Linnugripp (A-tüüpi viirus): H5N1, sümptomid, riskid ja ennetus

Linnugripp on A-tüüpi influensaviiruse põhjustatud haigus. See viirus elab tavaliselt lindudel, kuid mõnikord nakatab see ka imetajaid, sealhulgas inimesi. Kui A-tüüpi influensaviirus nakatab inimesi, räägitakse inimese influensast ehk gripiviirusest. Viirus ise on liikumis- ja evolutsioonivõimeline ning erinevad A-tüübi variandid mõjutavad linde ja inimesi erinevalt; osa tüvesid põhjustab kergemaid haiguspilte, osa võib olla väga laki- või surmav.

Mis on A-tüüpi influenss ja varasem ajalugu

A-grippi (A-tüüpi influenssaviiruse liik) kirjeldati teaduslikult juba 19. sajandi lõpus — esmaselt on kirjeldusi ka 1878. aastal Itaalias. Influenza A-l on palju alaliike ja muteeruvaid vorme. Mõned A-tüübid on inimestel tavapärased ega põhjusta rasket haigestumist, teised põhjustavad tõsisemaid hingamisprobleeme või laialdasi epideemiaid.

Sümptomid

Sümptomid sõltuvad nii viirusetüvest kui ka toituvusest ning haigusvormist (lindudel või inimestel). Inimestel võivad A-tüüpi gripid avalduda sarnastena tavalise gripi või külmetushaigusega (tavaline külmetus) — mõned variandid annavad nõrgemaid sümptomeid, teised aga väga raskema kuluga.

Inimestel: palavik, köha, kurguvalu, lihasevalu, väsimus, hingamisraskused ja mõnel juhul kõhulahtisus või oksendamine.
Lindudel: äkiline surevus, kukkumine söögiisu kaotus, hingamisraskused, sulgede hõrenemine, munemise langus — paljud tugevalt patogeensed tüved võivad tapma suuri hulk linde.

Leviku viisid ja riskid

Linnugripi levikule aitab kaasa otsene kontakt haigestunud või surnud lindudega, samuti saastunud pinnase, sulgede, väljaheidete või vedajate (nt saastunud seadmed, jalatsid) kaudu. Mõned viirused võivad levida ka võrdlemisi suurel kaugusel lindude rände kaudu. Inimestel on tavaliselt suurim risk haigestuda inimestega kokku puutuvatel inimestel: lindude pidajatel, töötajatel linnufarmides ja turuosalistel, kes puutuvad kokku elusate või surnud lindudega.

H5N1 – miks see on tähelepanu all

Üks eriti tähelepandav alatüüp on H5N1. Esimesed inimjuhtumid seostati 1997. aasta Hongkongi puhanguajaga; viirus taastus ja levis uuesti 2003. aastal Hiinas ning on pärast seda esinenud laialdasemalt. Algul oli H5N1 peamiselt Kagu-Aasia probleem, kuid alates 2005. aastast on see levinud ka osadesse Aafrikasse ja Euroopasse. Viirus on tapnud kümneid miljoneid linde ja paljusid on hukatud nakatumise piiramiseks.

H5N1 puhul muret tekitab see, et kuigi seni on inimmittestused suhteliselt harvad, on haigestumine inimeste seas olnud sageli raske ning haigusjuhtude suremus olnud kõrge. Viirus võib muteeruda või reasorteeruda (seguneda teiste gripiviirustega) — see võib teoreetiliselt luua viiruse, mis levib inimeste vahel kergemini ja põhjustab laiaulatusliku pandeemia. Seetõttu on sellealane uurimine, vaktsiinide väljatöötamine ja pandeemiaks valmistumine rahvatervise prioriteet.

Diagnoos ja ravi

Diagnoos põhineb haiguse sümptomitel, haigusloo (kokkupuude lindudega) ja laboratoorsel testimisel (PCR ja viroloogilised testid). Kui kahtlustatakse A-tüüpi gripi või H5N1-nakatust, tegutsevad tervishoiutöötajad vastavalt viirusekaitse juhistele.

Ravi hõlmab toetavat ravi (hüdraatatsioon, hapnik, vajadusel intensiivravi) ning viirusevastaste ravimite kasutamist. Tuntumad gripivastased ravimid on neuraminidaasi inhibiitorid (näiteks oseltamiviir ja zanamiviir) — nende efektiivsus sõltub haiguse algusest ja viiruse tundlikkusest. Oluline on ravi alustada võimalikult vara pärast sümptomite ilmnemist.

Ennetus ja kontroll

Lindude tervisekontroll ja vaktsineerimine: Paljud riigid rakendavad seire- ja vaktsineerimismeetmeid ning vajaduse korral hukutavad nakatunud pardleid, et piirata levikut.
Isikukaitse: Töötajad, kes puutuvad kokku kodulindude või mets-lindudega, peaksid kasutama isikukaitsevahendeid (kindaid, maski, kaitseriietust) ja järgima hügieeninõudeid.
Toiduohutus: Kanaliha ja munad tuleb alati korralikult läbi kuumutada — kuumtöötlemine hävitab viiruse.
Rahvatervise ettevalmistus: Valitsused ja tervishoiuasutused teevad pandeemia planeerimist, vaktsiini arendamist, ravimivarude kogumist ja harjutusi.
Isiklikud meetmed: Vältida kokkupuudet otseselt haigestunud või surnud lindudega, pesta käsi regulaarselt ning järgida ametlikke juhiseid juhul, kui piirkonnas on linnugripi juhtumeid.
Uuringud: Jätkub viiruste jälgimine ja teadusuuringud, et mõista, kuidas viirus muutub ja kuidas sellele kõige paremini reageerida.

Kui kahtlustate nakatumist

Kui olete olnud otseses kontaktis haige või surnud lindudega ja teil tekivad gripilaadsed sümptomid, pöörduge viivitamatult arsti poole ja teavitage kokkupuutest. Piira lähedast kontakti teistega seni, kuni tervishoiutöötaja on olukorra hinnanud. Kui töötate linnukasvatuses või elate piirkonnas, kus on teadaolevaid puhanguid, järgige ametlikke hoiatusi ja võetud piiranguid.

Kokkuvõte: Linnugripp (A-tüüpi influenss) on peamiselt lindude haigus, kuid võib harva nakatada inimesi ja muid imetajaid. Mõned alatüübid, näiteks H5N1, on tähelepanu all oma võime tõttu põhjustada raskeid haigusjuhtumeid ning võimaliku pandeemiariskiga seetõttu, et viirus muutub ja levib. Ennetus, seire, vaktsineerimine ja kiire reageerimine on peamised vahendid selle ohuga toimetulemiseks.

Küsimused ja vastused

K: Mis on linnugripp?

V: Linnugripp, mida tuntakse ka linnugripi või lindude gripi nime all, on haigus, mida põhjustab viirus nimega gripp A ehk tüüp A. Tavaliselt elab see lindudel, kuid võib mõnikord nakatada imetajad, sealhulgas inimesi.

K: Millal avastati linnugripp esimest korda?

V: Linnugripp avastati esmakordselt 1878. aastal Itaalias lindudel.

K: Millised on linnugripi sümptomid?

V: Enamikul linnugripi liikidel on nõrgad sümptomid, näiteks hingamisprobleemid, mis sarnanevad tavalise külmetushaigusega. Mõned tüübid võivad siiski olla surmavad nii lindudele kui ka inimestele.

K: Mitu inimest tappis Hispaania gripp?

V: Hispaania gripp tappis aastatel 1918-1920 50-100 miljonit inimest.

K: Kui palju inimesi tappis Aasia gripp ja Hongkongi gripp?

V: Aasia gripp tappis 1957. aastal miljon inimest ja Hongkongi gripp tappis 1968. aastal miljon inimest.

K: Mis on H5N1 ja millal põhjustas see esimest korda surmajuhtumeid inimeste seas?

V: H5N1 on linnugripi alatüüp, mis põhjustas 1997. aastal Hongkongis kuus surmajuhtumit inimeste seas, enne kui 2003. aastast alates põhjustas taas uusi surmajuhtumeid peamiselt Kagu-Aasias, kuid sellest ajast alates on see levinud Aafrika ja Euroopa osadesse.

K: Milliseid meetmeid võtavad valitsused selle probleemiga tegelemiseks?

V Valitsused kogu maailmas kulutavad selle probleemiga tegelemiseks raha sellistele tegevustele nagu H5N1 uurimine, vaktsiinide loomine, pandeemiaharjutuste läbiviimine, kasulike gripivahendite varumine jne.