Põhja-Makedoonia — asukoht, pealinn Skopje, keeled ja tähtsamad faktid

Põhja-Makedoonia — asukoht Balkani südames, pealinn Skopje, ametlikud keeled makedoonia ja albaania; olulisemad faktid, linnad, loodus ja ajalugu.

Põhja-Makedoonia (Makedoonia: Северна Македонија - Severna Makedonija), ametlikult Põhja-Makedoonia Vabariik (Makedoonia: Република Северна Македонија - Republika Severna Makedonija) on väike riik, mis asub Balkani poolsaarel ja Kagu-Euroopas. Põhja-Makedoonia piirneb põhjas Serbiaga, läänes Albaaniaga, lõunas Kreekaga ja idas Bulgaariaga. Riigi ametlik valuuta on Makedoonia denar (MKD).

Riik on olnud iseseisev alates Jugoslaavia lagunemisest 1991. aastal. Pikk vaidlus nimest Kreekaga lõppes 2018. aasta Prespa lepingu tulemusel ja riigi nimi muutus ametlikult Põhja-Makedooniaks 2019. aastal.

Pealinn, haldusjaotus ja elanikud

Pealinn ja suurim linn on Skopje, kus elab üle 500 000 inimese. Kokku on riigis ligikaudu kaks miljonit elanikku, kes elavad nii linnades kui maal. Halduse mõttes jaguneb riik omavalitsusteks (munitsipaalsusteks) ja statistiliselt kasutatakse kaheksat piirkonda.

Olulised linnad lisaks Skopjele on Bitola, Prilep, Tetovo, Kumanovo, Ohrid, Veles, Stip ja Strumica — need on tähtsad tööstuse, hariduse, kultuuri ja transpordi keskused.

Geograafia ja loodus

Põhja-Makedooniat nimetatakse tihti järvede ja mägede maaks. Seal on üle 50 suurema järve, kõige kuulsam neist on Ohridi järv (Lake Ohrid), mis on ühtlasi ka loodus- ja kultuuripärandi objekt. Riigis on mitmeid mäestikke ja platoosid; mitmed tipud ulatuvad üle 2000 meetri merepinnast. Olulised mäeahelikud on näiteks Šar Planina, Jakupica ja Korab.

Rahvuspargid ja looduskaitsealad nagu Mavrovo, Pelister ja Galicica kaitsevad piirkonna bioloogilist mitmekesisust. Klimaat on enamasti mandriline, kuid lääne- ja lõunaosas on tunda ka Vahemere mõjusid — suved on soojad ja kuivad, talved külmemad ja lumerohkemad kõrgemal mäestikus.

Keel, religioon ja rahvused

Enamik elanikkonnast räägib makedoonia keelt. Riigis elab märkimisväärne albaania vähemus (ligikaudu 25%), kes kasutab oma emakeelt igapäevases suhtluses. Alates 2019. aastast on riigis kaks ametlikku keelt: makedoonia ja albaania (sõltuvalt haldusüksuse tasemest rakenduvad keeleõigused vastavalt seadustele).

Lisaks makedoonlastele ja albaanlastele elavad riigis ka turkide, roma, serblaste ja teiste vähemuste kogukonnad. Religioosselt on suurim osa makedoonlasi Õigeusu kiriku liikmed, samas kui enamik albaanlasi ja turke on moslemid. Religioon mängib kultuurilises elus olulist rolli ning riigis on palju kirikuid, mošeesid ja ajaloolisi pühapaiku.

Valitsemine ja rahvusvaheline positsioon

Põhja-Makedoonia on parlamentaarne vabariik: riigi juhtideks on president (riigipea) ja peaminister (valitsuse juht). Riik on rahvusvaheliselt aktiivne ja liikmes riikide hulgas on nii ÜRO kui ka Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) liikmelisus. Põhja-Makedoonia liitus NATOga 27. märtsil 2020. Alates 17. detsembrist 2005 on ta Euroopa Liidu kandidaatriik ning on edaspidi läbirääkimisi ja reforme teinud Euroopa integratsiooni suunas.

Majandus ja transport

Majandus põhineb teenustel, tööstusel ja põllumajandusel. Tähtsamad tööstusharud on metallurgia, tekstili, toidutööstus ja masinaehitus. Turism on oluline sissetulekuallikas — kuurordid, ajaloolised linnad ja looduskaitsealad meelitavad külastajaid.

Transpordi osas on peamised ühendused maanteed, raudteed ja lennuliinid. Suurim lennujaam asub Skopjes, lisaks teenindab riiki rahvusvaheline lennujaam Ohridis. Piiriülesed maanteed ühendavad riiki naaberriikidega ning tähtsad kaubateed kulgevad läbi Balkani.

Turism ja vaatamisväärsused

• Ohridi järv ja linn — UNESCO maailmapärand, ajaloolised kirikud, vanalinn ja vee-elustiku mitmekesisus;
• Skopje — ajaloolised ja modernsed vaatamisväärsused, muuseumid, ajaloolised sillad ja turg;
• Rahvuspargid — Mavrovo, Pelister ja Galicica pakuvad matkaradu, talisporti ja loodusevaatlusi;
• Ajaloost ja kultuurist huvitujatele — arheoloogilised paigad, bysantlikud ja osmaniaajast pärit mälestised ning kohaliku köögi eripärad.

Kokkuvõte

Põhja-Makedoonia on mitmekesine riik, kus põimuvad erinevad keeled, usundid ja kultuurid ning kus looduslik ilu — mäed, järved ja rahvuspargid — mängib olulist rolli nii kohalikes eludes kui ka turismi jaoks. Riik on geopoliitiliselt tähtis piirkond Balkani südamikus ning jätkab integratsiooni- ja reformiprotsesse Euroopa ja rahvusvahelise koostöö suunal.

Küsimused ja vastused

Küsimus: Mis on Põhja-Makedoonia ametlik nimi?

K: Millist valuutat kasutatakse Põhja-Makedoonias?

K: Milline on Põhja-Makedoonia pealinn ja suurim linn?

K: Mitu keelt räägitakse Põhja-Makedoonias?

K: Millised riigid piirnevad Põhja-Makedooniaga?

K: Mitu mäge on Põhja-Makedoonias kõrgemal kui 2000 meetrit üle merepinna?

Otsing