Tsöliaakia
Tsöliaakia on inimeste autoimmuunhaigus, kui gluteeni seedehäired põhjustavad organismis probleeme. Kui keegi, kellel on keliakia, sööb midagi gluteeni sisaldavat (näiteks nisu, rukist, otra), ründavad kehas olevad rakud soolestiku limaskesta. See tähendab, et nad ei suuda toitu korralikult seedida (süüa), mistõttu nad ei saa piisavalt energiat, vitamiine ega mineraalaineid. Lapsed ei pruugi olla võimelised kasvama pikemaks või võtma korralikult kaalus juurde. Köliaakiahaiged kaotavad sageli kaalu. Samuti on nad sageli väsinud.
Tsöliaakiahaigetel esineb sageli kõhupuhitus ja valu kõhupiirkonnas, kõhulahtisus (vesine väljaheide) või steatorröa (rasvane väljaheide). Need sümptomid võivad põhjustada kõhupuhitust. Samuti hakkab kõht valutama ja neil võivad esineda liigesevalu, krambid, lööve, väsimus, aeglane kasv ja puberteedi aeglustumine, kehakaalu langus, luutiheduse vähenemine ja viljakusprobleemid.
Köliaakia mõju leevendamiseks tuleb lõpetada gluteeni söömine. Ei ole olemas ravimeid ega ravi, mis suudaks keliakia peatada. Täielikuks paranemiseks kulub tavaliselt umbes kaks aastat gluteeni mittesöömist, mille jooksul võib eelnevalt kahjustatud soolestik taastuda. Selle haiguse ravimiseks peavad nad jääma kogu ülejäänud elu gluteenivabale dieedile.
Köliaakia on geneetiline ja sugulastel (näiteks lapsed, õed-vennad, vanemad), kellel on see haigus, on 1:10 tõenäosus haigestuda keliakiasse. See tähendab, et haigestunud isik on sündinud geenidega, mis põhjustavad immuunsüsteemi halva reaktsiooni gluteenile. Siiski ei esine tsöliaakia alati lapsepõlves. Selle võib täiskasvanuna vallandada mõni sündmus, näiteks rasedus (hormoonvahetus) või haigus.
Et teada saada, kas inimesel on tsöliaakia, uurivad arstid verest, kas tal on rakke, mis ründavad soolestikku, kui ta sööb gluteeni. Soolestikku ründavat valku nimetatakse antikehaks. Antikehi toodavad valged verelibled ja tavaliselt takistavad need haiguste levikut organismis, kuid tsöliaakia puhul arvab üks antikehadest, et gluteen on midagi, mis põhjustab haigust. Arstid saavad ka patsiendi soolestikku vaadata endoskoopiks kutsutud toru kaameraga. See võib näidata, kas soolestik on kahjustatud või on kahjustatud, sest keliakia tõttu.
Küsimused ja vastused
K: Mis on tsöliaakia?
V: Köliaakia on autoimmuunhaigus inimestel, kui gluteeni seedimishäired põhjustavad organismis probleeme.
K: Mis juhtub, kui tsöliaakiahaige sööb midagi gluteeni sisaldavat?
V: Kui keliakiahaige sööb midagi gluteeni sisaldavat (näiteks nisu, rukist, otra), siis ründavad kehas olevad rakud soolestiku limaskesta.
K: Kuidas see mõjutab seedimist?
V: See tähendab, et nad ei suuda toitu korralikult seedida, mistõttu ei saa nad piisavalt energiat, vitamiine ega mineraalaineid.
K: Millised on mõned tavalised sümptomid lastel?
V: Lapsed ei pruugi olla võimelised kasvama pikemaks või võtma korralikult kaalule ning sageli kaotavad nad kaalu. Samuti on nad sageli väsinud.
K: Kas tsöliaakiat on võimalik ravida?
V: Ei, praegu ei ole tsöliaakiat ravida, kuid seda saab ravida, kui järgida ranget gluteenivaba dieeti.
K: Kas on olemas muid ravivõimalusi?
V: Jah, sellised ravimid nagu probiootikumid ja vitamiinipreparaadid võivad aidata toime tulla tsöliaakia sümptomitega.
