Albaania – Kagu-Euroopa vabariik, pealinn Tirana ja põhiandmed
Albaania (/ælˈbeɪniə/ ( kuula) al-BAY-nee-ə; albaania: Shqipëria), ametliku nimega Albaania Vabariik on iseseisev vabariik Kagu-Euroopas, mille pindala on 28 748 ruutkilomeetrit. Pealinn on Tirana, teised tähtsamad linnad on Durrës, Elbasan ja Vlora. Albaanias elab üle 3 miljoni inimese. Enamik albaanlasi on 55% ulatuses moslemid, 23% ida-ortodokssed ja 15% roomakatoliiklased.
Albaania asub Serbia, Montenegro, Kreeka, Põhja-Makedoonia ja Kosovo kõrval. Lääne pool on Aadria mere rannik ja edela pool Joonia mere rannik. Ametlik keel on albaania keel. Riigihümn on Hymni i Flamurit.
Geograafia ja loodus
Albaania on maastikult mitmekesine: rannikut vaheldavad madal- ja liivarannad, sisemaal on kõrgemat tasandikku ning riigi ida- ja keskosas tõusevad Alpide järelmaastikule sarnanevad jõulised mäeahelikud. Riigi kõrgeim tipp on Korabi mägi (Maja e Korabit) umbes 2 764 meetri kõrgusel. Suuremad jõed on Drin ja Vjosë, suuremad järved on Shkodër (Shkodra) ja Ohrid, mis on jagatud naaberriikidega. Rannikualadel on pehme Vahemere kliima, mäestikus muutub see jahedamaks ja vihmaküllasemaks.
Ajalugu lühidalt
Albaania rahvusluse kujunemine ja iseseisvuse tee olid pikkad ja mitmetahulised. Riik kuulutas end iseseisvaks 28. novembril 1912. 20. sajandil läbiti nii monarhia- kui ka kommunistiaegne periood; Põhja-Atlandi alliansiga liitumine ning üleminek demokraatiale ja turumajandusele toimusid 1990. aastate algusest alates. Tänapäeval on Albaania parlamentaarne vabariik, mille riigipea ja valitsus juhivad riiki vastavalt põhiseadusele.
Rahvastik, keel ja kultuur
Rahvastik koosneb peamiselt albaanlastest, kõrvalrahvustena elavad maadel väiksemad serbi, kreeklaste, munaşı ja muud kogukonnad. Albaania keel (shqip) on riigi ametlik keel. Religiooniline paljusus ja tugev sekulaarne traditsioon iseloomustavad ühiskonda; usupraktikad on sageli omavahel hästi läbi põimunud ja üldiselt valitseb usuline sallivus.
Kultuuris on tähtsal kohal rahvamuusika (sh polüfooniline laul), rahvatantsud, käsitöö ning ajaloolised keskused nagu Berat ja Gjirokastër, mis on kantud UNESCO maailmapärandi nimistusse. Skanderbeg on rahvusliku vastupanu sümbol ja oluline ajalooline tegelane.
Majandus
Albaania majandus on üleminekuperioodis: tähtsad sektorid on põllumajandus, energia, kaevandustööstus (sh kroomi ja muud maavarad), transporditeenused ja kasvav turism. Peamine sadam ja üks suurimaid transpordikeskusi on Durrës. Riik teeb samme investeeringute suurendamiseks, infrastruktuuri arendamiseks ja elatustaseme tõstmiseks.
Poliitika ja rahvusvahelised suhted
Albaania on parlamentaarne vabariik. Riik on liige mitmetes rahvusvahelistes organisatsioonides ja teeb tihedat koostööd Euroopa ja transatlantilistes struktuurides; ta on näiteks NATO liige ja osaleb rahvusvahelistes koostööprojektides ning on otsinud lähedasemaid suhteid Euroopa Liiduga.
Turism ja vaatamisväärsused
Albaanial on mitmekesine turismipakkumine: Liivarannad ja Albaania rannik (väga populaarsed on paigad Albaania rannikul ja "Albaania rannikuala", sealhulgas Väike-Riviera) meelitavad päikese- ja rannapuhkajaid; vanalinnad, keskajaperioodi kindlused, mägimatkade võimalused ning ajaloolised linnakesed nagu Berat ja Gjirokastër pakuvad kultuurielamust. Riigi looduspakett sobib nii pikemate matkade kui ka lühemate päevaretkede jaoks.
Praktiline info
- Raha: Albaania valuta on lek (ALL).
- Kliima: Vahemere kliima rannikul, sisemaal ja mäestikus vahelduvam.
- Transport: Peamised ühistranspordi sõlmed on rongi- ja bussiliinid; Durrës on suur kaubandus- ja reisijate sadam.
- Haridus: Ülikoolid, sh Tirana Ülikool (University of Tirana), pakuvad kõrgkooliharidust erinevates valdkondades.
Albaaniat saab iseloomustada kui riiki, kus kohtuvad rikas ajalugu, mitmekesine loodus ja kasvav huvi turismi ning rahvusvahelise koostöö vastu. Riik jätkab arenguteed, mis liidab traditsiooni ja moderniseerumise püüdlusi.
Ajalugu
Albaania oli Rooma impeeriumi ajal Illyria lõunaosa. Keskajal valitsesid albaanlasi paljud välisriigid, sealhulgas Bütsantsi ja Veneetsia impeeriumid. 16. sajandil juhtis vastupanu Osmanite impeeriumi valitsemisele Albaania rahvuskangelane Skanderberg, kuid tema tegelik nimi oli Gjorgj Kastrioti. Pärast neli sajandit kestnud Türgi ülemvõimu loodi lõpuks 20. sajandil iseseisev Albaania. 1939. aastal vallutas Albaania fašistlik Itaalia ja oli kuni 1943. aastani Itaalia Kuningriigi osa. Pärast Teist maailmasõda sai Albaania taas iseseisvaks, kommunistliku võimu all. Seda valitses Enver Hoxha, kes suri 1985. aastal. Ramiz Alia võttis võimu üle ja sai hiljem ka presidendiks, kui Albaania 1992. aastal demokraatia juurde tagasi pöördus, ning nüüd on tal sõbralikud suhted Euroopa Liiduga, millega ta on taotlenud ühinemist.
Divisjonid
Albaania on jagatud 12 maakonnaks. Nende maakondade hulka kuulub 36 piirkonda ja 373 omavalitsusüksust.
Maakond | Capital | Piirkonnad | Omavalitsused | Linnad | Külad | |
1 | Berat | Berat | Berat | 1028 |
| 12218105 |
2 | Dibër | Peshkopi | Bulqizë | 71410 |
| 6314176 |
3 | Durrës | Durrës | Durrës |
|
| 6244 |
4 | Elbasan | Elbasan | Elbasan | 20995 |
| 177957549 |
5 | Fier | Fier | Fier | 14148 |
| 11712140 |
6 | Gjirokastër | Gjirokastër | Gjirokastër | 1178 |
| 969877 |
7 | Korçë | Korçë | Devoll |
|
| 447615372 |
8 | Kukës | Kukës | On | 3 |
| 308968 |
9 | Lezhë | Lezhë | Kurbin |
|
| 266280 |
10 | Shkodër | Shkodër | Malësi e Madhe |
|
| 5675141 |
11 | Tirana | Tirana | Kavajë | 816 |
| 66167 |
12 | Vlorë | Vlorë | Delvinë |
|
| 386299 |
Linnad
See on Albaania suurimate linnade nimekiri.
Koht | Linn | 2001. aasta rahvaloendus | 2011. aasta rahvaloendus |
1 | Tirana | 352,581 | 421,286 |
2 | Durrës | 113,465 | 115,550 |
3 | Vlorë | 85,180 | 79,948 |
4 | Elbasan | 95,554 | 79,810 |
5 | Shkodër | 85,798 | 74,876 |
6 | Fier | 56,297 | 57,198 |
7 | Korçë | 58,911 | 51,683 |
8 | Berat | 45,572 | 36,467 |
9 | Lushnjë | 38,336 | 31,424 |
10 | Kavajë | 28,149 | 20,312 |


Durrës


Tirana
Relvajõud
Albaania relvajõud moodustati esimest korda pärast iseseisvumist 1912. aastal. Albaania vähendas aktiivsete sõjaväelaste arvu 65 000-lt 1988. aastal 14 500-le 2009. aastal. Praegu koosneb sõjavägi peamiselt väikesest lennuki- ja merelaevastikust.
Geograafia
Albaania kogupindala on 28 748 ruutkilomeetrit. Albaania rannajoone pikkus on 476 km (296 mi). See kulgeb piki Aadria- ja Joonia merd. Rannikul on pehmed ja niisked talved ning soojad, päikesepaistelised ja üsna kuivad suved.
70% riigist on mäed. Kõrgeim mägi on Korab.
Albaania piirneb Kreeka, Põhja-Makedoonia Vabariigi, Montenegro ja Kosovoga. Albaaniat eraldab Itaalia kagust lühike merelõik.
Taimestik ja loomastik
Kuigi Albaania on väike riik, on taimed ja loomad väga mitmekesised. Taimede koguarv on üle 3250 liigi. Seal on üle 350 linnuliigi, 330 magevee- ja merekalaliigi ning 80 imetajaliigi. Albaania rahvussümbol on kuldkotkas.


Lynx on Albaanias endiselt elus.
Seotud leheküljed
- Albaania olümpiamängudel
- Albaania jalgpallikoondis
- Albaania jõgede loetelu
Küsimused ja vastused
K: Mis on Albaania ametlik nimi?
V: Albaania ametlik nimi on Albaania Vabariik.
K: Milline on Albaania pealinn?
V: Albaania pealinn on Tirana.
K: Millised on veel mõned olulised linnad Albaanias?
V: Muud olulised linnad Albaanias on Durrës, Elbasan ja Vlora.
K: Kui palju inimesi elab Albaanias?
V: Albaanias elab üle 3 miljoni inimese.
K: Milliseid religioone harrastavad albaanlased?
V: Enamik albaanlasi usub islami (55%), ida-ortodoksi (23%) ja roomakatoliku (15%).
K: Millised riigid piirnevad Albaaniaga?
V: Albaaniaga piirnevad Montenegro, Kosovo, Põhja-Makedoonia ja Kreeka.
K: Millised kaks merd piirnevad Albaaniaga?
V: Kaks merd, mis piirnevad Albaaniaga, on Aadria meri läänes ja Joonia meri edelas.