Krupp

Kruppi (ehk larüngotrahheobronhiiti) põhjustab viirus ja see põhjustab kurgu sees turset. See turse põhjustab probleeme normaalse hingamisega. Kruppi põdevatel inimestel võib esineda "haukuvat" köha, stridori (kõrge vilistav heli) ja kähedust. Krupi sümptomid süvenevad sageli öösel. Steroidide suukaudne manustamine võib seda seisundit ravida. Mõnikord kasutatakse raskematel juhtudel adrenaliini. Haiglaravi on harva vajalik.

Arstid otsustavad, kas inimesel on krupp, pärast seda, kui nad on välistanud muud võimalused (näiteks hingamisteede võõrkeha). Vereanalüüsid, röntgenuuringud ja kultuurid ei ole vajalikud. Krupp on tavaline. Umbes 15% lastest vanuses 6 kuud kuni 5-6 aastat haigestub kruppi. Teismelised ja täiskasvanud haigestuvad kruppi harva.

Märgid ja sümptomid

Stridor

Inspiratoorne ja ekspiratoorne stridor 13 kuu vanuse kruppi põdeva lapse puhul.

Probleemid selle faili kuulamisega? Vaata meediaabi.

Kruppi sümptomiteks on haukuv köha, stridor (kõrge heli, mis tekib tavaliselt sissehingamisel), kähedus ja hingamisraskused, mis on öösel hullemad. Haukuv köha võib kõlada nagu hülge või merilõvi. Nutmine võib vingumist süvendada; vingumine võib tähendada, et hingamisteed on ahenenud. Kruppi süvenedes võib vingumine väheneda.

Muud sümptomid on palavik, külmetushaigusele iseloomulikud sümptomid) ja ribide vahelise naha tõmbumine sisse, kui laps hingab. Närimine või haige välimus võib tähendada muud haigust. Viirusnakkus põhjustab kurgu ja hingamisteede turset, mis võib raskendada hingamist.

Põhjused

Enamasti põhjustab kruppi viirusinfektsioon. Mõned inimesed nimetavad rasket larüngotrahheiiti kruppi. Seda haigust põhjustab kergem viirus. Krupp võib olla ka larüngeaalset difteeriat, bakteriaalset trahheiiti, larüngotrahheobronhiiti ja larüngotrahheobronhopneumoniiti. Need haigused on põhjustatud bakterite poolt ja on raskemad.

Viirus

75% juhtudest põhjustab kruppi parainfripi viirus, peamiselt 1. ja 2. tüüpi viirus. Teised viirused, mis võivad põhjustada kruppi, on gripp A ja B, leetrid, adenoviirus ja respiratoorne süntsütsiaalviirus (RSV). Spasmilise kruppi (krupp koos haukumisega) puhul puuduvad tavalised nakkuse tunnused, nagu palavik, kurguvalu ja suurenenud valgete vereliblede arv). Spasmilise krupi ravi on sama, mis tavalise krupi ravi.

Bakteriaalne

Bakteriaalse kruppi hulka kuuluvad larüngeaalne difteeria, bakteriaalne trahheiit, larüngotrahheobronhiit ja larüngotrahheobronhopneumoniit. Corynebacterium diphtheriae põhjustab laryngeaalset difteeriat; bakteriaalne trahheiit, larüngotrahheobronhiit ja larüngotrahheobronhopneumoniit tekivad viirusnakkusest, millele järgneb bakteriaalne infektsioon. Kõige levinumad kruppi põhjustavad bakterid onStaphylococcus aureus, Streptococcus pneumoniae, Hemophilus influenzae ja Moraxella catarrhalis.

Diagnoos

Westley Score: Westleyley: kruupi raskusastme klassifikatsioon
Funktsioon	Selle funktsiooni eest määratud punktide arv
Funktsioon	0	1	2	3	4	5
Rinnaseina väljatõmbamine	Puudub	Kerge	Mõõdukas	Raske
Stridor	Puudub	Withagitation	Puhkeseisundis
Tsüanoos	Puudub				Withagitation	Puhkeseisundis
Teadvuse tase	Tavaline					Orienteerumata
Õhu sisenemine	Tavaline	Vähenenud	Märkimisväärselt vähenenud

Krupp diagnoositakse tunnuste ja sümptomite alusel. Esmalt tuleb veenduda, et tegemist ei ole mõne muu haigusega, mis võib ülemisi hingamisteid blokeerida, eriti epiglottitis (hingetoru või hingetoru katva koe põletik) , mis on midagi hingamisteedes, subglottiline stenoos (hingamisteede ahenemine häälepaelte all), angioödeem (turse naha all), retrofaryngeaalne abstsess (mädanik kurgu tagaosas) ja bakteriaalne trahheiit (bakteriaalne infektsioon hingetorus).

Kaela röntgenülesvõte ei ole rutiinne, kuid kui seda tehakse, võib see näidata hingetoru ahenemist, mida nimetatakse torni märgiks, sest selle kitsas kuju näeb välja nagu kirikutorn. Pooltel juhtudel ei ilmne tornimärki.

Vereanalüüsid ja viiruskultuurid (viiruse testid) võivad põhjustada hingamisteede ärritust. Viiruskultuure, mis saadakse nina-nina aspiratsiooni teel (kasutades toru, millega imetakse nina lima välja), kasutatakse täpse põhjuse kinnitamiseks. Need kultuurid on piiratud uuringuid tegevate inimestega. Kui inimene ei parane standardraviga, võib teha täiendavaid teste, et kontrollida bakterite olemasolu.

Raskusaste

Kõige levinum süsteem krupi raskusastme kirjeldamiseks on Westley skoor. Seda testi kasutatakse teadusuuringuteks, kuid see ei aita kruppi põdevat inimest. Punkte antakse viie teguri eest: teadvuse tase, tsüanoos (naha sinine värvus), stridor (vilistav hingamine), õhu sisselaskmine ja tõmblused (nahk rinnal tõmbub sisse). Paremal asuvas tabelis on loetletud iga teguri eest antud punktid; lõplik hinne on vahemikus 0-17.

Koguskoor ≤ 2 punkti näitab kerget kruppi. Isikul võib olla haukuv köha ja kähisev köha, kuid puhkeseisundis ei esine stridori (vilistav hingamine).
Üldskoor 3-5 tähendab mõõdukat kruppi - isikul on vilistav hingamine, kuid muid tunnuseid on vähe.
Üldskoor 6-11 on raske krupp. Patsiendil on ilmne vilistav hingamine ja rinnakukeseina nahk tõmbub või tõmbub sisse.
Koguskoor ≥ 12 tähendab, et hingamispuudulikkus on võimalik. Haukuv köha ja vilisev hingamine ei esine alati selles staadiumis.

85% erakorralise meditsiini osakonda pöörduvatest lastest on kerge haigus. Raske krupp on haruldane - vähem kui 1% juhtudest.

Ennetamine

Vaktsineerimine (vaktsiinid) gripi ja difteeria vastu võib ennetada kruppi.

Treatment

Oluline on hoida kruppi haigestunud lapsed võimalikult rahulikuna. Sageli antakse lastele steroide, kuid rasketel juhtudel kasutatakse adrenaliini. Kui vere hapnikusisaldus on alla 92%, vajab laps hapnikku. Raske krupiga inimesi võib haiglaravile suunata jälgimiseks. Kui on vaja hapnikku, on "blow-by" manustamine (hapnikuallika hoidmine lapse näo lähedal) parem kui hapnikumask, sest see häirib last vähem kui hapnikumask. Ravi korral vajab vähem kui 0,2% inimestest endotrahheaalset intubatsiooni(hingamisteedesse asetatud toru).

Steroidid

Kortikosteroide, nagu deksametasoon ja budesoniid, võib kasutada kruppi raviks. Inimeste seisund hakkab palju paranema kuue tunni jooksul pärast steroidide võtmist. Steroidid toimivad suu kaudu, süstimise või sissehingamise teel (sissehingamine), kuid kõige parem on võtta neid suu kaudu. Enamasti piisab ühest annusest. Deksametasooni annused 0,15, 0,3 ja 0,6 mg/kg tunduvad olevat kõik võrdselt head.

Adrenaliin

Mõõduka kuni raske kruppi võib aidata nebuliseeritud adrenaliiniga (sissehingatav lahus, mis laiendab hingamisteid). Kuigi adrenaliin vähendab krupi raskusastet 10-30 minuti jooksul, kestab selle toime ainult umbes 2 tundi. Kui sümptomid paranevad 2-4 tunni jooksul pärast ravi ja muid tüsistusi ei teki, võib laps tavaliselt haiglast lahkuda.

Muud

Ei ole piisavalt tõendeid, et muudest kruppi ravimeetoditest oleks abi. Kliinilised uuringud ei näita, et kuuma auru või niisutatud õhu sissehingamine oleks kasulik ja praegu kasutatakse seda harva. Meditsiinitöötajad ei soovi, et inimesed kasutaksid köharavimeid, mis sisaldavad trometorfaani ja/või guiafenesiini. Kliinilised uuringud ei toeta ka helioxi (heeliumi ja hapniku segu) sissehingamist hingamise hõlbustamiseks. Kuna enamik kruppi juhtumeid on haigused, ei kasutata antibiootikume, välja arvatud juhul, kui kahtlustatakse ka baktereid. Bakteriaalsete infektsioonide puhul soovitatakse antibiootikume vankomütsiin ja tsefoksiim. A või B gripiga seotud rasketel juhtudel võib anda neuraminidaasi inhibiitoreid.

Tõenäoline tulemus

Enamasti on viiruse põhjustatud krupp lühiajaline haigus. Krupp põhjustab harva surma hingamispuudulikkuse ja/või südameseiskuse tõttu. Sümptomid paranevad kahe päeva jooksul, kuid võivad kesta kuni seitse päeva. Muude harvaesinevate tüsistuste hulka kuuluvad bakteriaalne trahheiit (hingetoru infektsioon), kopsupõletik (kopsupõletik) ja kopsuturse (vedelik kopsudes).

Epidemioloogia

Umbes 15% lastest vanuses 6 kuud kuni 5-6 aastat haigestub kruppi. Croup moodustab umbes 5% selle vanuserühma haiglaravi juhtudest. Harva esineb kruppi nii väikestel kui 3 kuu vanustel ja 15-aastastel lastel. Mehed haigestuvad 50% sagedamini kui naised; krupp esineb sagedamini sügisel (sügisel).

Ajalugu

Sõna croup pärineb varauusaegsest ingliskeelsest verbist croup, mis tähendab "karjuda"; seda nime kasutati haiguse kohta esmakordselt Šotimaal. Difteeriline krupp on tuntud juba Vana-Kreeka Homerose ajast. 1826. aastal eristas Bretonneau viirusest tingitud kruppi ja difteeriast tingitud kruppi. Prantslased nimetasid viirusest tingitud kruppi "faux-croup", kasutades "kruppi" difteeriabakterite põhjustatud haiguse kohta. Difteeriast põhjustatud krupp on muutunud peaaegu tundmatuks, kuna enamik inimesi on immuniseeritud.

Küsimused ja vastused

K: Mis põhjustab kruppi?

V: Kruppi põhjustab viirus.

K: Millised on krupi sümptomid?

V: Kruppi põdevatel inimestel võib olla "haukuv" köha, stridor (kõrge helisev vilistav heli) ja kähedus.

K: Millal kruppi sümptomid sageli süvenevad?

V: Krupi sümptomid süvenevad sageli öösel.

K: Milline on krupi ravi?

V: Steroidide suukaudne manustamine võib ravida kruppi. Mõnikord kasutatakse raskematel juhtudel adrenaliini.

K: Kas kruppi puhul on vajalik haiglaravi?

V: Kruppi puhul on haiglaravi harva vajalik.

K: Kuidas arstid diagnoosivad kruppi?

V: Arstid otsustavad, kas inimesel on krupp, pärast seda, kui nad on välistanud muud võimalused (näiteks hingamisteede võõrkeha). Vereanalüüse, röntgenülesvõtteid ja kultuuri ei ole vaja.

K: Kellel on kõige tõenäolisem kruppi haigestuda?

V: Umbes 15% lastest vanuses 6 kuud kuni 5-6 aastat haigestub kruppi. Teismelised ja täiskasvanud haigestuvad kruppi harva.