavad identiteeti.
  • Liitmine / inkorporeerimine — isik vastuvõetakse uude rolli ja tähistatakse selle kaudu ühiskonna või rühma liikmena.

Tüübid ja näited

Initsiatsiooni vormid on väga mitmekesised:

  • Religioossed rite: ristimine, konfirmatsioon, bar-/bat-mitsva, monkide pühitsemine.
  • Elulised rituaalid: täiskasvanuks saamise rituaalid, pulmatseremooniad.
  • Haridus- ja tööeluga seotud rituaalid: kooli lõpetamine, ametissevannutamine, tööproovid.
  • Vennaskondlikud ja organisatsioonilised initsiatsioonid: liitumine õpilasühingusse, sotsiaalsetesse klubidesse, vabamüürlaste sarnased traditsioonid.
  • Rituaalid erinevates kultuurides: intuitsiooni- ja nägemusretked, tätoveeringud või skarifitseerimine, rituaalsed matkad või paastud.

Funktsioonid ja tähendus

  • Sotsiaalne sidusus: initsiatsioon tugevdab kuulumise ja identiteedi tunnet rühma sees.
  • Korrastamine: rituaalid määravad selged rollid ja ootused (kes on täiskasvanu, juht, liige).
  • Psühholoogiline muutus: rituaalid aitavad inimestel nimekirjast „vana” üle minna „uue” mina juurde — see võib toetada vastutuse, pühendumise ja väärtuste omaksvõttu.
  • Kultuuriline säilitamine: traditsioonid ja sümbolid edastavad rühma väärtusi järgnevatele põlvedele.

Kaasaegsed vormid ja uuendused

Tänapäeval esineb initsiatsiooni ka mitmetes sekulaarses ja digitaalsetes kontekstides: näiteks ametlikud vastuvõtud töökohta, algatusrituaalid spordimeeskondades, ülikooli aktused, kodakondsustseremooniad ja isegi veebipõhised „sisseastumised” foorumitesse või mängurerühmadesse. Paljud kogukonnad kohandavad traditsioone, eemaldades ohtlikud elemendid ja rõhutades turvalisust ning nõusolekut.

Riskid ja eetilised küsimused

  • Hazing ja väärkohtlemine: mõnel juhul võivad initsiatsioonid muutuda ohtlikuks — füüsiline või psühholoogiline vägivald, alandamine või sunniviisiline käitumine (ingl. hazing).
  • Sõltuvus saladustest: salajasus võib hõlbustada kuritarvitusi ja takistada vastutusele võtmist.
  • Põhiõigused ja vanusepiirid: noorte initsiatsioonid peavad arvestama seaduslike piirangute ja laste kaitse põhimõtetega.

Kuidas kujundada turvaline ja tähendusrikas initsiatsioon

  • Tagada osalejate vaba ja informeeritud nõusolek.
  • Määratleda selged piirid: keelata ohtlikud katsed, alkoholi- või uimastitarbimine rituaalides.
  • Tagada järelevalve ja vastutus — dokumenteeritud reeglid ja võimalus kaebusteks.
  • Austada mitmekesisust ja isiklike piiride eripära; võimaldada alternatiivseid viise osalemiseks neile, kes ei soovi traditsioonilisi elemente.

Kokkuvõte

Initsiatsioon on mitmetahuline nähtus, mille kaudu indiviidid ja rühmad tähistavad üleminekut ja sidusust. See võib olla tugev positiivne jõud, mis toetab identiteeti ja sotsiaalset struktuuri, kuid sisaldab ka riske, mida tuleb teadlikult juhtida. Kaasaegsed praktikad püüavad sageli säilitada rituaalide tähendust, muutes samal ajal protsessid turvalisemaks ja kaasavamaks.

Vabamüürlaste initsiatsioon. 18. sajandZoom
Vabamüürlaste initsiatsioon. 18. sajand

Etümoloogia

Ingliskeelne sõna tuleb ladina keelest initium: "sissepääs" või "algus". Sellega seotud ingliskeelne verb initsiatiiv tähendab teatava tegevuse alustamist või alustamist.

Hõimude initsiatsioonid

Hõimudel on sageli initsiatsioone. Paljudes Aafrika hõimudes tähendab initsiatsioon meeste ümberlõikamist ja mõnikord naiste ümberlõikamist/ suguelundite moonutamist. Arvatakse, et initsiatsioon on vajalik selleks, et inimest saaks pidada hõimu täisväärtuslikuks liikmeks. Vastasel juhul ei pruugi isikul lubada osaleda tseremooniates või isegi sotsiaalsetes rituaalides, näiteks abielus. Mees ei tohi abielluda ega luua mingeid erilisi suhteid naisega, kes ei ole käinud initsiatsioonil, sest teda ei peeta naiseks.

Initsiatsiooni võib pidada sündmuseks, mis aitab teismelistel valmistuda heaks abikaasaks. Moderniseerumise tõttu ei võeta initsiatsiooni enam nii tõsiselt kui varem, kuid on veel teatud piirkondi, kus ikka veel viiakse läbi initsiatsioone.

Mõnedes Aafrika hõimudes on poistel 3-4 kuud ja tüdrukutel 1-2 kuud kestvad initsiatsiooniriitused.

Austraalia aborigeenide hõimudel olid tavaliselt pikad perioodid, et aidata noorukite poiste ettevalmistamisel, õpetades neile seadust, enne kui nad olid valmis osalema suurtel keerulistel tseremooniatel, kui nad olid lõpuks oma ühiskonnas meesteks tunnistatud. Enamikul hõimudel oli meeste initsiatsioonirituaalide osana ümberlõikamine ja skarifikatsioon, samas kui paljud Kesk-Austraalia hõimud harrastasid ka allaviimistlust.

Kirjandus

  • Mircea Eliade, Rites and Symbols of Initiation, esimene väljaanne, New York, NY Harper and Row, 1958.

Küsimused ja vastused

K: Mis on algatamine?


V: Initsiatsioon on tseremoonia, mis tähistab sisseastumist või vastuvõtmist rühma või ühiskonda ning võib olla ametlik vastuvõtmine kogukonna täiskasvanuikka.

K: Kas initsiatsioonitseremoonia võib olla religioosne?


V: Jah, initsiatsioonitseremooniad võivad olla religioossed sisseastumisrituaalid, nagu kristlik ristimine või konfirmatsioon või juudi bar- või bat-mitsva.

K: Millised muud tüüpi rühmad võivad pidada initsiatsioonitseremooniaid?


V: Muude rühmade hulka, kellel võivad olla initsiatsioonitseremooniad, kuuluvad vennastekogudused nagu vabamüürlased või religioossed orduorganisatsioonid nagu benediktiinlased.

K: Kes on initsiaator?


V: Initsieeritav on isik, kes osaleb initsiatsioonitseremoonial ja võetakse rühma või seltskonda vastu.

K: Kas kooli lõpetamist peetakse initsiatsiooniks?


V: Jah, kooli lõpetamist võib pidada teatud tüüpi initsiatsiooniks.

K: Kas initsiatsioon toimub ainult üks kord inimese elus?


V: Mitte tingimata. Sõltuvalt rühmitusest või seltsist võib initsiatsioon toimuda mitu korda, kui inimene tõuseb või teda võetakse organisatsiooni eri tasanditele.

K: Kas initsiatsioonitseremooniad võivad oma rituaalide ja traditsioonide poolest erineda?


V: Jah, initsiatsioonitseremooniad võivad oma rituaalide ja traditsioonide poolest erineda sõltuvalt rühmast või ühiskonnast ning nende kommetest ja uskumustest.


Otsige
AlegsaOnline.com - 2020 / 2025 - License CC3