Islam Euroopas: ajalugu, demograafia ja tänapäevased väljakutsed

Islam Euroopas: sügav ajalooline ülevaade, demograafilised trendid ja tänapäevased sotsiaalsed‑poliitilised väljakutsed — faktid, analüüs ja prognoosid.

Islam on suuruselt teine ja kõige kiiremini kasvav religioon Euroopas. Enamik Euroopa moslemikogukondi on tekkinud hiljuti, kuid teatud Balkani aladel on moslemite ajalugu pikk.

Islam jõudis Lõuna-Euroopasse Põhja-Aafrikast sissetungivate mauride kaudu 8.-10. sajandil. Paljud kuningriigid ja hertsogkonnad Hispaanias, Portugalis, Lõuna-Itaalias ja Maltal eksisteerisid sajandeid. Pärast mitmeid konflikte ja sõdu, mida tuntakse rekonkista nime all, muutusid need alad kristlikuks. Islam laienes Kaukaasiasse Pärsia moslemite vallutamisega 7. sajandil. Osmanite impeerium laienes Kagu-Euroopasse; 14. ja 15. sajandil vallutas ta suuri osi Bütsantsi impeeriumist. Hiljem Osmanite impeeriumi võim rauges ja ta kaotas enamiku oma territooriumidest Euroopas. See varises kokku 1922. aastal. Balkani riikides elab endiselt suur hulk põlisrahvaste moslemite elanikkonda. Paljud neist moslemitest on muutunud ilmalikuks.

Mõiste "moslemi Euroopa" on kasutusel Albaania, Kosovo ning Bosnia ja Hertsegoviina moslemi enamusega riikide kohta. Kontinentidevahelistes riikides, nagu Türgi, Aserbaidžaan ja Kasahstan, on suur moslemi elanikkond, samuti Venemaal Põhja-Kaukaasias.

20. sajandi lõpus ja 21. sajandi alguses rändas Lääne-Euroopasse suur hulk moslemeid. Aastaks 2010 elas Euroopas hinnanguliselt 44 miljonit moslemit (6%), sealhulgas hinnanguliselt 19 miljonit ELis (3,8%). Prognooside kohaselt on nende osakaal 2030. aastaks 8%. Nad on sageli intensiivse arutelu ja poliitiliste vastuolude objektiks, mida põhjustavad sellised sündmused nagu terrorirünnakud, karikatuuride juhtum Taanis, arutelud islami riietuse üle ja jätkuv toetus parempoolsetele populistlikele parteidele, kes peavad moslemeid ohuks Euroopa kultuurile. Sellised sündmused on õhutanud ka kasvavat arutelu islamofoobia, moslemite ja populistliku parempoolsuse suhtumise üle.

Riik, kus elab praegu Lääne-Euroopas kõige rohkem moslemeid, on Prantsusmaa, kus nad moodustavad 12,5% elanikkonnast. Euroopa Liidus on tõenäoliselt suurim moslemirahvas Bulgaarias, kus umbes 15% bulgaarlastest ütles, et nad on moslemid.

Ajalooline taust

Euroopasse jõudnud islami esimene suur laine puudutas eelkõige Vahemere lõunaranniku ja Lõuna-Euroopa alasid: Iberia poolsaar (Al-Andalus), Sitsiilia ja osa Lõuna-Itaaliast. Kesk- ja Ida-Euroopas levis islam eelkõige Osmanite impeeriumi vallutuste kaudu, mis mõjutasid tugevalt Balkani poliitikat, ühiskonda ja kultuuri. Samuti on moslemite kohalolu vanematesse kihtidesse juuritatud Kaukaasias ning Krimmi ja Kaspia piirkondades.

Demograafia ja migratsioon

Euroopa moslemirahvastik on mitmekesine ning koosneb:

• põlisrahvastest moslemitest Balkani riikides;
• pikkade migraatiõhtede järel tekkinud kogukondadest Lääne-Euroopas (töölised, peretülid, pagulased);
• kontinentidevahelistest riikidest saabunud rändajatest ja nende järeltulijatest;
• uustulnukatest pagulastest ja põgenikest, näiteks 1990ndate Bosnia sõja ning 2010ndate Süüria ja teiste konfliktide tõttu;
• Euroopas sündinud ja kasvanud moslemitest ning islamit pöördunutest.

Numbrid erinevad sõltuvalt andmeallikast ja definitsioonist (usu kuuluvus vs. päritolu vs. praktiseerimine). Demograafilisi muutusi mõjutavad sündimus, vanuseline koosseis, migratsioonipoliitika ja sekulariseerumine: moslemirahvastik on keskmiselt noorem kui Euroopa üldine rahvastik, kuid ajas kalduvad nooremate põlvkondade käitumismustrid ja viljakus sageli riigi üldise tasemega lähenema.

Usk, praktikad ja mitmekesisus

Euroopa moslemid ei ole homogeenne rühm. Siin on esindatud erinevad keele- ja etnilised rühmad ning usutraditsioonid:

• peamine koolkond on sunniitlus (erinevate õiguskoolkondadega nagu hanafi ja šafi'i),
• šiiitlikud kogukonnad (sh Aleviidid ja muud suunad) peamiselt Aserbaidžaanis, Iraagi ja Iraani päritolu rändajate hulgas ning diasporaas,
• sufism, ahmadiyya ning teised vähemusliikumised ning kristlastest/paganatest pöördujad.

Religioossus ja praktiseerimine ulatuvad rangest rituaalse pühendumiseni kuni tugeva ilmalikkuseni. Paljud Euroopa moslemid räägivad kohalikke keeli, kuid säilitavad ka emakeele ja kultuurilised traditsioonid (arabia, türgi, bosnia, albaania, urdu, kurdi, farsikeel jm).

Tänapäevased väljakutsed

Euroopa moslemikogukondi mõjutavad nii ühised kui ka riigipõhised probleemid:

• Integratsioon ja sotsiaalmajanduslikud takistused: tööpuudus, eluasemeprobleemid ja ebavõrdsus hariduses või tööturul võivad takistada sotsiaalset kaasatust.
• Diskrimineerimine ja islamofoobia: negatiivsed stereotüübid, rünnakud ja poliitilised retoorikad mõjutavad turvatunnet ning õiguslikku ja sotsiaalset positsiooni.
• Sisekultuurilised pinged: põlvkondade erinevused, erinevad arusaamad usu praktikast ning küsimused soolistest õigustest ja riietusest (näiteks peakatete keeldude arutelud).
• Radikaliseerumine ja julgeolek: vaid väike osa kogukonnast haakub äärmusliku ideoloogiaga, ent selle mõju on suure poliitilise ja meediapildi tasandil — selle vastu võitlemine nõuab kombineeritud ennetus-, tugi- ja politseimeetmeid.
• Religioon ja poliitika: küsimused nagu moslemiorganisatsioonide juriidiline seisund, usuliste õpetajate välisfinantseerimine ja riiklikud regulatsioonid (nt moestatud populaarsete riikide laïcité mudel vs rahvusvaheliselt suunatud lähenemised) tekitavad laialdast debatti.

Poliitika ja ühiskondlik diskursus

Arutelud moslemite rolli üle Euroopas hõlmavad mitmeid tasandeid: riiklikud ja kohaliku tasandi poliitikad, meedia ning parempoolsed ja vasakpoolsed parteid. Sündmused nagu terrorirünnakud ja karikatuuride juhtum Taanis on süstinud avalikku diskussiooni julgeoleku, sõnavabaduse ja sallivuse piiride üle. Samal ajal räägitakse sageli ka usuvabaduse, kogukondade õiguste ja diskrimineerimisevastase kaitse tugevdamisest.

Kultuuriline panus

Moslemid on andnud Euroopa kultuurile pikaajalist panust: arhitektuur, teadus, kunst, köök ja keeleline mitmekesisus on osa sellest pärandist. Alates mauride ehitisest Hispaanias kuni Ottomani mõjudeni Balkani kultuuris on islami mõju nähtav paljudes valdkondades.

Tulevikuvaade

Euroopa moslemirahvastiku tulevik sõltub mitmest tegurist: migratsioonipoliitikast, sündimusest, integratsiooniist ja sekulariseerumisest. Prognoosid varieeruvad ning nende usaldusväärsus sõltub eeldustest (nt migratsiooni maht, sissetulekute ja hariduse parandamine, poliitilised sündmused). Edukaks ja rahulikuks kaasamiseks rõhutavad eksperdid sageli:

• kõrgetasemelist haridust ja tööturule ligipääsu kõigile;
• diskrimineerimisvastast poliitikat ning seadusandlust;
• kogukondadega tehtavat dialoogi ja koostööd (sh moslemiorganisatsioonide kaasamine);
• sotsiaalsete ja majanduslike ebavõrdsuste vähendamist, mis aitab ära hoida marginaliseerumist ja radikaliseerumist.

Kokkuvõtlikult on islam Euroopas nii ajalooline, mitmekesine kui tänapäevane nähtus, mis esitab riikidele, kogukondadele ja üksikisikutele nii võimalusi kui ka väljakutseid. Avatud, õiguspärane ja kaasav poliitika aitab suurendada sotsiaalset sidusust ning vähendada pingeid, samal ajal võimaldades moslemitel Euroopa ühiskondades aktiivselt osaleda.

Küsimused ja vastused

K: Milline on suuruselt teine ja kõige kiiremini kasvav religioon Euroopas?

K: Kuidas jõudis islam Lõuna-Euroopasse?

K: Mis oli Pärsia vallutamine moslemite poolt?

K: Millal laienes Osmanite impeerium Kagu-Euroopasse?

K: Milliseid riike peetakse "moslemi Euroopa" osaks?

Küsimus: Millises riigis elab praegu Lääne-Euroopa piires kõige rohkem moslemeid?

Otsing