Juutide uskumus juutide kui valitud rahva kohta seisneb selles, et juudid on Jumala valitud rahvas. Juudid usuvad, et Jumal on andnud neile erilise ülesande maailma parandamiseks. Nende ülesanne on muuta maailm paremaks, et selles oleks rohkem head. Nad peavad kasutama maailmas olevaid vahendeid selleks, et suurendada head ja tulla Jumalale lähemale. Seda nimetatakse sageli tikkun olam — maailma parandamine. Juudid näevad end Jumala partnerina, kes püüab parandada maailma igal võimalikul viisil: vähendada inimeste ja loomade kannatusi, edendada rahu ja inimestevahelist austust ning kaitsta Maa keskkonda hävitamise eest.
Mida tähendab "valitud rahvas"?
Fraas "valitud rahvas" (heebrea keeles am segula) ei too juutluses kaasa idee inimeste üleolekust, vaid rõhutab vastutust ja lepingut Jumalaga — brit. See leping sisaldab kohustusi ja käske (mitzvot), mida juudid püüavad täita. Traditsiooniliselt nähakse seda kui kutsumust elada õigesti, järgida Toorat ja olla eeskujuks eetilises ja moraalses käitumises.
Tikkun olam — maailma parandamise kontseptsioon
Tikkun olam on mitmekihiline mõiste, millel on nii rituaalne, sotsiaalne kui ka filosoofiline tähendus. Selle juured on rabistlikus mõtlemises ja kabalistlikes traditsioonides, kuid tänapäeval kasutatakse seda laialdaselt ka sotsiaalse õigluse, heategevuse ja keskkonnakaitse kontekstis. Mõned võtmedeadmised:
- Algsed tähendused: rabistlikud tekstid kasutavad seda sagedasti kohtus ja seaduste tõlgendamisel maailma ja ühiskonna korrastamiseks.
- Kabalistlik traditsioon: käsitleb tikkunit kui vaimset taastamist — maailma jõudude tasakaalustamist läbi palve, heategude ja järelemõtlemise.
- Kaasaegne tähendus: ühendab heategevuse (tzedakah), õigluspüüdlused, hariduse ja keskkonnategevuse laiemaks sotsiaalseks ja eetiliseks tööks.
Kuidas see väljendub igapäevaelus?
Valitud rahva mõte ja tikkun olam on juutluses praktilised, mitte ainult teoreetilised. Näiteid, kuidas see väljendub:
- Piibli- ja talmudiõpetuse järgimine ning regulaarne Toora uuring, mis suunab eetilist käitumist.
- Mitzvot ehk käskude täitmine: kodumaised ja kogukondlikud rituaalid, aga ka igapäevased head teod.
- Tzedakah — heategevus ja vaeste abistamine; mitte ainult annetamine, vaid ka süsteemide parandamine, mis vähendavad vaesust.
- Gemilut chasadim — heasoovlikud teod, nagu haigete külastamine või abi hädasolijatele.
- Keskkonnahoid ja jätkusuutlik käitumine kui osa kohustusest kaitsta maailma: näide sellest on osalus projektides, mis kaitsevad keskkonda.
- Osalemine õiglusliikumistes ja inimõiguste kaitses — paljud juudid näevad seda tikkuni osana.
Erinevad tõlgendused juudi praktikates
Juudlus ei ole monoliitne; erinevad suunad rõhutavad valituse ja tikkun olami erinevaid aspekte. Orthodox, konservatiivne, reform ja rekonstruktsionistlik juudlus tõlgendavad ja rakendavad neid ideid erinevalt — mõned rõhutavad rituaalset täpsust ja seaduspärasust, teised keskenduvad sotsiaalsele õigusele ja kaasaegsele eetikale. Lisaks on tekstide ja prohvetite traditsioon liigitanud valituse ka universaalsete kohustuste poole: näiteks prohvetid kutsuvad kõiki rahvaid õiguse ja armastuse teele.
Oluline arusaam: vastutus, mitte üleolek
Oluline on mõista, et juutide enesehinnang "valituna rahvana" tähendab ennekõike vastutust, mitte üleolekut. Ajalugu on näidanud, et vale tõlgendused on võinud viia ekslike ja kahjulike järeldusteni. Juudi õpetused rõhutavad sageli alandlikkust, õiglust ja kaasatust — ning kutsuvad tegudele, mis parandavad maailma kõigi jaoks.