Kopsuturse (inglise keeles pulmonary oedema) on vedelik kopsudes ("Pulmonary" tähendab "kopsud"; "edema" tähendab "turse" või "vedelik"). Tavaliselt täituvad kopsud õhuga, kui inimene hingab sisse. Kopsude alveoolidest läheb hapnik verre. Seejärel kannab veri hapnikku kogu kehasse. Iga kehaosa vajab hapnikku ellujäämiseks.

Kui inimese kopsudes on vedelikku (kopsuturse), ei jätku kopsudesse piisavalt ruumi õhu jaoks. Inimene ei saa hingata sisse nii palju õhku. See tähendab, et verre ei pääse nii palju hapnikku ja keha ei saa vajalikku hapnikku.

Põhjused

Kopsuturse põhjused jagunevad tavaliselt kaheks: cardiogenic (seotud südamega) ja non-cardiogenic (mitte-südamepõhised).

  • Cardiogenic: kõige sagedamini tekib see vasaku vatsakese puuduliku töö tõttu (südamepuudulikkus). Põhjused võivad olla südameinfarkt, rasked klapihaigused või muu äge või krooniline südamekahjustus.
  • Non-cardiogenic: kopsukoe kahjustus või läbilaskvuse suurenemine põhjustab vedeliku kogunemist ilma südamelise põhjuseta. Näited: raske kopsupõletik, acute respiratory distress syndrome (ARDS), inhalatsioonikahjustused (nt suitsu või toksiliste ainetega), trauma, kõrgmäestiku kopsuturse (HAPE), raske neerupuudulikkus või ülevedelikustumus.
  • Mõnikord võivad ka trombemboolia, raske infektsioon või allergiline reaktsioon kaasa aidata.

Sümptomid

Kopsuturse sümptomid võivad olla ägedad (kiire algus) või kroonilised ja järk-järgult halvenevad. Peamised nähud on:

  • õhupuudus (algul pingutusel, ägedal juhul ka puhkeolekus)
  • õhupuuduse tugevnemine lamavas asendis (ortopnoe) ja/või äkilised öised hingamisraskused (paroksüsmaalne öine düspnoe)
  • köha, sageli vahtujoaline või roosakas-värvusega röga
  • vilistav hingamine, kiire hingamine (tahhüpnoe) ja kõrvulukustav hingamine
  • kiire südametöö (tahhükardia), ärevus või rahutus
  • hüperhidroos (rohke higistamine), sinakas nahavärv (tsüanoos) kui hapnikku napib
  • kuuldamisel kopsude üle pragised või märjad särinad (rales/crackles)

Diagnoos

Diagnoosi panemisel kasutatakse nii kliinilist uurimist kui ka uuringuid:

  • füüsikaline läbivaatus (hingamiskahina, südametoonide muutused, turse jalgadel)
  • hapenemis- ja veresoontega seotud testid: pulseoksümeetria, arteriaalne verikaasuanalüüs
  • röntgenülesvõte (rindkere röntgen) — sageli näitab kopsudes vedelikku ja südame suuruse muutusi
  • ECG (südame rütmi/infarkti hindamiseks), troponiinid, BNP või NT-proBNP (südamepuudulikkuse markeri hindamiseks)
  • ehhokardiograafia (südamefunktsiooni ja klappide hindamiseks)
  • vajadusel CT (nt kopsuemboolia kahtluse korral) ja laboriuuringud infektsiooni või neerufunktsiooni hindamiseks

Ravi

Kopsuturse ravi sõltub raskusest ja põhjusest. Ägeda kopsuturse puhul on vaja kiiresti tegutseda — see on sageli eluohtlik seisund.

Esmaabi ja erakorraline ravi

  • isegi enne eriarstiabi: asetada patsient istuvas või pool-istuvas asendis (suurendab hingamisruumi)
  • suure vooluga hapnik (maski kaudu) või hapnikravi
  • diureetikumid (nt furosemiid) aitavad eemaldada liigset vedelikku organismist
  • vasodilataatorid (nt nitroglütseriin) vähendavad südame koormust ja vererõhku
  • positiivne rõhuga ventilatsioon (CPAP või BiPAP) võib parandada hapnikuvarustust ja vähendada vajadust intubeerimise järele
  • intubatsioon ja mehaaniline ventilatsioon, kui hapnikku ei saa muul viisil tagada
  • valikuline: ravi põhjusel põhinev sekkumine (nt südameinfarkti ravi, trombemboolia ravi, infektsiooni puhul antibiootikumid, ülevedeliku korral dialüüs)

Krooniline ja ennetav ravi

  • südamepuudulikkuse medikamentoosne ravi: ACE-inhibiitorid/ARB, beetablokaatorid, aldosterooni antagonistid jm vastavalt kardioloogi juhendile
  • soolapiirang ja vedelikukontroll, vajadusel kaalumisharjumused kodus
  • rava ja haiguste regulaarne jälgimine, vaktsineerimine (gripp, pneumokokk) ja riskifaktorite (vererõhk, suhkur, suitsetamine) kontroll

Komplikatsioonid ja prognoos

Ilma ravita võib kopsuturse kiiresti areneda eluohtlikuks hingamis- ja südamepuudulikkuseks. Põhjus ja ravi alustamise kiirus mõjutavad prognoosi. Korduvate episoodide ennetamiseks on oluline ravida algpõhjust (nt südamepuudulikkus) ja järgida arsti soovitusi.

Millal pöörduda arsti poole

Otsi viivitamatult erakorralist abi, kui esineb:

  • äkiline ja tugev õhupuudus
  • roosa või vahtujoaline röga
  • intensiivne valu rinnus, minestamine või teadvusekaotus
  • kõrgendatud südame- või hingamissagedus, tugev hirm või rahutus

Ennetus

  • hoolitse südame tervise eest: kontrolli vererõhku, veresuhkrut ja kolesterooli
  • järgi arsti soovitusi südamehaiguse ravimisel ja ravi jälgimisel
  • väldi liigset vedeliku tarbimist ja järgige soolapiiranguid, kui arst on seda soovitanud
  • vaktsineeri ennast (gripp, pneumokokk) ning väldi suitsetamist
  • mäestikureisidel aklimatiseeru järk-järgult, et vähendada kõrgmäestiku kopsuturse riski

Kui sul on eelnevalt diagnoositud südameprobleemid või korduvad hingamisraskused, aruta oma arstiga isiklikku riski ja ennetusplaane. Õigeaegne diagnoos ja kiire ravi vähendavad tüsistuste riski ja parandavad taastumise võimalusi.