Tavaline nohu

Märgid ja sümptomid

Kõige tavalisemad külmetushaiguse sümptomid on köha, nohu, nohu ja kurguvalu. Muud probleemid on lihasvalu, väsimus, peavalu ja soovimatus süüa. Umbes 40%-l külmetushaigetest on kurguvalu ja umbes 50%-l köha. Lihasvalu esineb umbes pooltel juhtudest. Palavik on täiskasvanutel haruldane sümptom, kuid imikutel ja väikelastel on see tavaline. Külmetushaiguse põhjustatud köha on tavaliselt kerge võrreldes gripi (gripi) põhjustatud köhaga. Köha ja palavik viitavad suuremale tõenäosusele, et täiskasvanutel on tegemist gripiga. Mitmed nohu põhjustavad viirused võivad põhjustada ka sümptomite puudumist. Alumistest hingamisteedest välja köhitud lima (röga) värvus võib varieeruda selgest kuni kollase ja rohelise värvuseni. See värvus ei näita, kas infektsiooni põhjustavad viirused või bakterid.

Edasiminek

Külmetus algab tavaliselt väsimuse, külmetustunde, aevastuse ja peavaluga. Lisasümptomid, nagu nohu ja köha, järgnevad kahe või enama päeva jooksul. Sümptomid on tavaliselt kõige raskemad kaks kuni kolm päeva pärast nakkuse algust. Sümptomid lõpevad tavaliselt seitsme kuni kümne päeva pärast, kuid võivad kesta kuni kolm nädalat. Köha kestab rohkem kui kümme päeva 35% kuni 40% lastega seotud juhtudest. See kestab rohkem kui 25 päeva 10% lastega seotud juhtudest.

Põhjus

Viirused

Nohu on kergesti leviv ülemiste hingamisteede infektsioon. Kõige levinum nohu põhjustaja on rinoviirus. See põhjustab 30-80% kõigist juhtudest. Rinoviirus on Picornaviridae perekonda kuuluv RNA-d sisaldavviirus. Selles viiruste perekonnas on 99 teadaolevat viiruse tüüpi.

Külmetust võivad põhjustada ka teised viirused. Koronaviirus põhjustab 10-15% juhtudest. Gripp põhjustab 5% kuni 15% juhtudest. Muid juhtumeid võivad põhjustada inimese parainfriinaviirused, inimese respiratoorne süntsütsiaalviirus, adenoviirused, enteroviirused ja metapneumoviirused. Sageli esineb rohkem kui üks viirus, mis põhjustab nakkust. Kokku seostatakse külmetushaigustega üle kahesaja erineva viiruse[k2].

Edastamine

Külmetusviirus levib tavaliselt ühel kahest peamisest viisist. Viirust sisaldavate õhutilkade sissehingamise või allaneelamise teel või nakatunud nina lima või saastunud esemetega kokkupuutumise teel. Kõige levinum külmetusviiruse leviku viis ei ole kindlaks tehtud. Viirused võivad keskkonnas pikka aega ellu jääda. Seejärel võivad viirused kanduda kätelt silmadesse või nina, kus toimub nakatumine. Inimesed, kes istuvad lähestikku, näivad olevat suuremas nakatumisohus. Levik on tavaline lasteaedades ja koolides, sest paljud väheste immuunsusega ja sageli halva hügieeniga lapsed on lähestikku. Need nakkused kantakse seejärel koju teistele pereliikmetele. Puuduvad tõendid selle kohta, et ärilendude õhus levivad külmetusviirused. Ninakokkusviirused on kõige nakkusohtlikumad külmetushaiguse sümptomite ilmnemise esimesel kolmel päeval. Pärast seda on nad palju vähem nakkusohtlikud.

Ilm

Traditsiooniline teooria oli, et haigus levis sellest, et keegi viibis liiga kaua külma, vihmase või talvise ilmaga. Nii sai haigus oma nime. Keha jahtumise roll külmetushaiguse riskitegurina on vastuoluline. Mõned külmetusviirused on hooajalised, neid esineb sagedamini külma või niiske ilmaga. Arvatakse, et see on enamasti tingitud sellest, et rohkem aega veedetakse siseruumides, üksteise lähedal; konkreetselt lapsed, kes naasevad kooli. Siiski võivad muutused hingamisteedes põhjustada kergemaid nakkusi. Kuiv õhk võib suurendada nakkuse levikut, kuna väikesed kergesti levivad tilgakesed võivad levida kaugemale ja püsida õhus kauem.

Muud

Karjaimmuunsus, immuunsus, mis tekib siis, kui terve rühm inimesi muutub immuunseks konkreetse nakkuse suhtes, tekib eelneva kokkupuute tõttu külmetusviirustega. Seega on noorematel elanikkonnarühmadel suurem ja vanematel elanikkonnarühmadel väiksem hingamisteede infektsioonide esinemissagedus. Ka halb immuunsüsteem on haigestumise riskitegur. Unepuudust ja halba toitumist on samuti seostatud suurema riskiga haigestuda nakkusesse pärast ninakokkupuudet. Arvatakse, et see on tingitud nende mõjust immuunsüsteemi toimimisele.

Koronaviirused on rühm viirusi, mis on tuntud külmetushaiguste põhjustajana. Neil on elektronmikroskoobi all vaadatuna halo ehk kroonilaadne (koroona) välimus.

Patofüsioloogia

Arvatakse, et külmetushaiguse sümptomid on enamasti seotud immuunvastusega viirusele. Selle immuunvastuse mehhanism on viirusspetsiifiline. Näiteks rinoviirus omandatakse tavaliselt otsese kontakti teel. See seondub tundmatute meetodite kaudu inimese ICAM-1 retseptoritega, et vallandada põletikuvahendajate vabanemine. Need põletikuvahendajad tekitavad seejärel sümptomid. See ei põhjusta tavaliselt ninaepiteeli kahjustust.

Seevastu respiratoorse süntsütsiaalviiruse (RSV) puhul toimub nakatumine nii otsese kontakti kui ka õhupisarate kaudu. Seejärel paljuneb see ninas ja kurgus, enne kui levib sageli alumistesse hingamisteedesse. RSV põhjustab epiteeli kahjustusi.

Inimese parainfripi viiruse tagajärjel tekib tavaliselt nina-, kurgu- ja hingamisteede põletik. Väikelastel lastel, kui see mõjutab hingetoru, võib see põhjustada kruppi, kähisevat köha ja hingamisraskusi. See on tingitud laste hingamisteede väiksusest.

Nohu on ülemiste hingamisteede haigus.

Diagnoos

Erinevate ülemiste hingamisteede infektsioonide (URTI) eristamine põhineb suuresti sümptomite paiknemisel. Nohu mõjutab peamiselt nina, farüngiit peamiselt kurgu ja bronhiit peamiselt kopsusid. Tavaline nohu on sageli määratletud kui nina põletik ja võib sisaldada erinevas ulatuses kurgupõletikku. Enesediagnoosimine on tavaline. Tegeliku viirusetekitaja isoleerimine toimub harva. Üldiselt ei ole võimalik konkreetset viirust sümptomite põhjal kindlaks teha.

Ennetamine

Ainus tõhus viis nohu ennetamiseks on füüsiliselt takistada viiruste levikut. See hõlmab eelkõige käte pesemist ja näomaski kandmist. Tervishoiukeskkonnas kantakse ka hommikumantleid ja ühekordselt kasutatavaid kindaid. Nakatunud isikute isoleerimine ei ole võimalik, sest haigus on nii laialt levinud ja sümptomid ei ole spetsiifilised. Vaktsineerimine on osutunud keeruliseks, sest viirusi on nii palju ja need muutuvad kiiresti. Üldiselt tõhusa vaktsiini väljatöötamine on väga ebatõenäoline.

Regulaarne kätepesu vähendab külmetusviiruste levikut. See on kõige tõhusam ja seda soovitatakse kasutada eriti lastel, kuna puuduvad tõendid, mis toetaksid lastele mõeldud käsimüügiravimite tõhusust, ja kuna need ravimid võivad kahjustada. 2009. aastal piiras Kanada käsimüügiravimite kasutamist kuueaastastel ja noorematel lastel, kuna on muresid riskide ja tõestamata kasu pärast. Dekstrometorfaani (käsimüügiravim) väärkasutamine on viinud selle keelustamiseni mitmes riigis.

Täiskasvanutel võib nohu sümptomeid vähendada esimese põlvkonna antihistamiinidega. Esimese põlvkonna antihistamiinidega kaasnevad siiski kõrvaltoimed, nagu unisus. Teised dekongestandid, nagu pseudoefedriin, on täiskasvanutel samuti tõhusad. Ipratroopiumi ninasprei võib vähendada nohu sümptomeid, kuid torkimist ei mõjuta eriti. Teise põlvkonna antihistamiinid ei tundu olevat tõhusad.

Uuringute vähesuse tõttu ei ole teada, kas rohkem vedeliku joomine parandab sümptomeid või lühendab hingamisteede haigestumist. Sarnane andmete puudus on ka soojendatud niisutatud õhu kasutamise kohta. Ühes uuringus leiti, et rindkere auruhõõrumine on tõhus, kuna see leevendab mõningal määral öist köha, ummikuid ja unehäireid.

Antibiootikumid ja viirusevastased ravimid

Antibiootikumidel ei ole mingit mõju viirusnakkuste vastu ja seega ei ole neil ka mingit mõju nohu vastu. Antibiootikume kirjutatakse sageli välja, kuigi antibiootikumide kõrvaltoimed põhjustavad üldist kahju. Antibiootikume kirjutatakse tavaliselt välja, sest inimesed ootavad, et arstid neid välja kirjutaksid, ja arstid tahavad inimesi aidata. Antibiootikumide määramine toimub ka seetõttu, et on raske välistada nakkuse põhjuseid, mida saab antibiootikumidega ravida. Nohu vastu ei ole tõhusaid viirusevastaseid ravimeid, kuigi mõned esialgsed uuringud on näidanud nende kasulikkust.

Alternatiivsed ravimeetodid

Kuigi külmetushaiguse puhul kasutatakse mitmeid alternatiivseid ravimeetodeid, ei ole enamiku ravimeetodite kasutamise toetamiseks piisavalt teaduslikke tõendeid. 2010. aasta seisuga ei ole piisavalt tõendeid, et soovitada mee või nina loputamise kasuks või vastu. Tsingipreparaadid võivad vähendada sümptomite raskust ja kestust, kui neid võetakse 24 tunni jooksul pärast nende tekkimist. Kuigi C-vitamiini mõju nohu puhul on põhjalikult uuritud, on see pettumust valmistav. Tõendid ehhinatsea kasulikkuse kohta on vastuolulised. Eri tüüpi echinacea toidulisandite tõhusus võib erineda.

Tulemus

Tavaline külmetushaigus on üldiselt kerge ja möödub iseenesest, kusjuures enamik sümptomeid paraneb ühe nädalaga. Tõsised tüsistused, kui need tekivad, esinevad tavaliselt väga vanadel, väga noortel või immuunsupressiooniga (nõrgestatud immuunsüsteemiga) inimestel. Tekkida võivad sekundaarsed bakteriaalsed infektsioonid, mille tulemuseks on sinusiit, farüngiit või kõrvapõletik. Hinnanguliselt esineb sinusiiti 8% juhtudest. Kõrvapõletik esineb 30% juhtudest.

Likelihood

Nohu on kõige levinum inimhaigus ja inimesed kannatavad selle all kogu maailmas. Täiskasvanutel on tavaliselt kaks kuni viis nakatumist aastas. Lastel võib olla kuus kuni kümme nohu aastas (koolilastel kuni kaksteist nohu aastas). Sümptomaatiliste nakkuste arv suureneb eakatel inimestel immuunsüsteemi nõrgenemise tõttu.

Ajalugu

Kuigi külmetushaiguse põhjus on teada alles 1950ndatest aastatest, on see haigus olnud inimkonnale omane juba ammustest aegadest. Selle sümptomeid ja ravi on kirjeldatud Egiptuse Ebersi papüüruses, mis on vanim olemasolev meditsiiniline tekst, mis on kirjutatud enne 16. sajandit eKr. Nimetus "külmetushaigus" võeti kasutusele 16. sajandil, kuna selle sümptomid on sarnased külma ilmaga kokkupuutumise sümptomitega.

Ühendkuningriigis asutati 1946. aastal Medical Research Councili poolt Common Cold Unit (CCU), kus 1956. aastal avastati rinoviirus. 1970ndatel näitas CCU, et ravi interferooniga rinoviirusnakkuse inkubatsioonifaasis andis teatava kaitse haiguse vastu. Praktilist ravi ei suudetud välja töötada. Üksus suleti 1989. aastal, kaks aastat pärast seda, kui see oli lõpetanud tsinkglükonaatpastillide uurimise rinoviirushaiguste ennetamiseks ja raviks. Tsink oli ainus edukas ravi, mis CCU ajaloos välja töötati.

Majanduslik mõju

Külmetushaiguse majanduslik mõju on suures osas maailmas halvasti mõistetav. Ameerika Ühendriikides põhjustab nohu 75 kuni 100 miljonit arstivisiiti aastas, mis maksab aastas vähemalt 7,7 miljardit dollarit (konservatiivsete kulude hinnangute kohaselt). Ameeriklased kulutavad 2,9 miljardit dollarit käsimüügiravimitele. Ameeriklased kulutavad täiendavalt 400 miljonit dollarit sümptomite leevendamiseks mõeldud retseptiravimitele. Rohkem kui kolmandik arsti juures käinud inimestest sai antibiootikumiretsepti. Antibiootikumiretseptide kasutamine mõjutab antibiootikumiresistentsust. Igal aastal jääb hinnanguliselt 22 kuni 189 miljonit koolipäeva nohu tõttu vahele. Selle tulemusena jätsid vanemad 126 miljonit tööpäeva vahele, et jääda koju oma lapsi hooldama. Kui lisada külmetushaiguse tõttu töölt puudutud 150 miljonit tööpäeva, ületab külmetusega seotud töökaotuse majanduslik kogumõju 20 miljardit dollarit aastas. See moodustab 40% USAs töölt kaotatud ajast.

Research

Mitmete viirusevastaste ravimite tõhusust on testitud külmetushaiguse puhul. 2009. aasta seisuga ei ole ükski neist osutunud tõhusaks ega saanud kasutusluba. Käimas on uuringud viirusevastase ravimi plekonariili kohta. See on osutunud paljulubavaks pikornaviiruste vastu. Samuti on käimas katsed BTA-798'ga. Plekonariili suukaudsel kujul on olnud ohutusprobleeme ja praegu uuritakse aerosooli vormi.

Marylandi Ülikooli (College Park) ja Wisconsin-Madisoni Ülikooli teadlased on kaardistanud kõigi teadaolevate külmetushaigust põhjustavate viirusetüvede genoomi.

Seotud videod

• FindDocTV - Külmetushaiguse ajal lennata