Dialüüs — neeru asendusravi: määratlus, eesmärk ja toimemehhanism
Dialüüs — neeru asendusravi: selgitus, eesmärgid ja toimemehhanism. Kuidas dialüüs eemaldab jääkaineid, taastab mineraalide tasakaalu ning millised on selle võimalused ja piirangud.
Dialüüs on protseduur, mille käigus kasutatakse masinat neeru asendamiseks pärast neerupuudulikkust. Sõna dialüüs tuleneb kreekakeelsest sõnast dialusis — dia tähendab „läbi” ja lusis „lahustamist” või „eraldamist”. Dialüüsi eesmärk on eemaldada kehast jääkprodukte, liigset vedelikku ja taastada elektrolüütide tasakaal, kui neerud ei suuda seda enam ise teha.
Määratlus ja eesmärk
Neerud tagavad organismi vee- ja mineraalainete tasakaalu ning eemaldavad verest jääkained ja liigse vedeliku. Neerude abil reguleeritud mineraalide hulka kuuluvad naatrium, kaalium, kloriid, kaltsium, fosfor, magneesium ja sulfaat. Neerud eemaldavad verest ka vesinikioone, aidates säilitada kehva pH tasakaalu. Dialüüs suudab need jääkained ja liigse vee kehast välja viia ning hoida mineraalide ja happe-aluse tasakaalu.
Dialüüsi tüübid
- Hemodialüüs — veri juhitakse läbi dialüüsimasina (dialüsaatori), kus poolläbilaskev mäda (dialüüser) võimaldab jääkainetel ja liigsel vedelikul difundeeruda verest dialüüsilahusesse (dialüdaat). Hemodialüüsi tehakse tavaliselt erakorraliselt haiglas või regulaarselt dialüüsikeskuses; ambulatoorne rutiin on tavaliselt kolm korda nädalas, iga seanss kestab 3–5 tundi.
- Peritoneaalne dialüüs — kõhuõõne peritoneaalmembraani kasutatakse loomuliku filtri-ina. Dialüsaadilahus viiakse katetriga kõhuõõnde, kus see viib jääkained ja vee endasse ning seejärel nõrutatakse välja. Peritoneaalne dialüüs võib olla kodus tehtav ja sobib mõnele patsiendile paremini kui hemodialüüs.
Kuidas dialüüs töötab — toimemehhanism
Dialüüsi põhimehhanismid on difusioon, osmosis ja ultrafiltratsioon:
- Difusioon: lahustunud jääkained (nt uurea, kreatiniin) liiguvad verest dialüsaadilahusesse kontsentratsioonigradiendi tõttu.
- Osmosis/ultrafiltratsioon: vedelik liigub rõhu- või rõhuteguri erinevuse tõttu, võimaldades eemaldada liigset vett verest.
- Dialüsaadi koostis on kontrollitud — selles on õige soolasisaldus, buffersüsteemid pH reguleerimiseks ning vajadusel ka muud elektroliidid, et taastada organismi tasakaal.
Veresoonte ja ligipääsu tähtsus
Hemodialüüsi jaoks on vajalik usaldusväärne veresoonte ligipääs. Levinumad meetodid on:
- arterio-veeniline fistul — kirurgiliselt loodud ühendus arterist ja veenist; püsivaim ja eelistatuim ligipääs
- proteesprotsessiga graft — sünteetiline ühendus, kui fistul ei ole võimalik
- tsentraalsed veenikatetrid — lühiajaline või erakorraline ligipääs, suurem infektsioonirisk
Millal dialüüsi kasutatakse
- Äge neerupuudulikkus, kui neerud lakkavad ootamatult töötamast ja tekivad ohtlikud mürgistused, vedelikupeetus või elektrolüütide häired.
- Krooniline lõpustaadiumi neeruhaigus (stage 5), kui neerufunktsioon on oluliselt langenud ja patsiendil pole adekvaatset eritusfunktsiooni — dialüüs on elupäästev ravi kuni siirdamiseni või elukestva raviga.
Dialüüsi piirangud ja mida see ei asenda
Kuigi dialüüs asendab olulist eritusfunktsiooni, ei suuda see täielikult imiteerida kõiki neerude ülesandeid. Neerud on osa endokriinsüsteemist ja toodavad hormoone, näiteks erütropoetiini (mis stimuleerib punaste vereliblede tootmist) ning kaltsitriooli (aktiivne D-vitamiini vorm), mis reguleerib kaltsiumi ainevahetust. Dialüüsiaparaadid ei asenda nende hormoonide tootmist — patsiendid võivad vajada erütropoetiini süstimist, D-vitamiini ja muid ravimeid.
Võimalikud tüsistused ja kõrvalmõjud
- Hemodünaamilised muutused: madal vererõhk dialüüsi ajal (hüpotoonia), pearinglus.
- Krambid, lihasvalu või väsimus seansi järel.
- Infektsioonid: ligipääsu piirkonnas (fistul, graft, kateter) või peritoneaalse dialüüsi puhul peritoniit.
- Ligipääsu tromboos või stenootilised muutused, mis võivad nõuda kirurgilist sekkumist.
- Elektrolüütide häired ja toitainete defitsiidid, mis vajavad regulaarselt vereanalüüside jälgimist.
Elu dialüüsi ajal ja jälgimine
Patsiendid vajavad regulaarset meditsiinilist jälgimist: vereanalüüsid (nt hemoglobiin, elektrolüüdid, kreatiniin, fosfor), kaalude ja vedeliku piiramise nõuanded, dieedinõustamine ning ravirežiimi kohandamine. Dialüüs ei ole ravivõimalus neerupuudulikkusele, vaid asendusravi; parim pöördumine pikaajalise ravi puhul on neerusiirdamine, kui see on võimalik.
Kokkuvõte: dialüüs on elupäästev ja elukvaliteeti parandav meetod neerufunktsiooni asendamiseks, mis eemaldab jääkaineid ja liigset vedelikku ning aitab hoida elektrolüütide tasakaalu. Samas ei asenda dialüüs kõiki neeru funktsioone (nt hormoonide tootmist) ning nõuab hoolikat meditsiinilist jälgimist, sobivat ligipääsu ja elustiili kohandusi.
Dialüüsiaparaat
Kuidas dialüüs toimib
Dialüüsiseadmed töötavad difusiooni ja ultrafiltratsiooni abil. Väga peen materjal, mida nimetatakse membraaniks, laseb verel ja vedelikul läbi selle voolata. Masinas voolab veri ühes suunas ja teisel pool membraani voolab spetsiaalne vedelik, dialüsaat, vastupidises suunas, seda protsessi nimetatakse osmoosiks. Dialüsaat on vedelik, mis sisaldab erinevaid kemikaale, näiteks kaaliumi ja kaltsiumi. Arst otsustab, millist kemikaalide segu on vaja iga patsiendi jaoks. Dialüsaat sisaldab bikarbonaati, et alandada kõrgema happesuse taset, mis neil patsientidel sageli esineb. Veri ja dialüsaat segunevad omavahel. Jäätmed eemaldatakse verest ja püütakse kinni peene membraaniga.
Dialüsaator
Dialüsaator on dialüüsiseadme osa. Dialüsaator filtreerib verd nagu neerud. See on valmistatud läbipaistvast õõnsast silindrist, millel on kaks sisse- ja kaks väljalaskeava. Üks sisse- ja väljalaskeava on üla- ja allservas, mis on mõeldud vere sisenemiseks ja väljumiseks enne ja pärast puhastamist. Teine sisse- ja väljalaskeava on kõrval, mille kaudu läheb toetav vedelik dialüsaatorisse.
Dialüsaatoril on väga õhukesed tselluloosikiud. Need kiud toimivad poolläbilaskva membraanina (SPM). Neid on umbes 10 000. Lisandid, nagu karbamiid-keraatiin, väljuvad läbi SPM-i. Vererakud ei saa läbi minna, sest vererakud on suuremad kui lisandid. Kogu puhastusprotsessi toetab vedelik, mida nimetatakse dialüsaadiks. Dialüsaat saadetakse dialüsaatorisse dialüüsiseadmes asuva pumba abil. Puhas vedelik läheb sisse ja ebapuhas dialüsaat tuleb välja. Dialüsaatoreid nimetatakse ka kunstlikeks neerudeks.
Küsimused ja vastused
K: Mis on dialüüs?
V: Dialüüs on meditsiiniline ravi, mille puhul kasutatakse masinat neerufunktsiooni asendamiseks pärast neerupuudulikkust.
K: Kust tuleb sõna "dialüüs"?
V: Sõna "dialüüs" tuleneb kreekakeelsest sõnast "dialusis", mis tähendab "läbi" ja "lusis", mis tähendab "lahtilaskmist".
K: Kes võivad läbida dialüüsi?
V: Dialüüsi võivad kasutada inimesed, kelle neerud on lühiajaliselt kaotanud oma funktsiooni, või inimesed, kellel ei ole enam töötavaid neerusid.
K: Milline on neerude funktsioon?
V: Neerudel on mitu ülesannet, millest üks on vee ja mineraalide tasakaalu hoidmine organismis ning jäätmete eemaldamine verest. Nad toodavad ka erütropoetiini ja kaltsitriooli.
K: Millised on mõned mineraalid, mida neerud aitavad kehas tasakaalustada?
V: Mõned mineraalained, mida neerud aitavad tasakaalustada, on naatrium, kaalium, kloriid, kaltsium, fosfor, magneesium ja sulfaat.
K: Kas dialüüs võib asendada kõiki neerude funktsioone?
V: Ei, dialüüsiaparaadid ei suuda asendada kõiki neerude funktsioone, sealhulgas erütropoetiini ja kaltsitriooli tootmist.
K: Miks on dialüüsist abi mineraalide tasakaalu säilitamisel organismis?
V: Dialüüs aitab säilitada mineraalide tasakaalu organismis, sest see on võimeline eemaldama organismist jäätmeid ja aitama hoida mineraalide tasakaalu.
Otsige