Krupp (larüngotrahheobronhiit) lastel: sümptomid, põhjused ja ravi
Krupp (larüngotrahheobronhiit) lastel: tunnused, põhjused ja tõhus ravi — haukuv köha, stridor, öine ägenemine; millal kasutada steroide või otsida erakorralist abi.
Krupp (ehk larüngotrahheobronhiit) on enamasti viiruslik haigus, mis põhjustab häälepaelte ja hingamisteede ülaosa limaskesta turset. See turse ahendab hingamisteid ja võib raskendada normaalset hingamist. Kruppi iseloomustavad sageli „haukuv” köha, stridor (kõrge vilistav hingamisheli, eriti sissehingamisel) ja kähedus. Sümptomid kipuvad sagenevalt süvenema öösel. Haiglaravi on enamikul juhtudel harva vajalik, kuid mõnel lapsel võib olla vajalik meditsiiniline jälgimine või erakorraline sekkumine.
Sümptomid
- Äkiline, märgatav „haukuv” köha
- Kõrge, vilistav heli hingamisel (stridor), mis võib olla selgem sissehingamisel
- Kähedus ja hääl muutub kähedaks või vaiksemaks
- Hingamisraskused, kiire hingamine, rinnakorvi sügavad sissevoolud (retraktsioonid)
- Sümptomid kipuvad halvenema öösel ja pärast ärkamist
- Palavik ja nohu, sest tegemist on sageli ülemiste hingamisteede viirusnakkusega
Põhjused ja riskitegurid
Suur osa kruppi põhjustavatest viirustest on parainfluenssiviirused, kuid teisi viiruseid (nt RS-viirus, influenza) võib samuti esineda. Haigust esineb sagedamini imikutel ja väikelastel, sest nende hingamisteed on loomulikult kitsamad ning väike turse põhjustab kiiremini hingamisraskusi. Tavaliselt haigestuvad kõige sagedamini lapsed vanuses umbes 6 kuud kuni 3 aastat, kuid juhtumeid esineb ka kuni 5–6‑aastastel lastel.
Diagnoos
Diagnoos tehakse tavaliselt kliiniliselt arstivisiidi käigus, hinnates lapse hingamist ja kuuldes iseloomulikku heli. Arstid välistavad teisi põhjuseid, näiteks hingamisteede võõrkeha, anomaaliad või bakteriaalsed infektsioonid. Vereanalüüsid, kultuurid ja rutiinsed röntgenuuringud ei ole tavaliselt vajalikud, välja arvatud kahtluse korral muude seisundite suhtes.
Ravi
- Süsteemsed steroidid (näiteks üks annus suukaudset deksametasooni või muu kortikosteroidi) aitavad vähendada limaskesta turset ja parandavad sümptomeid; need on sageli kõige tõhusam esmase ravigaamine Steroidide kasutamisega.
- Raske või keskmise raskusega (stridor rahulikus seisundis) korral võib ajutise leevenduse saavutamiseks kasutada nebuliseeritud adrenaliini (epinefriin). See mõjub kiiresti, kuid efekt on ajutine, seetõttu vajab laps jälgimist.
- Hapnik, vedeliku toetav ravi ja jälgimine haiglas on vajalik, kui esinevad märkimisväärne hingamispuudulikkus, hüpoksia või korduvad sümptomid.
- Antibiootikumid ei ole vajalikud, välja arvatud juhul kui tekib sekundaarne bakteriaalne infektsioon.
Koduhoole ja toetavad meetmed
- Rahulik keskkond ja lapse rahustamine — ärevus võib hingamist raskendada.
- Niiske õhk või aur — mõnel lapsel aitab mõningast leevendust toatemperatuuril aur või niiske meriõhk; tõhusus on piiratud, kuid mõnikord kasulik.
- Tagage piisav vedeliku tarbimine; väldige suitsetamist ja ärritajaid majas.
- Jälgige hingamise sagedust, sügavust, sinakatvärvumist (lipsude, näo ümbruse) või söömise/disfagia muutusi.
Millal pöörduda arsti poole kohe
- Kõrge vilistav hingamine (stridor) rahulikus olekus
- Tõsised hingamisraskused, väga kiire hingamine või tugevad rinnakorvi retraction'id
- Sinakas nahk/lõug (tsüanoos), väsimus, vaenlaslik käitumine või teadvuse tase langeb
- Ei suuda süüa ega juua või on pidev rohke süljeeritus/köhimine
Prognoos ja ennetus
Enamik lastest paraneb haigusest ilma püsivate komplikatsioonideta mõne päeva jooksul või nädala jooksul. Sümptomid võivad korduda või halveneda öösel. Hea ennetus on üleüldine viirushaiguste ennetamine: kätepesu, haigestunud laste hoidmine rühmast eemal ja vaktsineerimine gripi vastu kui sobib. Kui lapsele on varem olnud korduvad või rasked kruppi episoodid, võib arst soovitada täiendavat hindamist.
Kui olete lapse seisundi pärast mures või sümptomid halvenevad, pöörduge arsti või erakorralise meditsiini poole.
Märgid ja sümptomid
|
|
| ||||
| Probleemid selle faili kuulamisega? Vaata meediaabi. | |||||
Kruppi sümptomiteks on haukuv köha, stridor (kõrge heli, mis tekib tavaliselt sissehingamisel), kähedus ja hingamisraskused, mis on öösel hullemad. Haukuv köha võib kõlada nagu hülge või merilõvi. Nutmine võib vingumist süvendada; vingumine võib tähendada, et hingamisteed on ahenenud. Kruppi süvenedes võib vingumine väheneda.
Muud sümptomid on palavik, külmetushaigusele iseloomulikud sümptomid) ja ribide vahelise naha tõmbumine sisse, kui laps hingab. Närimine või haige välimus võib tähendada muud haigust. Viirusnakkus põhjustab kurgu ja hingamisteede turset, mis võib raskendada hingamist.
Põhjused
Enamasti põhjustab kruppi viirusinfektsioon. Mõned inimesed nimetavad rasket larüngotrahheiiti kruppi. Seda haigust põhjustab kergem viirus. Krupp võib olla ka larüngeaalset difteeriat, bakteriaalset trahheiiti, larüngotrahheobronhiiti ja larüngotrahheobronhopneumoniiti. Need haigused on põhjustatud bakterite poolt ja on raskemad.
Viirus
75% juhtudest põhjustab kruppi parainfripi viirus, peamiselt 1. ja 2. tüüpi viirus. Teised viirused, mis võivad põhjustada kruppi, on gripp A ja B, leetrid, adenoviirus ja respiratoorne süntsütsiaalviirus (RSV). Spasmilise kruppi (krupp koos haukumisega) puhul puuduvad tavalised nakkuse tunnused, nagu palavik, kurguvalu ja suurenenud valgete vereliblede arv). Spasmilise krupi ravi on sama, mis tavalise krupi ravi.
Bakteriaalne
Bakteriaalse kruppi hulka kuuluvad larüngeaalne difteeria, bakteriaalne trahheiit, larüngotrahheobronhiit ja larüngotrahheobronhopneumoniit. Corynebacterium diphtheriae põhjustab laryngeaalset difteeriat; bakteriaalne trahheiit, larüngotrahheobronhiit ja larüngotrahheobronhopneumoniit tekivad viirusnakkusest, millele järgneb bakteriaalne infektsioon. Kõige levinumad kruppi põhjustavad bakterid onStaphylococcus aureus, Streptococcus pneumoniae, Hemophilus influenzae ja Moraxella catarrhalis.
Diagnoos
| Westley Score: Westleyley: kruupi raskusastme klassifikatsioon | |||||||
| Funktsioon | Selle funktsiooni eest määratud punktide arv |
| |||||
| 0 | 1 | 2 | 3 | 4 | 5 |
| |
| Rinnaseina väljatõmbamine | Puudub | Kerge | Mõõdukas | Raske |
| ||
| Stridor | Puudub | Withagitation | Puhkeseisundis |
| |||
| Puudub | Withagitation | Puhkeseisundis |
| ||||
| Teadvuse tase | Tavaline | Orienteerumata |
| ||||
| Õhu sisenemine | Tavaline | Vähenenud | Märkimisväärselt vähenenud |
| |||
Krupp diagnoositakse tunnuste ja sümptomite alusel. Esmalt tuleb veenduda, et tegemist ei ole mõne muu haigusega, mis võib ülemisi hingamisteid blokeerida, eriti epiglottitis (hingetoru või hingetoru katva koe põletik) , mis on midagi hingamisteedes, subglottiline stenoos (hingamisteede ahenemine häälepaelte all), angioödeem (turse naha all), retrofaryngeaalne abstsess (mädanik kurgu tagaosas) ja bakteriaalne trahheiit (bakteriaalne infektsioon hingetorus).
Kaela röntgenülesvõte ei ole rutiinne, kuid kui seda tehakse, võib see näidata hingetoru ahenemist, mida nimetatakse torni märgiks, sest selle kitsas kuju näeb välja nagu kirikutorn. Pooltel juhtudel ei ilmne tornimärki.
Vereanalüüsid ja viiruskultuurid (viiruse testid) võivad põhjustada hingamisteede ärritust. Viiruskultuure, mis saadakse nina-nina aspiratsiooni teel (kasutades toru, millega imetakse nina lima välja), kasutatakse täpse põhjuse kinnitamiseks. Need kultuurid on piiratud uuringuid tegevate inimestega. Kui inimene ei parane standardraviga, võib teha täiendavaid teste, et kontrollida bakterite olemasolu.
Raskusaste
Kõige levinum süsteem krupi raskusastme kirjeldamiseks on Westley skoor. Seda testi kasutatakse teadusuuringuteks, kuid see ei aita kruppi põdevat inimest. Punkte antakse viie teguri eest: teadvuse tase, tsüanoos (naha sinine värvus), stridor (vilistav hingamine), õhu sisselaskmine ja tõmblused (nahk rinnal tõmbub sisse). Paremal asuvas tabelis on loetletud iga teguri eest antud punktid; lõplik hinne on vahemikus 0-17.
- Koguskoor ≤ 2 punkti näitab kerget kruppi. Isikul võib olla haukuv köha ja kähisev köha, kuid puhkeseisundis ei esine stridori (vilistav hingamine).
- Üldskoor 3-5 tähendab mõõdukat kruppi - isikul on vilistav hingamine, kuid muid tunnuseid on vähe.
- Üldskoor 6-11 on raske krupp. Patsiendil on ilmne vilistav hingamine ja rinnakukeseina nahk tõmbub või tõmbub sisse.
- Koguskoor ≥ 12 tähendab, et hingamispuudulikkus on võimalik. Haukuv köha ja vilisev hingamine ei esine alati selles staadiumis.
85% erakorralise meditsiini osakonda pöörduvatest lastest on kerge haigus. Raske krupp on haruldane - vähem kui 1% juhtudest.
Ennetamine
Vaktsineerimine (vaktsiinid) gripi ja difteeria vastu võib ennetada kruppi.
Treatment
Oluline on hoida kruppi haigestunud lapsed võimalikult rahulikuna. Sageli antakse lastele steroide, kuid rasketel juhtudel kasutatakse adrenaliini. Kui vere hapnikusisaldus on alla 92%, vajab laps hapnikku. Raske krupiga inimesi võib haiglaravile suunata jälgimiseks. Kui on vaja hapnikku, on "blow-by" manustamine (hapnikuallika hoidmine lapse näo lähedal) parem kui hapnikumask, sest see häirib last vähem kui hapnikumask. Ravi korral vajab vähem kui 0,2% inimestest endotrahheaalset intubatsiooni(hingamisteedesse asetatud toru).
Steroidid
Kortikosteroide, nagu deksametasoon ja budesoniid, võib kasutada kruppi raviks. Inimeste seisund hakkab palju paranema kuue tunni jooksul pärast steroidide võtmist. Steroidid toimivad suu kaudu, süstimise või sissehingamise teel (sissehingamine), kuid kõige parem on võtta neid suu kaudu. Enamasti piisab ühest annusest. Deksametasooni annused 0,15, 0,3 ja 0,6 mg/kg tunduvad olevat kõik võrdselt head.
Adrenaliin
Mõõduka kuni raske kruppi võib aidata nebuliseeritud adrenaliiniga (sissehingatav lahus, mis laiendab hingamisteid). Kuigi adrenaliin vähendab krupi raskusastet 10-30 minuti jooksul, kestab selle toime ainult umbes 2 tundi. Kui sümptomid paranevad 2-4 tunni jooksul pärast ravi ja muid tüsistusi ei teki, võib laps tavaliselt haiglast lahkuda.
Muud
Ei ole piisavalt tõendeid, et muudest kruppi ravimeetoditest oleks abi. Kliinilised uuringud ei näita, et kuuma auru või niisutatud õhu sissehingamine oleks kasulik ja praegu kasutatakse seda harva. Meditsiinitöötajad ei soovi, et inimesed kasutaksid köharavimeid, mis sisaldavad trometorfaani ja/või guiafenesiini. Kliinilised uuringud ei toeta ka helioxi (heeliumi ja hapniku segu) sissehingamist hingamise hõlbustamiseks. Kuna enamik kruppi juhtumeid on haigused, ei kasutata antibiootikume, välja arvatud juhul, kui kahtlustatakse ka baktereid. Bakteriaalsete infektsioonide puhul soovitatakse antibiootikume vankomütsiin ja tsefoksiim. A või B gripiga seotud rasketel juhtudel võib anda neuraminidaasi inhibiitoreid.
Tõenäoline tulemus
Enamasti on viiruse põhjustatud krupp lühiajaline haigus. Krupp põhjustab harva surma hingamispuudulikkuse ja/või südameseiskuse tõttu. Sümptomid paranevad kahe päeva jooksul, kuid võivad kesta kuni seitse päeva. Muude harvaesinevate tüsistuste hulka kuuluvad bakteriaalne trahheiit (hingetoru infektsioon), kopsupõletik (kopsupõletik) ja kopsuturse (vedelik kopsudes).
Epidemioloogia
Umbes 15% lastest vanuses 6 kuud kuni 5-6 aastat haigestub kruppi. Croup moodustab umbes 5% selle vanuserühma haiglaravi juhtudest. Harva esineb kruppi nii väikestel kui 3 kuu vanustel ja 15-aastastel lastel. Mehed haigestuvad 50% sagedamini kui naised; krupp esineb sagedamini sügisel (sügisel).
Ajalugu
Sõna croup pärineb varauusaegsest ingliskeelsest verbist croup, mis tähendab "karjuda"; seda nime kasutati haiguse kohta esmakordselt Šotimaal. Difteeriline krupp on tuntud juba Vana-Kreeka Homerose ajast. 1826. aastal eristas Bretonneau viirusest tingitud kruppi ja difteeriast tingitud kruppi. Prantslased nimetasid viirusest tingitud kruppi "faux-croup", kasutades "kruppi" difteeriabakterite põhjustatud haiguse kohta. Difteeriast põhjustatud krupp on muutunud peaaegu tundmatuks, kuna enamik inimesi on immuniseeritud.
Küsimused ja vastused
K: Mis põhjustab kruppi?
V: Kruppi põhjustab viirus.
K: Millised on krupi sümptomid?
V: Kruppi põdevatel inimestel võib olla "haukuv" köha, stridor (kõrge helisev vilistav heli) ja kähedus.
K: Millal kruppi sümptomid sageli süvenevad?
V: Krupi sümptomid süvenevad sageli öösel.
K: Milline on krupi ravi?
V: Steroidide suukaudne manustamine võib ravida kruppi. Mõnikord kasutatakse raskematel juhtudel adrenaliini.
K: Kas kruppi puhul on vajalik haiglaravi?
V: Kruppi puhul on haiglaravi harva vajalik.
K: Kuidas arstid diagnoosivad kruppi?
V: Arstid otsustavad, kas inimesel on krupp, pärast seda, kui nad on välistanud muud võimalused (näiteks hingamisteede võõrkeha). Vereanalüüse, röntgenülesvõtteid ja kultuuri ei ole vaja.
K: Kellel on kõige tõenäolisem kruppi haigestuda?
V: Umbes 15% lastest vanuses 6 kuud kuni 5-6 aastat haigestub kruppi. Teismelised ja täiskasvanud haigestuvad kruppi harva.
Otsige