Kümme käsku (dekaloog): päritolu, versioonid ja religioosne tähendus
Avasta Kümme käsku: päritolu, erinevad versioonid (Siinai/Hooreb) ja nende religioosne tähendus judaismile, kristlusele ning islami seosed.
Kümme käsku on lühike reeglistiku kogum, mis Piiblis esitatuna kujutab endast moraalseid ja usulisi põhimõtteid, mille Jumal andis Iisraeli rahvale. Neist tuntumad tekstikohad on 2. Moosese raamatu 20. peatükk ja 5. peatükk Moosese raamatus. Tekstide eri versioonides kasutatakse mäe nime Siinai või Hooreb; traditsiooniliselt peetakse need sageli üheks ja samaks kohaks, kuigi nimed varieeruvad. Käsud kirjutati Piibli jutustuse järgi kivitahvlitele ja neid on käsitletud tähtsate religioossete ja sotsiaalsete aluspõhimõtetena nii judaismi kui ka kristluse ja kõiginende põhimõtetel põhinevate ühiskondade jaoks.
Päritolu ja tekstiline taust
Kümne käsu (sageli nimetatakse ka dekaloogiks) nimi tuleneb kreeka keelest; termin kreeka keelest tõlgituna viitab sõna-sõnalt kümnele avaldusele. See nimetus esineb juba Septuagintas, vanas kreekakeelses Vanas Testamendis. Traditsioonis antakse käsud pärast Iisraeli rahva lahkumist Egiptusest ning raamatusse on need asetatud Siinai/Hoorebi mäe sündmuse konteksti. Kümne käsu loetelu ja vorm on säilinud mitmetes tekstides ja tõlgendustes; käsud ise on ümberkirjutatud ja korduvad nii 2. Moosese kui ka 5. Moosese raamatutes ning neid puudutavad ka hilisemad rabbiinilised ja kristlikud kommentaarid (tekstid).
Versioonid ja numeratsioon
Piibli tekstis esineb kümne käsu põhisõnastus, kuid traditsioonis on kohti, kus käske loetakse või nummerdatakse erinevalt. Peamised numeratsiooni- ja rõhuasetuse erisused on:
- Juudi traditsioon (heebrea hagioograafia) nimetab käske sageli Aseret ha-Dibrot (“kümme ütlust”) ja rõhutab esimest avaldust Jumala isikusliku ilmutusena.
- Katoliku ja ortodoksse traditsiooni numeratsioon erineb protestantlikust mõnevõrra (mõned käsud kombineeritakse või jagatakse teistmoodi), mistõttu sisu jaguneb teistmoodi, et kokku jääks kümme põhipunkti.
- Protestantlik (paljude luterlaste ja reformeeritud kirikute) traditsioon eristab tavaliselt esimese käsku (“Ära sul teisi jumalaid”/“Mina olen Issand”) ja teise (“Ära tee endale kujutist”) kujul.
Oluline on mõista, et erinevad kirikud ja usulised traditsioonid ei vaidlusta niivõrd põhimõtteid kui neid, kuidas need loetakse ja õpetatakse. Tekstide autorlus- ja kujunemisküsimustes on kaasaegne teadus arutanud, kas tekst on ühe autori looming või koostatud mitmest allikast (näiteks dokumentaarhüpotees), kuid uskude traditsiooniline käsitlus rõhutab ilmutuse ja seaduse tähtsust rahvakogukonna elus.
Sisu lühidalt
Kümme käsku annavad kokku lihtsa, kuid põhjaliku moraalse raamistikku. Tuntuim, protestantlikus traditsioonis levinud sõnastus (lühendatult) on:
- 1. Keda Jumala olemasolu ja ainuvalitsus: ära ole teiste jumalate juurde.
- 2. Keeld kujutiste ja idoolide valmistamisest ning kummardamisest.
- 3. Ära kasuta Issanda nime tühiselt.
- 4. Püha hoidmine (puhkuse- või hingamispäeva austamine).
- 5. Austa oma vanemaid.
- 6. Ära tapa.
- 7. Ära veni kaasa abielurikkumisega (lõpetuseks truudusabielu kaitse).
- 8. Ära varasta.
- 9. Ära anna valet tunnistust oma ligimese vastu.
- 10. Ära ihalda teiste vara ega perekonda (sisemine ahnus ja kiusatus).
Erinevates tekstikontekstides (näiteks 2. Moosese ja 5. Moosese vastavad lõigud) esitatakse käsud sarnases järjekorras, ent sõnastused ja rõhuasetused võivad erineda.
Religioosne tähendus ja mõju
Kümme käsku on mõjutanud jüdis-kristlikku mõtlemist, õigus- ja moraalifilosoofiat ning ühiskondlikke norme sajandeid. Mõned peamised mõjud:
- Etalon eetikaks: käskude lihtsus ja üldistus on võimaldanud neid kasutada moraalse õpetuse tuumaks kiriklikes katehheesides ja religioossetes koolitustes.
- Õiguslik mõju: paljud lääne õigustraditsioonid on saanud inspiratsiooni mõnest Kümne käsu põhimõttest (nt keelud tapmisele, vargusele ja väära tunnistuse andmisele).
- Kultuuriline mõju: käske on kajastatud kunstis, kirjanduses, hariduses ja avalikus ruumis (näiteks tahvlite kujutamine kirikutes ja muuseumides).
- Teoloogiline: juudismis on Kümme käsku osa laiemast misztsetist (nt 613 käsust ehk mitzvot’i raamistikus); kristluses on need olnud aluseks õpetusele pattust, armutöödest ja ühiskondlikust õiglusest.
Koraan ja muud viited
Koraan mainib „tahvleid” ja käske Jumala käsutuses, kuid ei esita täpselt sama loetelu kui Piibel. Näiteks Koraani 17. peatükk (sura Al-Isra) sisaldab manitsusi kummardada ainult Jumalat ja austada vanemaid (17:23–39), mis kattub mõne Kümne käsu põhimõttega. See näitab, et sama moraalne tuum esineb erinevates abrahamilikes traditsioonides, kuigi sõnastus ja rõhuasetus varieeruvad.
Tõlgendused ja kriitiline uurimine
Mõned uurijad rõhutavad, et Kümme käsku tuleb mõista mitte üksikute, isoleeritud käskudena, vaid laiemas seadusandlikus ja kultuurilises kontekstis — eriti seotuna eepilise Siinai-kättemaksuga ja hilisema prohvetliku ning rabbiinilise kommentaariga. Traditsioonilised usulised tõlgendused vaatavad käske jumalikult ilmutatuna ja püsivatena; teaduslik lähenemine uurib tekstide kujunemist, redaktsiooni ja ajaloolist tausta.
Kokkuvõtlikult on Kümme käsku lühike, kuid mõjus moraalne alus, millel on olnud ja on jätkuvalt suur tähendus religioosses praktikas, moraaliõpetuses ja ühiskondlikes väärtustes. Neid käske loetakse eri traditsioonides korduvalt, kommenteeritakse ja kohandatakse, pidades silmas nii tekstilist pärandit kui ka tänapäevaseid eetilisi küsimusi.
Mooses hoiab käes kümne käsu tahvlit.
Mooses, kes purustab seaduse tahvlid, on Rembrandt van Rijn'i maal.
Kümme käsku Vana Testamendi Tooras
Kümme käsku Moosese 5. peatükis: salmid 1-22 NKJV
5 Ja Mooses kutsus kogu Iisraeli ja ütles neile: Ja Mooses ütles: "Kuulge, Iisrael, seadusi ja otsuseid, mida ma täna teie kuuldes räägin, et te õpiksite need ära ja järgiksite neid. 2 Issand, meie Jumal, tegi meiega lepingu Hoorebil. 3 Issand ei teinud seda lepingut mitte meie isadega, vaid meiega, kes me täna siin oleme, kõigiga, kes me elame. 4 Issand rääkis teiega silmast silma mäel tule keskelt. 5 Mina seisin sel ajal Issanda ja teie vahel, et kuulutada teile Issanda sõna, sest te kartsite tulekahju tõttu ja ei läinud mäele. Ta ütles:
6 "Mina olen Issand, teie Jumal, kes tõi teid Egiptusemaalt, orjuse kojast.
7 "Teil ei tohi olla teisi jumalaid minu ees.
8 "Sa ei tohi teha endale meisterdatud kujutist - mitte mingisugust sarnasust millestki, mis on ülal taevas või mis on all maa peal või mis on maa all vees; 9sa ei tohi neid kummardada ega neid teenida. Sest mina, Issand, teie Jumal, olen kiuslik Jumal, kes külastab isade süütegu laste peale kuni kolmanda ja neljanda põlve nende, kes mind vihkavad, kuid kes 10on armuline tuhandetele, neile, kes mind armastavad ja peavad minu käske.
11 "Ära võta Issanda, oma Jumala nime asjata, sest Issand ei jäta süüdimatuks seda, kes tema nime asjata võtab.
12 "Pidage hingamispäeva, et seda pühitseda, nagu Issand, teie Jumal, on teile käskinud. 13 Kuus päeva tehke tööd ja tehke kõik oma tööd, 14aga seitsmes päev on Issanda, teie Jumala hingamispäev. Sel päeval ei tohi sa tööd teha: ei sina ega su poeg ega su tütar, ei su sulane ega sulane, ei su naine, ei su härg ega eesel ega ükski su kariloomadest, ei su võõras, kes on su väravate sees, et su sulane ja su naine saaksid puhata nagu sina. 15 Ja pea meeles, et sa olid Egiptusemaal orjana ja Issand, su Jumal, tõi sind sealt välja vägeva käe ja väljasirutatud käega; seepärast on Issand, su Jumal, käskinud sul pidada hingamispäeva.
16 "Austa oma isa ja ema, nagu Issand, su Jumal, on sulle käskinud, et su elupäevad oleksid pikad ja et sul läheks hästi sellel maal, mille Issand, su Jumal, sulle annab.
17 "Sa ei tohi mõrvata.
18 "Sa ei tohi kellegi abikaasaga abielurikkumist toime panna.
19 "Sa ei tohi varastada.
20 "Ära anna vale tunnistust oma ligimese vastu.
21 "Sa ei tohi ihaldada oma ligimese naist; ja sa ei tohi ihaldada oma ligimese maja, tema põldu, tema sulast, tema sulast, tema naisterahvast, tema härga, tema eeslit ega midagi, mis on su ligimese oma.
22 "Neid sõnu rääkis Issand kogu teie kogudusele mäel tule, pilve ja paksu pimeduse keskelt valju häälega, ja Ta ei lisanud enam midagi." Ta ütles: "Need sõnad ütles Issand kogu teie kogudusele mäel tule, pilve ja paksu pimeduse keskelt. Ja Ta kirjutas need kahele kivitahvlile ja andis need mulle.
Muud religioonid
Üldiselt ei tunnista teised religioonid peale nimetatud (judaism, kristlus, islam) Kümme käsku eetikanormidena. Paljudel neist (budism, hinduism, džainism jne) on siiski sarnased seadused või põhimõtted. Ateistlikus Nõukogude Liidus oli kommunismi ülesehitaja moraalikoodeks reeglistik, mis meenutas Kümme käsku.
| Kümne käsu ja budistliku viie ettekirjutuse võrdlus [] | ||
| Kümme käsku | Budistlik viis ettekirjutust | |
| Mina olen Issand, teie Jumal | ||
| Teil ei tohi olla teisi jumalaid minu ees | ||
| Sa ei tohi teha endale ebajumalat | ||
| Sa ei tohi oma Jumala nime vääralt kasutada. | ||
| Mäletage hingamispäeva ja hoidke seda püha. | ||
| Austa oma isa ja ema | Budistid kummardavad oma vanemaid kui jumalaid. | |
| Sa ei tohi mõrvata | hoiduda nii inimeste kui ka loomade vigastamisest ja tapmisest. | |
| Sa ei tohi abielurikkumist toime panna | hoiduda seksuaalsest väärkäitumisest | |
| Sa ei tohi ihaldada oma naabri naist. | ||
| Sa ei tohi varastada | hoiduda võtmast seda, mida ei ole antud (nt varastamine, ümberpaigutused, mis võivad põhjustada arusaamatusi). | |
| Sa ei tohi ihaldada oma naabri maja. | ||
| Ära anna vale tunnistust oma ligimese vastu | hoiduda halvast kõnest (nt valetamine, valusad sõnad, petmine, manipuleerimine). | |
| hoiduda joovastavatest uimastitest ja jookidest, mis viivad hoolimatuseni | ||
Rituaalne dekaloog
Mõiste "kümme käsku" käib üldiselt loendi kohta, mida mainitakse 2Moosese 20. peatükis ja 5. Moosese 5. peatükis. Siiski on tegemist pideva jutustusega, mis algab 2Moosese 31:18 (kus kivid luuakse), 2Moosese 32:19 (kus tahvlid purustatakse) ja 2Moosese 34. peatükis. Selles loos on loetletud hoopis teistsugused käsud. Seda versiooni nimetatakse mõnikord "rituaalseks dekaloogiks". Johann Wolfgang von Goethe ja pärast teda dokumentaalset hüpoteesi järginud inimesed märgivad, et 2Ms 34:28 näib viitavat pigem nendele kümnele käsule kui traditsioonilistele käskudele. Need inimesed arvasid, et Moosese 20. peatüki ja 5. Moosese 5. peatüki käsud näitavad hilisemat kümne käsu kogumit ja et Moosese 34. peatükis loetletud kümme käsku on algsed kümme käsku, mida nüüd tuntakse rituaalse dekaloogi nime all (erinevalt tuntumast "eetilisest dekaloogist"). Erinevused kahe dekaloogi vahel toovad esile pühade tekstide arengu pika aja jooksul ja erinevatest jutustamistraditsioonidest lähtudes, sisaldades kahte erinevat kümne käsu kogumit.
Mõju
Käsklused on mõjutanud juudi eetikat ja õigust ning judaismi ja kristluse kaudu lääne eetikat ja õigust alates Rooma impeeriumist.
Kunstis
Filmid
On olnud kaks kuulsat filmi, mille nimi on Kümme käsku. Mõlemaid lavastas Cecil B. DeMille. Esimene oli 1923. aastal valminud tummfilm ja teine 1956. aastal Charlton Hestoniga Moosese rollis, mis oli selle aasta kõige suurema rahakogusega film.
Animatsioonis
Jaapani mangaka Nakaba Suzuki anime-sarjas "Seitse surmapattu" (Seven Deadly Sins) on rühm tegelasi, keda nimetatakse kümneks käsuks. Need isikud omavad kõik iga käsu järgi nimetatud tiitlit ja üleloomulikku võimet.
Küsimused ja vastused
K: Millised on kümme käsku?
V: Kümme käsku on reeglite või seaduste kogum, mille Jumal andis Iisraeli rahvale.
K: Kus võib leida kümne käsu erinevaid versioone?
V: Kümne käsu erinevaid versioone võib leida Piibli Moosese raamatust ja Moosese raamatust.
K: Millisel mäel need anti?
V: Mäge, kus need anti, nimetatakse Siinai mäeks, kuigi mõnes tekstis võib seda nimetada ka Hoorebi mäeks.
K: Kuidas need seadused üles kirjutati?
V: Need seadused kirjutati kivitahvlitele.
K: Millised religioonid järgivad neid käske?
V: Nii judaism kui ka kristlus järgivad neid käske, kusjuures riikides, mis järgivad neid religioone, on mõned neist sageli osa nende tsiviilseadustest.
K: Milline teine tekst mainib tahvleid, kuid ei loetle täpselt samu käske?
V: Koraan mainib tahvleid, kuid ei loetle täpselt samu käske - näiteks Koraani 17:23-39 algas sellega, et kummarda ainult Jumalat ja austa oma vanemaid.
K: Millal said iisraellased need käsud ? V: Iisraellased said need käsud pärast seda, kui nad olid Egiptusest lahkunud vaarao Thutmose III valitsemise ajal.
Otsige