Tsöliaakia: sümptomid, põhjused ja gluteenivaba dieet

Tsöliaakia: tunnused, põhjused ja praktiline gluteenivaba dieet — kuidas ära tunda sümptomeid, taastuda ja elada tervislikult ilma gluteenita.

Autor: Leandro Alegsa

17-10-2025 23:39

Tsöliaakia on autoimmuunhaigus, mille puhul gluteeni (teraviljades leiduv valk) sattumine seedetrakti käivitab immuunvastuse, mis kahjustab peensoole limaskesta. Kui inimene, kellel on tsöliaakia, sööb gluteeni sisaldavat toitu (näiteks nisust, rukkist või odrast valmistatud tooteid), ründavad kehas olevad rakud soolestiku limaskesta. Selle tagajärjel ei imendu toit korralikult: organism ei saa piisavalt energiat, vitamiine ega mineraalaineid, mis võib eriti lastel takistada normaalselt kasvu ja arengut. Täiskasvanutel esinevad sagedaste sümptomitena väsimus ja kaalulangus.

Sümptomid

Tsöliaakia sümptomid võivad olla väga erinevad ja mõnel inimesel võivad need olla kerged või üldse puududa. Levinumad sümptomid:

Kõhuvalu, kõhupuhitus ja gaasid
Kõhulahtisus (vesine väljaheide) või steatorröa (rasvane väljaheide).
Kaalukaotus või kehv söömishimu
Väsimus ja üldine nõrkus
Laste aeglane kasv või puberteedi hilinemine
Luutiheduse vähenemine (osteopeenia või osteoporoos)
Liigesevalud, krambid või nahalööbed (näiteks dermatiitiline herpeetiformne lööve)
Viljakusprobleemid või korduvad abordid

Põhjused ja riskifaktorid

Tsöliaakia on tingitud geneetilisest eelsoodumusest ja immuunsüsteemi ebanormaalsetest reaktsioonidest gluteenile. Inimene sünnib geenidega, mis suurendavad tsöliaakia tekkimise riski. Sugulastel (nt lapsed, õed-vennad, vanemad) on haigestumise tõenäosus suurem — hinnanguliselt umbes 1:10. Tsöliaakia ei pruugi avalduda kohe; selle vallandada võivad erinevad välised või füsioloogilised stressitegurid, näiteks nakkushaigus, rasedus või operatsioon.

Diagnoos

Diagnoos põhineb haiguslool, vereanalüüsidel ja vajadusel sooleseina proovide (biopsia) uurimisel. Arstid võivad esmalt uurida patsiendi verest, kas on olemas antikehi, mis ründavad peensoole limaskesta, kui inimene sööb gluteeni. Levinud testiobjektid on transglutaminaasi antikehad (tTG) ja endomüüsiumi antikehad (EMA). Lisaks saab soolestikku kontrollida kaameraga endoskoopia abil: arst vaatab patsiendi soolestikku endoskoopiks kutsutud toru kaameraga, et hinnata limaskesta kahjustuse ulatust. Sooleseinast võetud biopsiad kinnitavad sageli diagnoosi. Oluline on, et patsient jätaks gluteeni alles enne testimist — gluteenivaba dieedil tehtud testid võivad anda vääralt negatiivse tulemuse.

Ravi ja toitumine

Praegu ei ole tsöliaakia raviks spetsiifilist medikamentoosset ravi, mis peataks haiguse põhimehhanismi; ravimeid ega ravi, mis suudaks keliakia peatada. Raviksi on täielik ja eluaegne gluteenivaba dieet. Kui patsient väldib täielikult gluteeni, võib peensoole limaskest aja jooksul paraneda ja sümptomid taanduda — paranemine võib võtta tavaliselt kuni kaks aastat, olenevalt kahjustuse raskusastmest ja dieedi järgimisest. Gluteenivaba dieedi peamised põhimõtted:

Eemalda nisu, rukis, oder ja nende derivaadid toidumenüüst.
Kontrolli pakendite koostisosi — gluteen võib peituda kastmetes, vorstides, töödeldud toitudes ja maitsetes.
Väldi ristsaastumist köögis (nt sama veega keedetud või sama rasvaga praetud toidud, kus on segunenud gluteeni sisaldavad tooted).
Kasuta spetsiaalseid gluteenivabu teravilju ja jahusid (nt riis, mais, tatar, sorgo, kaera puhul kontrolli sertifikaati).

Toitumise tugi ja puudujäägid

Tsöliaakia tõttu tekkinud soolestiku kahjustuse korral võib esineda toitainete imendumishäireid — sagedasemad puudujäägid on rauas, foolhappes, B12-s, D-vitamiinis, kaltsiumis ja rauas. Arst või dietoloog võib soovitada tarvitada asendussuplemente kuni soolesein on täielikult taastunud. Ka regulaarne kaalumine ja laboratoorsed kontrollid aitavad jälgida taastumist ning ennetada pikaajalisi tüsistusi.

Tüsistused ja järelkontroll

Kui haigust ei ravita, võib tekkida kroonilisi tüsistusi: püsiv toitumispuudus, luumurdude risk, viljakusprobleemid ning harvadel juhtudel isegi soolepõletikust tulenevad tõsisemad seisundid. Püsivalt gluteenivaba dieedil olevatel patsientidel on üldjuhul prognoos hea — limaskest taastub ja elukvaliteet paraneb. Perearsti või gastroenteroloogi järelkontroll hõlmab antikehade jälgimist, toitumusalast nõustamist ja vajadusel densitomeetriat luutiheduse hindamiseks.

Mida teha, kui kahtlustad tsöliaakiat?

Kui esinevad selged seedetrakti sümptomid, seletamatud kaalulangus, krooniline väsimus, kasvupeetus lastel või perekonnas juba diagnoositud tsöliaakia, pöördu arsti poole. Diagnoosi ja ravi korraldamiseks on oluline:

Ära alusta gluteenivaba dieeti enne diagnoosi kinnitamist — see võib testi tulemusi mõjutada.
Pööra tähelepanu perekondlikule anamneesile ja teavita arstile sugulaste haiguslugu.
Kui vajad detailset toitumisnõustamist, küsige juhendamist kogenud dietoloogilt.

Tsöliaakia on eluaegne seisund, kuid õige diagnoosi, pideva gluteenivaba dieedi ja meditsiinilise jälgimisega saavad enamik inimesi elada tervet ja aktiivset elu.

Küsimused ja vastused

K: Mis on tsöliaakia?

V: Köliaakia on autoimmuunhaigus inimestel, kui gluteeni seedimishäired põhjustavad organismis probleeme.

K: Mis juhtub, kui tsöliaakiahaige sööb midagi gluteeni sisaldavat?

V: Kui keliakiahaige sööb midagi gluteeni sisaldavat (näiteks nisu, rukist, otra), siis ründavad kehas olevad rakud soolestiku limaskesta.

K: Kuidas see mõjutab seedimist?

V: See tähendab, et nad ei suuda toitu korralikult seedida, mistõttu ei saa nad piisavalt energiat, vitamiine ega mineraalaineid.

K: Millised on mõned tavalised sümptomid lastel?

V: Lapsed ei pruugi olla võimelised kasvama pikemaks või võtma korralikult kaalule ning sageli kaotavad nad kaalu. Samuti on nad sageli väsinud.

K: Kas tsöliaakiat on võimalik ravida?

V: Ei, praegu ei ole tsöliaakiat ravida, kuid seda saab ravida, kui järgida ranget gluteenivaba dieeti.

K: Kas on olemas muid ravivõimalusi?

V: Jah, sellised ravimid nagu probiootikumid ja vitamiinipreparaadid võivad aidata toime tulla tsöliaakia sümptomitega.

Otsige