Juudid: valitud rahvas — usk, ülesanne ja tikkun olam
Juudid: valitud rahvas — usk ja ülesanne läbi tikkun olami; avasta, kuidas juutlus kutsub maailma parandama, leevendama kannatusi, edendama rahu ja keskkonnahoidu.
Juutide uskumus juutide kui valitud rahva kohta seisneb selles, et juudid on Jumala valitud rahvas. Juudid usuvad, et Jumal on andnud neile erilise ülesande maailma parandamiseks. Nende ülesanne on muuta maailm paremaks, et selles oleks rohkem head. Nad peavad kasutama maailmas olevaid vahendeid selleks, et suurendada head ja tulla Jumalale lähemale. Seda nimetatakse sageli tikkun olam — maailma parandamine. Juudid näevad end Jumala partnerina, kes püüab parandada maailma igal võimalikul viisil: vähendada inimeste ja loomade kannatusi, edendada rahu ja inimestevahelist austust ning kaitsta Maa keskkonda hävitamise eest.
Mida tähendab "valitud rahvas"?
Fraas "valitud rahvas" (heebrea keeles am segula) ei too juutluses kaasa idee inimeste üleolekust, vaid rõhutab vastutust ja lepingut Jumalaga — brit. See leping sisaldab kohustusi ja käske (mitzvot), mida juudid püüavad täita. Traditsiooniliselt nähakse seda kui kutsumust elada õigesti, järgida Toorat ja olla eeskujuks eetilises ja moraalses käitumises.
Tikkun olam — maailma parandamise kontseptsioon
Tikkun olam on mitmekihiline mõiste, millel on nii rituaalne, sotsiaalne kui ka filosoofiline tähendus. Selle juured on rabistlikus mõtlemises ja kabalistlikes traditsioonides, kuid tänapäeval kasutatakse seda laialdaselt ka sotsiaalse õigluse, heategevuse ja keskkonnakaitse kontekstis. Mõned võtmedeadmised:
- Algsed tähendused: rabistlikud tekstid kasutavad seda sagedasti kohtus ja seaduste tõlgendamisel maailma ja ühiskonna korrastamiseks.
- Kabalistlik traditsioon: käsitleb tikkunit kui vaimset taastamist — maailma jõudude tasakaalustamist läbi palve, heategude ja järelemõtlemise.
- Kaasaegne tähendus: ühendab heategevuse (tzedakah), õigluspüüdlused, hariduse ja keskkonnategevuse laiemaks sotsiaalseks ja eetiliseks tööks.
Kuidas see väljendub igapäevaelus?
Valitud rahva mõte ja tikkun olam on juutluses praktilised, mitte ainult teoreetilised. Näiteid, kuidas see väljendub:
- Piibli- ja talmudiõpetuse järgimine ning regulaarne Toora uuring, mis suunab eetilist käitumist.
- Mitzvot ehk käskude täitmine: kodumaised ja kogukondlikud rituaalid, aga ka igapäevased head teod.
- Tzedakah — heategevus ja vaeste abistamine; mitte ainult annetamine, vaid ka süsteemide parandamine, mis vähendavad vaesust.
- Gemilut chasadim — heasoovlikud teod, nagu haigete külastamine või abi hädasolijatele.
- Keskkonnahoid ja jätkusuutlik käitumine kui osa kohustusest kaitsta maailma: näide sellest on osalus projektides, mis kaitsevad keskkonda.
- Osalemine õiglusliikumistes ja inimõiguste kaitses — paljud juudid näevad seda tikkuni osana.
Erinevad tõlgendused juudi praktikates
Juudlus ei ole monoliitne; erinevad suunad rõhutavad valituse ja tikkun olami erinevaid aspekte. Orthodox, konservatiivne, reform ja rekonstruktsionistlik juudlus tõlgendavad ja rakendavad neid ideid erinevalt — mõned rõhutavad rituaalset täpsust ja seaduspärasust, teised keskenduvad sotsiaalsele õigusele ja kaasaegsele eetikale. Lisaks on tekstide ja prohvetite traditsioon liigitanud valituse ka universaalsete kohustuste poole: näiteks prohvetid kutsuvad kõiki rahvaid õiguse ja armastuse teele.
Oluline arusaam: vastutus, mitte üleolek
Oluline on mõista, et juutide enesehinnang "valituna rahvana" tähendab ennekõike vastutust, mitte üleolekut. Ajalugu on näidanud, et vale tõlgendused on võinud viia ekslike ja kahjulike järeldusteni. Juudi õpetused rõhutavad sageli alandlikkust, õiglust ja kaasatust — ning kutsuvad tegudele, mis parandavad maailma kõigi jaoks.
Tõlgendused
Piiblist
See idee on esimest korda esitatud Tooras (Tanakh'i esimesed viis raamatut, mis on ka kristlikus Piiblis). Neist teemadest on rabiinlikus kirjanduses palju kirjutatud:
Juudid usuvad, et Jumal sõlmis lepingu, mida nimetatakse "lepinguks", Aabrahamiga, juudi rahva esivanemaga. Piiblis öeldakse, et Jumal lubas Aabrahami ja tema järeltulijaid õnnistada, kui nad Jumalat kummardavad ja talle truuks jäävad. Jumal sõlmis selle lepingu Aabrahami poja Iisaku ja Iisaku poja Jaakobiga. Jumal andis Jaakobile ka teise nime - Iisrael. Nii said Jaakobi järeltulijad nime "Iisraeli lapsed" või "iisraellased". Hiljem andis Jumal iisraellastele nende juhi Moosese kaudu Toora. Toora rääkis iisraellastele, kuidas elada ja oma kogukonda ehitada. Jumal andis iisraellastele Tora kümme käsku ja muud seadused.
Juute nimetatakse mõnikord "väljavalitud rahvaks". See on tingitud sellest, et Piiblis öeldakse, et Jumal ütles neile: "Te olete mulle preestrite kuningriik ja püha rahvas" (2Moosese 19:6) ja "Sest te olete püha rahvas Issandale, teie Jumalale, ja Issand on teid valinud oma eriliseks rahvaks kõigi rahvaste hulgast maa peal" (5Moosese 14:2). Juudid mõistavad, et see tähendab, et neil on erilised kohustused ja vastutus, mida Jumal on käskinud. Näiteks peavad juudid ehitama õiglast ühiskonda ja teenima ainult Jumalat. Juudid usuvad, et see leping toimib kahel viisil: kui nad järgivad Jumala seadusi, annab Ta neile oma armastuse ja kaitse, kuid nad vastutavad ka oma pattude - halbade tegude - eest ja selle eest, et nad ei tee seda, mida Jumal neile käskis. Juudid usuvad, et nad peavad õpetama teistele inimestele, et Jumal on olemas ja et Jumal tahab, et kõik inimesed teeksid häid tegusid. Juudid usuvad, et nende ülesanne maailmas on olla "valguseks rahvastele" (Jesaja 49:6), näidates maailma inimestele viise, kuidas maailma paremaks muuta.
Kaasaegsed vaated
Valikuse ideed on juudid traditsiooniliselt tõlgendanud kahel viisil: üks viis on see, et Jumal valis iisraellased, teine viis on see, et iisraellased valisid Jumala. Teine arvamus on, et kuigi juudid valisid Jumala järgimise, õpetavad kabbala ja Tanja, et juba enne loomist oli "juudi hing" valitud.
Juudid ei püüa teisi inimesi veenda, et nad usuksid judaismi. Juudid usuvad, et neil on eriline ülesanne näidata kõigile rahvastele, et Jumal on olemas, kuid inimesed ei pea olema juudid, et järgida Jumalat. Kõik inimesed võivad teenida Jumalat, järgides Noa antud seitset käsku (reeglit). Kuid judaism aktsepteerib inimesi, kes otsustavad muuta oma usku judaismiks.
Teistest religioonidest
Juudi rahval on islami raamatus, Koraanis, eriline staatus:
Iisraeli lapsed, pidage meeles minu armu, mille ma teile osutasin, ja et ma olen teid eelistanud üle kogu loodu. (Koraan 2:47). 2:122).
Paljud kristlased usuvad ka, et juudid olid Jumala valitud rahvas (5Moosese 14:2), kuid kuna juudid lükkasid Jeesuse tagasi, said kristlased omakorda selle erilise staatuse (Roomlastele 11:11-24). Seda õpetust nimetatakse supersessionismiks.
Küsimused ja vastused
K: Milline on juudi uskumus juutide kui valitud rahva kohta?
V: Juudi uskumus on, et juudid on Jumala valitud rahvas.
K: Millise töö usuvad mõned juudid, et Jumal on neile andnud?
V: Mõned juudid usuvad, et Jumal on andnud neile erilise ülesande parandada maailma ja muuta see paremaks.
K: Millist seisukohta peavad juudid omaks võtma, et maailma parandada ja Jumalale lähemale tulla?
V: Selle vaate kohaselt peavad nad kasutama maailmas olevaid asju selleks, et suurendada head ja tulla Jumalale lähemale.
K: Mida peaksid juudid tegema Jumala partnerina maailma parandamisel?
V: Jumala partnerina maailma parandamisel peaksid juudid leidma viise, kuidas vähendada inimeste ja loomade kannatusi, saavutada rohkem rahu ja austust inimeste vahel ning kaitsta Maa keskkonda hävimise eest.
K: Kuidas nimetatakse heebrea keeles maailma parandamise protsessi?
V: Maailma parandamise protsessi kohta kasutatakse heebrea keeles terminit "tikkun olam".
K: Mida hõlmab tikkun olam?
V: Tikkun olam hõlmab maailma parandamist, leides viise, kuidas vähendada inimeste ja loomade kannatusi, saavutada rohkem rahu ja austust inimeste vahel ning kaitsta Maa keskkonda hävitamise eest.
K: Kuidas mõjutab juutide usk, et juudid on valitud rahvas, nende tegevust maailmas?
V: Juudi usk, et juudid on valitud rahvas, mõjutab nende tegevust maailmas, motiveerides neid kasutama oma privilegeeritud staatust, et muuta maailma paremaks vastavalt tikkun olam'i põhimõtetele.
Otsige