Albaania (/ælˈbeɪniə/ ( kuula) al-BAY-nee-ə; albaania: Shqipëria), ametliku nimega Albaania Vabariik on iseseisev vabariik Kagu-Euroopas, mille pindala on 28 748 ruutkilomeetrit. Pealinn on Tirana, teised tähtsamad linnad on Durrës, Elbasan ja Vlora. Albaanias elab üle 3 miljoni inimese. Enamik albaanlasi on 55% ulatuses moslemid, 23% ida-ortodokssed ja 15% roomakatoliiklased.
Albaania asub Serbia, Montenegro, Kreeka, Põhja-Makedoonia ja Kosovo kõrval. Lääne pool on Aadria mere rannik ja edela pool Joonia mere rannik. Ametlik keel on albaania keel. Riigihümn on Hymni i Flamurit.
Geograafia ja loodus
Albaania on maastikult mitmekesine: rannikut vaheldavad madal- ja liivarannad, sisemaal on kõrgemat tasandikku ning riigi ida- ja keskosas tõusevad Alpide järelmaastikule sarnanevad jõulised mäeahelikud. Riigi kõrgeim tipp on Korabi mägi (Maja e Korabit) umbes 2 764 meetri kõrgusel. Suuremad jõed on Drin ja Vjosë, suuremad järved on Shkodër (Shkodra) ja Ohrid, mis on jagatud naaberriikidega. Rannikualadel on pehme Vahemere kliima, mäestikus muutub see jahedamaks ja vihmaküllasemaks.
Ajalugu lühidalt
Albaania rahvusluse kujunemine ja iseseisvuse tee olid pikkad ja mitmetahulised. Riik kuulutas end iseseisvaks 28. novembril 1912. 20. sajandil läbiti nii monarhia- kui ka kommunistiaegne periood; Põhja-Atlandi alliansiga liitumine ning üleminek demokraatiale ja turumajandusele toimusid 1990. aastate algusest alates. Tänapäeval on Albaania parlamentaarne vabariik, mille riigipea ja valitsus juhivad riiki vastavalt põhiseadusele.
Rahvastik, keel ja kultuur
Rahvastik koosneb peamiselt albaanlastest, kõrvalrahvustena elavad maadel väiksemad serbi, kreeklaste, munaşı ja muud kogukonnad. Albaania keel (shqip) on riigi ametlik keel. Religiooniline paljusus ja tugev sekulaarne traditsioon iseloomustavad ühiskonda; usupraktikad on sageli omavahel hästi läbi põimunud ja üldiselt valitseb usuline sallivus.
Kultuuris on tähtsal kohal rahvamuusika (sh polüfooniline laul), rahvatantsud, käsitöö ning ajaloolised keskused nagu Berat ja Gjirokastër, mis on kantud UNESCO maailmapärandi nimistusse. Skanderbeg on rahvusliku vastupanu sümbol ja oluline ajalooline tegelane.
Majandus
Albaania majandus on üleminekuperioodis: tähtsad sektorid on põllumajandus, energia, kaevandustööstus (sh kroomi ja muud maavarad), transporditeenused ja kasvav turism. Peamine sadam ja üks suurimaid transpordikeskusi on Durrës. Riik teeb samme investeeringute suurendamiseks, infrastruktuuri arendamiseks ja elatustaseme tõstmiseks.
Poliitika ja rahvusvahelised suhted
Albaania on parlamentaarne vabariik. Riik on liige mitmetes rahvusvahelistes organisatsioonides ja teeb tihedat koostööd Euroopa ja transatlantilistes struktuurides; ta on näiteks NATO liige ja osaleb rahvusvahelistes koostööprojektides ning on otsinud lähedasemaid suhteid Euroopa Liiduga.
Turism ja vaatamisväärsused
Albaanial on mitmekesine turismipakkumine: Liivarannad ja Albaania rannik (väga populaarsed on paigad Albaania rannikul ja "Albaania rannikuala", sealhulgas Väike-Riviera) meelitavad päikese- ja rannapuhkajaid; vanalinnad, keskajaperioodi kindlused, mägimatkade võimalused ning ajaloolised linnakesed nagu Berat ja Gjirokastër pakuvad kultuurielamust. Riigi looduspakett sobib nii pikemate matkade kui ka lühemate päevaretkede jaoks.
Praktiline info
- Raha: Albaania valuta on lek (ALL).
- Kliima: Vahemere kliima rannikul, sisemaal ja mäestikus vahelduvam.
- Transport: Peamised ühistranspordi sõlmed on rongi- ja bussiliinid; Durrës on suur kaubandus- ja reisijate sadam.
- Haridus: Ülikoolid, sh Tirana Ülikool (University of Tirana), pakuvad kõrgkooliharidust erinevates valdkondades.
Albaaniat saab iseloomustada kui riiki, kus kohtuvad rikas ajalugu, mitmekesine loodus ja kasvav huvi turismi ning rahvusvahelise koostöö vastu. Riik jätkab arenguteed, mis liidab traditsiooni ja moderniseerumise püüdlusi.
