Krupp (ehk larüngotrahheobronhiit) on enamasti viiruslik haigus, mis põhjustab häälepaelte ja hingamisteede ülaosa limaskesta turset. See turse ahendab hingamisteid ja võib raskendada normaalset hingamist. Kruppi iseloomustavad sageli „haukuv” köha, stridor (kõrge vilistav hingamisheli, eriti sissehingamisel) ja kähedus. Sümptomid kipuvad sagenevalt süvenema öösel. Haiglaravi on enamikul juhtudel harva vajalik, kuid mõnel lapsel võib olla vajalik meditsiiniline jälgimine või erakorraline sekkumine.

Sümptomid

  • Äkiline, märgatav „haukuv” köha
  • Kõrge, vilistav heli hingamisel (stridor), mis võib olla selgem sissehingamisel
  • Kähedus ja hääl muutub kähedaks või vaiksemaks
  • Hingamisraskused, kiire hingamine, rinnakorvi sügavad sissevoolud (retraktsioonid)
  • Sümptomid kipuvad halvenema öösel ja pärast ärkamist
  • Palavik ja nohu, sest tegemist on sageli ülemiste hingamisteede viirusnakkusega

Põhjused ja riskitegurid

Suur osa kruppi põhjustavatest viirustest on parainfluenssiviirused, kuid teisi viiruseid (nt RS-viirus, influenza) võib samuti esineda. Haigust esineb sagedamini imikutel ja väikelastel, sest nende hingamisteed on loomulikult kitsamad ning väike turse põhjustab kiiremini hingamisraskusi. Tavaliselt haigestuvad kõige sagedamini lapsed vanuses umbes 6 kuud kuni 3 aastat, kuid juhtumeid esineb ka kuni 5–6‑aastastel lastel.

Diagnoos

Diagnoos tehakse tavaliselt kliiniliselt arstivisiidi käigus, hinnates lapse hingamist ja kuuldes iseloomulikku heli. Arstid välistavad teisi põhjuseid, näiteks hingamisteede võõrkeha, anomaaliad või bakteriaalsed infektsioonid. Vereanalüüsid, kultuurid ja rutiinsed röntgenuuringud ei ole tavaliselt vajalikud, välja arvatud kahtluse korral muude seisundite suhtes.

Ravi

  • Süsteemsed steroidid (näiteks üks annus suukaudset deksametasooni või muu kortikosteroidi) aitavad vähendada limaskesta turset ja parandavad sümptomeid; need on sageli kõige tõhusam esmase ravigaamine Steroidide kasutamisega.
  • Raske või keskmise raskusega (stridor rahulikus seisundis) korral võib ajutise leevenduse saavutamiseks kasutada nebuliseeritud adrenaliini (epinefriin). See mõjub kiiresti, kuid efekt on ajutine, seetõttu vajab laps jälgimist.
  • Hapnik, vedeliku toetav ravi ja jälgimine haiglas on vajalik, kui esinevad märkimisväärne hingamispuudulikkus, hüpoksia või korduvad sümptomid.
  • Antibiootikumid ei ole vajalikud, välja arvatud juhul kui tekib sekundaarne bakteriaalne infektsioon.

Koduhoole ja toetavad meetmed

  • Rahulik keskkond ja lapse rahustamine — ärevus võib hingamist raskendada.
  • Niiske õhk või aur — mõnel lapsel aitab mõningast leevendust toatemperatuuril aur või niiske meriõhk; tõhusus on piiratud, kuid mõnikord kasulik.
  • Tagage piisav vedeliku tarbimine; väldige suitsetamist ja ärritajaid majas.
  • Jälgige hingamise sagedust, sügavust, sinakatvärvumist (lipsude, näo ümbruse) või söömise/disfagia muutusi.

Millal pöörduda arsti poole kohe

  • Kõrge vilistav hingamine (stridor) rahulikus olekus
  • Tõsised hingamisraskused, väga kiire hingamine või tugevad rinnakorvi retraction'id
  • Sinakas nahk/lõug (tsüanoos), väsimus, vaenlaslik käitumine või teadvuse tase langeb
  • Ei suuda süüa ega juua või on pidev rohke süljeeritus/köhimine

Prognoos ja ennetus

Enamik lastest paraneb haigusest ilma püsivate komplikatsioonideta mõne päeva jooksul või nädala jooksul. Sümptomid võivad korduda või halveneda öösel. Hea ennetus on üleüldine viirushaiguste ennetamine: kätepesu, haigestunud laste hoidmine rühmast eemal ja vaktsineerimine gripi vastu kui sobib. Kui lapsele on varem olnud korduvad või rasked kruppi episoodid, võib arst soovitada täiendavat hindamist.

Kui olete lapse seisundi pärast mures või sümptomid halvenevad, pöörduge arsti või erakorralise meditsiini poole.