Kopsuturse (pulmonary oedema): mis see on — põhjused, sümptomid, ravi
Kopsuturse (inglise keeles pulmonary oedema) on vedelik kopsudes ("Pulmonary" tähendab "kopsud"; "edema" tähendab "turse" või "vedelik"). Tavaliselt täituvad kopsud õhuga, kui inimene hingab sisse. Kopsude alveoolidest läheb hapnik verre. Seejärel kannab veri hapnikku kogu kehasse. Iga kehaosa vajab hapnikku ellujäämiseks.
Kui inimese kopsudes on vedelikku (kopsuturse), ei jätku kopsudesse piisavalt ruumi õhu jaoks. Inimene ei saa hingata sisse nii palju õhku. See tähendab, et verre ei pääse nii palju hapnikku ja keha ei saa vajalikku hapnikku.
Põhjused
Kopsuturse põhjused jagunevad tavaliselt kaheks: cardiogenic (seotud südamega) ja non-cardiogenic (mitte-südamepõhised).
- Cardiogenic: kõige sagedamini tekib see vasaku vatsakese puuduliku töö tõttu (südamepuudulikkus). Põhjused võivad olla südameinfarkt, rasked klapihaigused või muu äge või krooniline südamekahjustus.
- Non-cardiogenic: kopsukoe kahjustus või läbilaskvuse suurenemine põhjustab vedeliku kogunemist ilma südamelise põhjuseta. Näited: raske kopsupõletik, acute respiratory distress syndrome (ARDS), inhalatsioonikahjustused (nt suitsu või toksiliste ainetega), trauma, kõrgmäestiku kopsuturse (HAPE), raske neerupuudulikkus või ülevedelikustumus.
- Mõnikord võivad ka trombemboolia, raske infektsioon või allergiline reaktsioon kaasa aidata.
Sümptomid
Kopsuturse sümptomid võivad olla ägedad (kiire algus) või kroonilised ja järk-järgult halvenevad. Peamised nähud on:
- õhupuudus (algul pingutusel, ägedal juhul ka puhkeolekus)
- õhupuuduse tugevnemine lamavas asendis (ortopnoe) ja/või äkilised öised hingamisraskused (paroksüsmaalne öine düspnoe)
- köha, sageli vahtujoaline või roosakas-värvusega röga
- vilistav hingamine, kiire hingamine (tahhüpnoe) ja kõrvulukustav hingamine
- kiire südametöö (tahhükardia), ärevus või rahutus
- hüperhidroos (rohke higistamine), sinakas nahavärv (tsüanoos) kui hapnikku napib
- kuuldamisel kopsude üle pragised või märjad särinad (rales/crackles)
Diagnoos
Diagnoosi panemisel kasutatakse nii kliinilist uurimist kui ka uuringuid:
- füüsikaline läbivaatus (hingamiskahina, südametoonide muutused, turse jalgadel)
- hapenemis- ja veresoontega seotud testid: pulseoksümeetria, arteriaalne verikaasuanalüüs
- röntgenülesvõte (rindkere röntgen) — sageli näitab kopsudes vedelikku ja südame suuruse muutusi
- ECG (südame rütmi/infarkti hindamiseks), troponiinid, BNP või NT-proBNP (südamepuudulikkuse markeri hindamiseks)
- ehhokardiograafia (südamefunktsiooni ja klappide hindamiseks)
- vajadusel CT (nt kopsuemboolia kahtluse korral) ja laboriuuringud infektsiooni või neerufunktsiooni hindamiseks
Ravi
Kopsuturse ravi sõltub raskusest ja põhjusest. Ägeda kopsuturse puhul on vaja kiiresti tegutseda — see on sageli eluohtlik seisund.
Esmaabi ja erakorraline ravi
- isegi enne eriarstiabi: asetada patsient istuvas või pool-istuvas asendis (suurendab hingamisruumi)
- suure vooluga hapnik (maski kaudu) või hapnikravi
- diureetikumid (nt furosemiid) aitavad eemaldada liigset vedelikku organismist
- vasodilataatorid (nt nitroglütseriin) vähendavad südame koormust ja vererõhku
- positiivne rõhuga ventilatsioon (CPAP või BiPAP) võib parandada hapnikuvarustust ja vähendada vajadust intubeerimise järele
- intubatsioon ja mehaaniline ventilatsioon, kui hapnikku ei saa muul viisil tagada
- valikuline: ravi põhjusel põhinev sekkumine (nt südameinfarkti ravi, trombemboolia ravi, infektsiooni puhul antibiootikumid, ülevedeliku korral dialüüs)
Krooniline ja ennetav ravi
- südamepuudulikkuse medikamentoosne ravi: ACE-inhibiitorid/ARB, beetablokaatorid, aldosterooni antagonistid jm vastavalt kardioloogi juhendile
- soolapiirang ja vedelikukontroll, vajadusel kaalumisharjumused kodus
- rava ja haiguste regulaarne jälgimine, vaktsineerimine (gripp, pneumokokk) ja riskifaktorite (vererõhk, suhkur, suitsetamine) kontroll
Komplikatsioonid ja prognoos
Ilma ravita võib kopsuturse kiiresti areneda eluohtlikuks hingamis- ja südamepuudulikkuseks. Põhjus ja ravi alustamise kiirus mõjutavad prognoosi. Korduvate episoodide ennetamiseks on oluline ravida algpõhjust (nt südamepuudulikkus) ja järgida arsti soovitusi.
Millal pöörduda arsti poole
Otsi viivitamatult erakorralist abi, kui esineb:
- äkiline ja tugev õhupuudus
- roosa või vahtujoaline röga
- intensiivne valu rinnus, minestamine või teadvusekaotus
- kõrgendatud südame- või hingamissagedus, tugev hirm või rahutus
Ennetus
- hoolitse südame tervise eest: kontrolli vererõhku, veresuhkrut ja kolesterooli
- järgi arsti soovitusi südamehaiguse ravimisel ja ravi jälgimisel
- väldi liigset vedeliku tarbimist ja järgige soolapiiranguid, kui arst on seda soovitanud
- vaktsineeri ennast (gripp, pneumokokk) ning väldi suitsetamist
- mäestikureisidel aklimatiseeru järk-järgult, et vähendada kõrgmäestiku kopsuturse riski
Kui sul on eelnevalt diagnoositud südameprobleemid või korduvad hingamisraskused, aruta oma arstiga isiklikku riski ja ennetusplaane. Õigeaegne diagnoos ja kiire ravi vähendavad tüsistuste riski ja parandavad taastumise võimalusi.
Inimese kopsude diagramm
Põhjustab
Kopsuturse kõige sagedasem põhjus on südamepuudulikkus südame vasakul poolel. Südame vasakpoolne osa peaks pumpama verd kogu kehasse. Kui südame vasakpoolne osa on selleks liiga nõrk, tungib veri tagasi kopsudesse. Seda nimetatakse kardiogeenseks kopsuödeemiks. ("Kardiogeenne" tähendab "südamest põhjustatud").
Muud, mitte-kardiogeensed kopsuturse põhjused on järgmised:
- Vedeliku ülekoormus: Kui neerupuudulikkusega inimene sööb liiga palju soola või joob liiga palju vedelikku. Kuna neerud ei suuda vedelikku välja filtreerida, nagu tavaliselt, tungib vedelik kopsudesse.
- Suitsu sissehingamine
- Hukkumine soolases vees
- kõrgel asuv kopsuturse (HAPE), mis tekib siis, kui inimesed viibivad väga suurel kõrgusel, näiteks mägironimisel.
- hüpotermia (väga madal kehatemperatuur)
- Äge hingamishäirete sündroom, mille põhjuseks on mingi kopsuhaigus (nt kopsupõletik või sepsis) või vigastus (nt suitsu sissehingamine).
- kopsuemboolia, kui verehüüve ühest kehaosast kandub kopsudesse.
- Rindkere või kopsude vigastus
- Viiruste põhjustatud infektsioonid, nagu dengue'i palavik.
- Halvad reaktsioonid ravimitele, sealhulgas ebaseaduslikele uimastitele nagu heroiin ja kokaiin, ja legaalsetele ravimitele nagu aspiriin.
Sümptomid
Kopsuturse sümptomid võivad olla järgmised:
- Hingamisraskused
- Orthopnoe (hingamine on kõige raskem lamades)
- Paroksüsmaalne öine düspnoe (see tähendab, et hingamisraskused võivad äratada inimese üles, kui ta öösel magab).
- Roosa, vahutav röga
- Meditsiinitöötaja kuuleb helisid, kui ta kuulab hingamisheli stetoskoobiga.
Flash kopsuturse
Kopsuturse on meditsiiniline hädaolukord. See on kopsuturse, mis tekib väga kiiresti. Tavaliselt kulub kopsuturse tekkimiseks mõni tund. Kuid kopsuturse kõige hullematel juhtudel võivad inimese kopsud täituda täielikult vedelikuga mõne minutiga. Kopsuturse võib põhjustada ka kopsuturse saanud inimese liigutamine või lamamine.
Treatment
Olenemata sellest, milline on põhjus, saab kopsuturse ravida:
- Hapniku andmine isikule
- Istub inimene otse püsti (nii on kergem hingata).
- Vajaduse korral õhu surumine inimese kopsudesse (seda nimetatakse ventilatsiooniks).
- Diureetilised ravimid, mis eemaldavad kehast liigset vedelikku.
- Ravimid nagu nitroglütseriin ("nitro"), mis vähendavad kopsudesse siseneva vedeliku põhjustatud survet. Nitroglütseriin võib muuta ka kopsude veresooned laiemaks, nii et neisse mahub rohkem vedelikku; see võib vabastada lisaruumi, et õhk saaks kopsudesse pääseda.
Muud ravimeetodid võivad keskenduda kopsuturse põhjusele. Näiteks kui neerupuudulikkusega inimesel on olnud liiga palju soola või vedelikku, võib ta saada dialüüsi, et eemaldada liigne vedelik ja sool.
