Albaania

Ajalugu

Albaania oli Rooma impeeriumi ajal Illyria lõunaosa. Keskajal valitsesid albaanlasi paljud välisriigid, sealhulgas Bütsantsi ja Veneetsia impeeriumid. 16. sajandil juhtis vastupanu Osmanite impeeriumi valitsemisele Albaania rahvuskangelane Skanderberg, kuid tema tegelik nimi oli Gjorgj Kastrioti. Pärast neli sajandit kestnud Türgi ülemvõimu loodi lõpuks 20. sajandil iseseisev Albaania. 1939. aastal vallutas Albaania fašistlik Itaalia ja oli kuni 1943. aastani Itaalia Kuningriigi osa. Pärast Teist maailmasõda sai Albaania taas iseseisvaks, kommunistliku võimu all. Seda valitses Enver Hoxha, kes suri 1985. aastal. Ramiz Alia võttis võimu üle ja sai hiljem ka presidendiks, kui Albaania 1992. aastal demokraatia juurde tagasi pöördus, ning nüüd on tal sõbralikud suhted Euroopa Liiduga, millega ta on taotlenud ühinemist.

Divisjonid

Albaania on jagatud 12 maakonnaks. Nende maakondade hulka kuulub 36 piirkonda ja 373 omavalitsusüksust.

	Maakond	Capital	Piirkonnad	Omavalitsused	Linnad	Külad
1	Berat	Berat	Berat Kuçovë Skrapar	1028	212	12218105
2	Dibër	Peshkopi	Bulqizë Dibër Mat	71410	112	6314176
3	Durrës	Durrës	Durrës Krujë	64	42	6244
4	Elbasan	Elbasan	Elbasan Gramsh Librazhd Peqin	20995	3121	177957549
5	Fier	Fier	Fier Lushnjë Mallakastër	14148	321	11712140
6	Gjirokastër	Gjirokastër	Gjirokastër Përmet Tepelenë	1178	222	969877
7	Korçë	Korçë	Devoll Kolonjë Korçë Pogradec	46147	1221	447615372
8	Kukës	Kukës	On Kukës Tropojë	3 147	111	308968
9	Lezhë	Lezhë	Kurbin Lezhë Mirditë	295	212	266280
10	Shkodër	Shkodër	Malësi e Madhe Pukë Shkodër	5815	122	5675141
11	Tirana	Tirana	Kavajë Tirana	816	23	66167
12	Vlorë	Vlorë	Delvinë Sarandë Vlorë	379	124	386299

Linnad

See on Albaania suurimate linnade nimekiri.

Koht	Linn	2001. aasta rahvaloendus	2011. aasta rahvaloendus
1	Tirana	352,581	421,286
2	Durrës	113,465	115,550
3	Vlorë	85,180	79,948
4	Elbasan	95,554	79,810
5	Shkodër	85,798	74,876
6	Fier	56,297	57,198
7	Korçë	58,911	51,683
8	Berat	45,572	36,467
9	Lushnjë	38,336	31,424
10	Kavajë	28,149	20,312

Durrës


Tirana

Relvajõud

Albaania relvajõud moodustati esimest korda pärast iseseisvumist 1912. aastal. Albaania vähendas aktiivsete sõjaväelaste arvu 65 000-lt 1988. aastal 14 500-le 2009. aastal. Praegu koosneb sõjavägi peamiselt väikesest lennuki- ja merelaevastikust.

Geograafia

Albaania kogupindala on 28 748 ruutkilomeetrit. Albaania rannajoone pikkus on 476 km (296 mi). See kulgeb piki Aadria- ja Joonia merd. Rannikul on pehmed ja niisked talved ning soojad, päikesepaistelised ja üsna kuivad suved.

70% riigist on mäed. Kõrgeim mägi on Korab.

Albaania piirneb Kreeka, Põhja-Makedoonia Vabariigi, Montenegro ja Kosovoga. Albaaniat eraldab Itaalia kagust lühike merelõik.

Taimestik ja loomastik

Kuigi Albaania on väike riik, on taimed ja loomad väga mitmekesised. Taimede koguarv on üle 3250 liigi. Seal on üle 350 linnuliigi, 330 magevee- ja merekalaliigi ning 80 imetajaliigi. Albaania rahvussümbol on kuldkotkas.

Lynx on Albaanias endiselt elus.

Seotud leheküljed

• Albaania olümpiamängudel
• Albaania jalgpallikoondis
• Albaania jõgede loetelu