Ümberlõikamine on kirurgiline protseduur, mille käigus eemaldatakse osaliselt või täielikult eesnahk. Kõnekeeles nimetatakse ümberlõikamist läbinud inimest sageli lõigatuks, ümberlõikamata inimest aga lõikamatuks. Näiteks võib üks teismeline küsida teiselt: "Kas sa oled lõigatud?" — see on laialtlevinud slängiväljend ja ei ole tingimata solvav ega ropp sõna, vaid lihtne viide protseduurile.

Operatsiooni võib teostada mitmel viisil. Traditsiooniliselt kasutatakse skalpelli või kirurgilist nuga. Levinud on erinevad klambriseadmed (nt Gomco, Mogen) ja plastiline seade nimega Plastibell, mis kinnitatakse eesnaha rõngakujuliselt ja kukub mõne päeva jooksul ära. Samuti võidakse kasutada laseriga lõikamist, mille eeliseks on tihti väiksem verejooks. Sõltuvalt patsiendi vanusest ja olukorrast kasutatakse kohaliku tuimestuse (näiteks lokaalanesteesia või paravertebraalne blokaad), mõnel juhul üldanesteesiat või rahustavat narkoosi.

Ümberlõikamist võidakse läbi viia religioossel rituaalilisel põhjusel, osana teatud hõimude või riikide kommestest, või see võib olla meditsiiniline otsus sõltuvalt individuaalsest olukorrast. Alljärgnevalt on kokkuvõte peamistest põhjustest, meetoditest, tüsistustest ja järelhooldusest.

Ümberlõikamise tegemise põhjused

  • Religioossed ja kultuurilised põhjused: Judaismis ja islamis on ümberlõikamine pühitsetud rituaal; teistes kogukondades on see traditsiooniline tava või rite de passage.
  • Hügieen ja ennetus: Mõned inimesed usuvad, et ümberlõikamine hõlbustab suguelundite puhastamist ja võib vähendada teatud infektsiooniohtu.
  • Meditsiinilised põhjused: Näiteks raske või pöördumatu fimoos (eesnaha ahenemine, mis takistab peenise pea vabalt paljastamist), korduvad balanopostiidid (ebameeldivad põletikulised infektsioonid), paraphimosis (äraaktuv eesnahk, mis vajab kiiret sekkumist) ja korduvad kuseteede infektsioonid mõnel lapsel.
  • Vähenenud risk teatud sugulisel teel levivate infektsioonide suhtes: Uuringud näitavad, et konstruktiivne ümberlõikamine võib mõnes olukorras vähendada meeste riskitegurit HIVi ja mõnede mükoplasmade või HPV leviku osas, kuid see ei asenda kaitsevahendeid (kondoomi).
  • Isiklik või perekondlik eelistus: Mõned pered/individuaalid valivad protseduuri esteetilistel või kultuurilistel põhjustel.

Meetodid ja tuimestus

  • Skalpell või kirurgiline nuga: traditsiooniline meetod, mida sageli kasutatakse täiskasvanutel ja lastel.
  • Klambrid (Gomco, Mogen): meetodid, kus eesnahk fikseeritakse ja pärsitakse, seejärel eemaldatakse liigne kude.
  • Plastibell: plastist rõngas, mis asetatakse peenise pea ümber ja mille külge eesnahk kinnitub; rõngas kukub tavaliselt 3–7 päeva jooksul ära.
  • Laser: kasutatakse veritsuse vähendamiseks ja täpsuse suurendamiseks; saab oluliselt piirata verejooksu.
  • Tuimestus: neonataalsetel vastsündinutel kasutatakse sageli lokaalanesteetikumi või maguslahusega (suhkruvett) rahustust; vanematel lastel ja täiskasvanutel kasutatakse lokaalanesteesiat või üldanesteesiat vastavalt olukorrale.

Tüsistused ja riskid

Nagu iga kirurgilise protseduuri puhul, võivad ka ümberlõikamisel tekkida tüsistused. Enamasti on need kerged ja ajutised, kuid harvadel juhtudel võib esineda tõsisemaid probleeme:

  • Verejooks: kõige tavalisem varajane tüsistus; enamikul juhtudest kontrollitav.
  • Infektsioon: lokaalne haavainfektsioon, mis vajab antibiootikume.
  • Haavade või armide halb paranemine: ebaühtlane nahapinnale jäämine, liigne koe eemaldamine või liiga vähe eemaldamist, mis võib vajada kordusoperatsiooni.
  • Meaali stenoos: harvaesinev kitsenemine kuseava ümbruses.
  • Sensoorilised muutused: mõnede meeste puhul kirjeldatakse tundlikkuse muutusi, kuid andmed selle pikaajalise mõju kohta on mitmeti tõlgendatavad.
  • Rasked komplikatsioonid: väga harvadel juhtudel võivad tekkida äge verekaotus, süsteemne infektsioon (sepsis) või nekroos — need nõuavad viivitamatut arstiabi.

Järelhooldus ja paranemine

  • Jälgi haava puhtust: pese õrnalt sooja veega ja hoia ala kuivana vastavalt arsti juhistele.
  • Valuvaigistid: täiskasvanud ja suuremad lapsed saavad vajada valuvaigisteid (nt paratsetamool, ibuprofeen). Austria/riiklikud juhised võivad erineda, konsulteeri arstiga.
  • Vältida karmi füüsilist tegevust ja tugevaid erektsioone mitu päeva kuni nädal või kauem sõltuvalt vanusest ja meetodist.
  • Neonataalid paranevad tavaliselt kiiremini (umbes 7–10 päeva); vanematel lastel ja täiskasvanutel võib paranemine võtta 2–6 nädalat.
  • Tuvasta tüsistuste märgid: tugev veritsus, tugev valu, lõhnav väljavool, palavik või haava avanemine — pöördu arsti poole viivitamatult.

Alternatiivsed lähenemised ja ravivõimalused

  • Topilised kortikosteroidid ja venitusmeetodid: neid kasutatakse tihti fimoosi raviks enne kirurgiat ja mõnel juhul võivad need aidata vältida ümberlõikamist.
  • Preputioplasty: operatsioon, mis laiendab eesnaha ava, säilitades eesnaha suuresti alles — alternatiiv täielikule eemaldamisele.

Õiguslikud ja eetilised küsimused

Mittemeditsiiniline ümberlõikamine, eriti vastsündinutel, tõstatab arutelusid seoses isiklike õiguste, vanema otsustusõiguse ja lapse autonoomia küsimustega. Erinevates riikides ja kultuurides on sellele erinevad seadusandlikud ja meditsiinilised soovitused. Paljud meditsiiniorganisatsioonid rõhutavad valu ennetamist ning nõuannete andmist vanematele või patsientidele, et otsus oleks teadlik ja kaalutletud.

Levinuus

Ümberlõikamine on maailmas laialt levinud, kuid levikus esineb suurt geograafilist ja kultuurilist erinevust. Hinnanguliselt on ümberlõigatud meeste osakaal maailmas ligikaudu 30–40%, olles eriti levinud teatud piirkondades nagu Põhja-Aafrika, Lähis-Ida, osa Aafrikast ja osadel kogukondadel Põhja-Ameerikas.

Kui kaalute ümberlõikamist oma või oma lapse puhul, konsulteerige esmalt oma perearstiga või urogenitaalspetsialistiga. Arst saab hinnata meditsiinilist vajadust, selgitada erinevaid meetodeid, riske ja järelhooldust ning aidata langetada informeeritud otsuse.