Aspiriin (atsetüülsalitsüülhape) on laialt kasutatav ravim. Seda kasutatakse kõige sagedamini valuvaigistina või palaviku või põletiku vähendamiseks. Lisaks on tal trombotsüütide vastane toime: aspiriin vähendab trombotsüütide agregatsiooni veres, mis pärsib vere hüübimist — seda omadust kasutatakse südameinfarkti ja mõnede teiste veresoonkonnahaiguste ennetamisel. Aspiriin on üks enimkasutatavaid meditsiinilisi ravimeid maailmas.

Toime ja toimemehhanism

Aspiriin toimib peamiselt ensüümi tsüklooksügenaasi (COX-1 ja COX-2) alandamise kaudu. See inhibeerib prostaglandiinide ja tromboksaani A2 sünteesi, mis selgitab samaaegselt selle valu-, palaviku- ja põletikuvastast toimet ning trombotsüütide kokkukleepumise vähendamist. Aspiriin seob COX-1 irreversiibselt — trombotsüütide funktsioon on seetõttu pärsitud kuni uute trombotsüütide tekkeni (tavaliselt 7–10 päeva).

Kasutusalad

  • Valu ja palaviku lühiajaline leevendamine (peavalu, hambavalu, lihas- ja liigesevalud).
  • Põletikunähtude leevendamine mõõduka põletiku korral.
  • Veresoonkonna haiguste profülaktika — madalates annustes kasutatakse aspiriini südameinfarkti, insultide ja teatud tromboosiriski vähendamiseks, peamiselt sekundaarseks ennetuseks (patsientidel, kellel on juba olnud südameatakk või insult).
  • Mõnel juhul kasutatakse seda ka eriarstliku näidustuse alusel teatud kardiovaskulaarsete protseduuride järel.

Annustamine (üldised juhised)

  • Antitrombootilise toime saavutamiseks kasutatakse tavaliselt madalaid annuseid: sageli 75–100 mg päevas (riigiti ja juhendi järgi erinevusi võib olla).
  • Valu- ja palaviku korral on tavalised ühekordsed annused 300–600 mg iga 4–6 tunni järel, vajadusel kuni maksimaalselt umbes 3–4 g ööpäevas (sõltuvalt ravimi vormist ja juhendist).
  • Aspiriini tuleks võtta koos toiduga või pärast sööki, et vähendada maoärritust.
  • Täpse annuse ja raviperioodi peab alati määrama arst — eriti kui aspiriin võetakse pikaaegselt südame‑ või veresoonkonnahaiguste ennetuseks.

Vastunäidustused ja ettevaatus

  • Ärge andke aspiriini lastele või noorukitele viirushaiguse ajal — aspiriini tarvitamine võib põhjustada Reye sündroomi, mis on haruldane, kuid tõsine seisund.
  • Inimesed, kellel on aktiivne mao- või kaksteistsõrmiksoole haavand, korduv seedetrakti verejooks või veritsema kalduvus, ei peaks aspiriini kasutama ilma arsti nõueta.
  • Tõsine allergia aspiriini või teiste mittesteroidsete põletikuvastaste ravimite suhtes (nt ibuprofeeni, naprokseen) on vastunäidustus.
  • Astma korral võivad mõnedel inimestel aspiriinipõhised ravimid esile kutsuda hingamisrünnakuid — eriti need, kellel on anamneesis astma ja aspiriinitundlikkus; sellisel juhul tuleb vältida kõiki põletikuvastaseid ravimeid, mis seda põhjustavad.
  • Inimesed, kellel on hemofiilia või muud vere hüübimishäired, tunnistatakse tavaliselt aspiriini vastunäidustatuks (veritsusoht).
  • Neeru- ja maksahaiguse ning teatud krooniliste seisundite puhul on vajalik arstiga konsulteerimine, sest aspiriin võib neerusid kahjustada või mõjutada muude haiguste kulgu (neerusid puudutav risk).
  • Diabeet, podagra ja hüperurikeemia (kõrge kusihappe tase veres) nõuavad individuaalset hinnangut — aspiriin võib mõnel juhul need seisundid mõjutada.
  • Raseduse ajal tuleb aspiriini tarvitamist arutada arstiga: eriti kolmandal trimestril võib aspiriin suurendada verejooksu riski ja põhjustada loote veresoonte (nt ductus arteriosus) sulgumise ohtu.

Kõrvaltoimed

  • Kõige sagedasemad: maoärritus, kõrvetised, iiveldus, oksendamine ja seedetrakti verejooks või haavandid.
  • Veritsused: aspiriin pärsib trombotsüütide funktsiooni ja pikendab verejooksu aega — see tähendab kõrgemat verejooksu riski vigastuste ja operatsioonide korral.
  • Kuulmisprobleemid ja tinnitus (pealelööv heli kõrvus) võivad viidata liiga kõrgele salitsülaatide tasemele.
  • Neerude ja maksa talitluse häired — pikaajaline või suurtes annustes kasutamine võib kahjustada neeru- või maksafunktsiooni.
  • Hingamisteede reaktsioonid, sealhulgas astmaatikute hingamisrünnakud.
  • Harvemini: allergilised reaktsioonid, nahalööbed, agranulotsütoos ja muud vere moodustamise häired.

Koostoimed

  • Aspiriin võib suurendada verejooksu riski koos antikoagulantide (nt warfarin), trombotsüütidevastaste ravimite või teatud antidepressantidega (SSRI) — arst peab koostoimed läbi vaatama.
  • Mõned mittesteroidsed põletikuvastased ravimid (nt ibuprofeeni) võivad vähendada aspiriini antitrombootilist toime kui neid võetakse sarnasel ajal.
  • Alkohol suurendab seedetrakti verejooksu riski aspiriini puhul.

Üledoseerimine ja esmaabi

  • Salitsülaatide üleannustamisel esinevad sümptomid võivad olla tinnitus, iiveldus, oksendamine, higistamine, palavik, hingamise kiirenemine ja segasus; raskematel juhtudel metabolic acidosis, krampe ja eluohtlik seisund.
  • Kui kahtlustate üleannustamist, pöörduge viivitamatult erakorralisse meditsiiniabi. Varajane ravi võib hõlmata activated charcoal (söe) andmist, toetavat ravi, ühe mõne juhtumi korral ka hemodialüüsi.

Praktilised nõuanded

  • Ärge alustage aspiriini pikaajaliseks kasutamiseks ennetuslikult ilma arstiga konsulteerimata — viimasel ajal piiratakse rutiinset aspiriini kasutust esmase südame-veresoonkonna haiguse ennetamiseks, kuna kasu ei pruugi ületada verejooksu riski.
  • Enne operatsiooni või hammaste eemaldamist teavitage oma kirurgi või hambaarsti, kui võtate aspiriini, sest see suurendab verejooksu riski.
  • Hoida lastele kättesaamatus kohas ja vältida kasutamist alla 16-aastastel ilma arsti soovituseta.

Aspiriini ajalugu ulatub tagasi 1897. aastasse, mil see leiutati Saksamaal. Bayeril on kaubamärk "aspiriin" mitmes riigis, kuid ravimi üldnimetus on enamikes riikides "aspiriin".

Kui teil on küsimusi aspiriini sobivuse, annustamise või võimalikute koostoimete kohta oma konkreetse haigusega või muu ravimiga, konsulteerige perearsti või apteekriga.