Bronhiaalastma

Põhjustab

Astma täpne põhjus ei ole veel teada. Arvatakse, et see võib olla tingitud mitmest erinevast põhjusest:

Geneetika: Kui inimese geenides toimuvad muutused (mida nimetatakse mutatsioonideks), kanduvad need muutused edasi tema lastele. Ühel või mõlemal vanemal võivad need muutused või mutatsioonid olla geenides ja mõned või kõik nende lapsed võivad nendega sündida, mis tähendab, et nad on need pärinud. Need mutatsioonid, kui nad kord toimuvad, kulgevad perekondades põlvest põlve ja on püsivad mutatsioonid, nad muudavad DNA-s olevat geeni. Need muutused võivad muuta inimese tõenäosust haigestuda teatud haigustesse, näiteks astma, tõenäolisemaks. Mõne haiguse puhul võib olla ainult üks muutus ühes geenis, mis võib põhjustada selle haiguse tekkimise, astma puhul võivad olla muutused paljudes erinevates geenides, mis võivad muuta inimese tõenäosuse astma tekkeks suuremaks.

Epigeneetilised muutused või modifikatsioonid põhjustavad erinevaid muutusi, mis mõjutavad inimese geenide toimimist või "väljendumist" kolmel erineval viisil (mida nimetatakse epigeneetilisteks mehhanismideks), kuid ei muuda DNA-s sisalduvat geeni. Need epigeneetilised muutused võivad olla päritud või toimuda emakas, st kui laps on veel emas. Need võivad toimuda ka lapsepõlves erinevatel põhjustel, näiteks hingamisteede infektsioon, kokkupuude kemikaalide või ravimitega, toitumine jne. Need muutused võivad kanduda põlvest põlve edasi, kuid ei ole püsivad ja võivad edasi kanduda ainult ühest või kahest põlvkonnast. Kuigi epigeneetilised muutused mõjutavad inimese geenide toimimist, ei muuda nad inimese geene püsivalt. Arvatakse, et epigeneetilised muutused võivad muuta inimese tõenäosust haigestuda teatavatesse haigustesse, näiteks astma, tõenäolisemaks.

Keskkonnategurid on asjad, mis mõjutavad inimest; need võivad olla kas tervislikud või ebatervislikud. Ebatervislikud keskkonnategurid on sellised asjad nagu elamine piirkonnas, kus on palju õhusaastet, või elamine kohas, kus majas on palju putukaid, või viibimine sigaretisuitsu ümber.

Kui inimesel, kelle geenides on geneetilised või epigeneetilised muutused, mis suurendavad tõenäosust astma tekkeks (geneetiline eelsoodumus), on ka ebatervislikke keskkonnategureid oma elus, näiteks elamine kodus, kus on palju tolmulestasid, siis on tõenäolisem, et ta haigestub astmale.

Atoopia

Atoopia on siis, kui mõnes geenis, millega inimene sünnib, on muutused (geneetiline pärand). Need geneetilised muutused panevad organismi tootma rohkem immunoglobuliin E (IgE), mis on üks antikehade tüüp. Samuti on nad tundlikumad selliste asjade suhtes nagu kemikaalid, suits ja tolm (keskkonna antigeenid). See ülitundlikkus tähendab, et nad on tundlikumad või allergilisemad keskkonnast tulenevate asjade suhtes kui inimesed, kelle geenides ei ole neid muutusi ja kes ei ole ülitundlikud või allergilised.

See ülitundlikkus põhjustab nende keha teatud viisil reageerimist. Tavaliselt tekib atoopilisel inimesel allergiline nohu, mis mõjutab nina taga asuvaid ninakäike, ja tal on ka suurem tõenäosus saada atoopiline dermatiit, mis põhjustab nahalööbeid ja atoopilist astmat. Kuni 40%-l allergilise nohu all kannatavatest inimestest on ka astma. Neid kolme meditsiinilist probleemi, allergilist nohu, atoopilist dermatiiti ja atoopilist astmat, nimetatakse atoopiline kolmikuks (kolmik on see, kui midagi on kolm). Atoopilistel inimestel võib olla ka muid meditsiinilisi probleeme, sealhulgas toidu- ja ravimallergia, nõelamise-insektide ülitundlikkus, nõgestõbi (urtikaaria), Quincke'i ödeem (angioödeem) ja kontaktdermatiit.

Kui inimesel on üks lapsevanem atoopiline, on ka neil võimalus olla atoopiline. Kui neil on kaks atoopilist vanemat, siis on neil veelgi suurem tõenäosus olla atoopiline.

Atsetaminofeen ja astma

On tehtud uuringuid, mis näitavad seost paratsetamooli (Tylenol) ja astma vahel. Näiteks 2008. aastal tehtud analüüs, mis hõlmas väga suurt uuringut nimega International Study of Asthma and Allergies in Childhood ehk lühidalt "Isaac study", näitas, et lastel, kes olid esimese eluaasta jooksul võtnud paratsetamooli palaviku tõttu, oli 50% suurem risk haigestuda hiljem astma. Mida rohkem paratsetamooli võtsid lapsed, seda suurem oli nende risk astma tekkeks. Lastel, kes võtsid seda üks kord kuus, oli astma saamise risk kolmekordne. Astmamäärade suurenemine mitmes riigis langes kokku paratsetamooli sisaldavate ravimite müügi suurenemisega. Varem teatas Ameerika Arstide Kolledž, et kolmanda riikliku tervise- ja toitumisuuringu (The Third National Health and Nutrition Examination Survey) tulemuste põhjal on leitud seos mitteatoomilise astma ja paratsetamooli kasutamise vahel. Kõik arstid ei ole veendunud, et paratsetamooli ja astma vahel on seos.

"Astmaga või astmariskiga lapsed peaksid vältima paratsetamooli kasutamist." (McBride JT, 2011).

Arvatakse, et inimene saab astma erinevatel põhjustel, sealhulgas vanematelt saadud geenid (geneetika), muutused mõnede geenide toimimises (epigeneetika) ja asjad tema elus, mis ei ole tervislikud (ebatervislikud või negatiivsed keskkonnategurid).

Astma tüübid

Atoopiline astma

Atoopiline astma on kõige levinum astma vorm.

Köha-variantne astma

Köha-variantne astma on astma tüüp, mille peamiseks ja mõnikord ka ainsaks tunnuseks on köha. Köha-variantne astma ei põhjusta tavaliselt hingeldamist ega hingamisraskust ning põhjustab kuiva, kriimustavat, enamasti mitteproduktiivset köha (see tähendab, et röga köhitakse välja vähe või üldse mitte). Umbes 30% inimestest, kellel on köhavariantne astma, areneb välja tüüpiline astma.

Tööga seotud astma

Tööga seotud astma on astmatüübid, mida põhjustavad või süvendavad inimese töökoha keskkonnas olevad ärritajad. Töökohad, mis võivad põhjustada tööga seotud astmat, on tavaliselt sellised, kus kasutatakse palju suitsu või kemikaale. Tööga seotud astma (WRA) on erinevat tüüpi:

1. Tööstusastma latentsusega: see astmatüüp on selline, kus astma tunnused ja sümptomid ilmnevad teatud aja möödudes (latentsus) pärast kokkupuudet keskkonnaärritajatega. nt : John hakkab tööle tehases, kus kasutatakse kemikaale, jaanuari esimesel nädalal. Märtsi lõpus hakkavad tal tekkima astma tunnused ja sümptomid. Ajavahemik, mis kulub jaanuarist, mil ta alustas tööd, kuni astma tunnuste ja sümptomite ilmnemiseni märtsis, on latentsusperiood.

2. Ärritusainete põhjustatud astma (IIA) on tööga seotud astma ilma latensioonita: see on astmatüüp, kui astma tunnused ja sümptomid võivad ilmneda kohe (ilma latensioonita) pärast kokkupuudet keskkonnaärritajatega. nt Frank alustab uut tööd koristajana, kus ta kasutab puhastamiseks ammoniaaki. Pärast ammoniaagipudeli avamist ja aurude sissehingamist hakkab Frankil olema raske hingata, tema rindkere tõmbub kokku ja tal tekivad muud astma tunnused ja sümptomid.

3. Reaktiivsete hingamisteede düsfunktsiooni sündroom (RADS):

4. Tööga seotud astma: kui inimesel on juba astma ja töökoha keskkonnamõjud halvendavad seda.

Liikumisest põhjustatud astma

Treeningust põhjustatud astma (EIA) - mida nimetatakse ka treeningust põhjustatud bronhospasmiks - on termin, mida kasutatakse selliste astmahaiguste kirjeldamiseks, mille puhul treening on peamine ja sageli ainus astmahoogude vallandaja. Kui inimesel on juba mingi astma vorm või kui ta on atoopiline, on suurem tõenäosus EIA tekkeks.

Öine astma

Ööastma: on termin, mida kasutatakse öösel süveneva (öise) astma kirjeldamiseks.

Menstruatsioonieelne astma (PMA): astma sümptomid süvenevad menstruatsioonieelsel perioodil. See seisund võib mõjutada kuni 40% naissoost astmahaigetest. PMA diagnoosimiseks on vaja üksikasjalikku anamneesi menstruaaltsükli ajastuse kohta koos kogetud astma sümptomitega ja ekspiratoorse tippvoolu kiirusega (PMA võib põhjustada PEF-i vähenemist menstruatsioonieelsel perioodil). Diagnoosi püstitamisel on kasulik pidada päevikut sümptomite ja maksimaalse ekspiratoorse voolu (PEF) kiiruse kohta.

Status asthmaticus

Status asthmaticus on astma raske vorm, mille puhul astmahoog süveneb ja astma raviks tavaliselt kasutatavad ravimid ei toimi. Status asthmaticus võib lõppeda surmaga.

See on esmaste bronhide (üks on bronhus, kaks on bronhid) ristlõige, mis näitab hingamisteede sisemust. See on tagumine vaade, mis tähendab, et vaadatakse tagantpoolt.


Need töötajad kontrollivad terasetehase ahju. Ahjust eraldub suitsu, suitsu ja väikesi osakesi. Need on ärritavad ained ja võivad põhjustada või vallandada tööga seotud astmat.

Märgid ja sümptomid

Märgid ja sümptomid on meditsiinis see, kuidas meditsiiniline seisund inimese keha mõjutab. Mõnikord võivad astma nähud ja sümptomid olla kerged, mis ei häiri inimest liialt. Teinekord võivad need olla tõsised, mis võivad panna inimese end väga halvasti tundma.

Kõik astmahaiged ei kannata kogu aeg kõiki astma tunnuseid ja sümptomeid. Ühel inimesel võivad ühe astmahoo ajal esineda mõned nähud ja sümptomid, kuid teise astmahoo ajal võivad sümptomid olla teistsugused. Mõnedel astmahaigetel võivad astmahoogude vahel olla pikad ajavahemikud, mil neil puuduvad astmahoogude tunnused ja sümptomid, samas kui teistel võivad iga päev esineda mõned või kõik astmahoogude tunnused ja sümptomid, mis muutuvad rünnaku ajal tõsisemaks. See sõltub ka sellest, mis tüüpi astma inimesel on ja kas tegemist on kerge, mõõduka või raske astmaga.

On ka mõned astmahaiged, kellel võivad tekkida nähud ja sümptomid ainult teatud ajal, näiteks need, kellel on treeningust põhjustatud astma, kus treening vallandab sümptomid. Mõnedel inimestel võivad astma nähud ja sümptomid vallanduda või süveneda (süveneda), kui neil on viiruslikud hingamisteede infektsioonid, mida sageli põhjustavad inimese rinoviirused.

Astmahoogude varajased hoiatusmärgid on füüsilised muutused, mis astmahaige tervislikus seisundis enne astmahoogude tekkimist ilmnevad. Teades varajasi hoiatusmärke, saab inimene astmahooge ära hoida või nende tekkimise korral astmahoogude süvenemist vältida.

Varajased hoiatusmärgid

Astma varajased hoiatusmärgid võivad olla järgmised:

• Palju köha, eriti öösel
• Hingamise kaotamine kergesti
• Hingamisraskus: see on olukord, kus inimene ei suuda sügavalt sisse hingata, mis tähendab, et ta ei suuda oma kopsud täielikult õhuga täita. Ta võib olla võimeline tegema vaid lühikesi, pinnapealseid hingamisi, mis annavad kopsudele piisavalt õhku. Kui inimesel on õhupuudus, võib tal olla ka pigistustunne rinnus.
• kerge väsimus treeningu ajal ja nõrkus ning vilistav või köha pärast treeningut
• tunnete külmetuse või allergia sümptomeid, nagu aevastamine, nohu või nohu, köha, kurguvalu ja peavalu.

Triggers

Käivitav tegur või lühidalt käivitaja on miski, mis põhjustab haigusseisundi tunnuste ja sümptomite tekkimise inimesel, kellel on juba see haigusseisund. Tavalised astma vallandajad on:

• Tubakasuits: inimene ei pea ise suitsetama, passiivne suits võib vallandada astmahooge. Teise käe suits on suits, mis pärineb põleva sigareti, sigareti või piibu otsast, mida keegi teine suitsetab, või suits, mida ta hingab välja (hingab välja).
• Lemmikloomad: loomad eraldavad kemikaale, mida nimetatakse valkudeks ja mis on allergeenid; inimesed võivad olla nende suhtes allergilised. Need allergeenid võivad mõjuda ärritavalt ja halvendada kellegi astmat ning vallandada astmahooge. Valgud sisalduvad lemmiklooma kõõmades, mis on surnud nahahelmed, mida loomad (ja inimesed) heidavad. Need on ka nende uriinis, väljaheites, süljes ja rasvas, mida toodavad nahas asuvad rasunäärmed. Rasv on see, mis muudab juuksed ja naha rasvaseks. Kui kõõm, uriin, väljaheited, sülg ja rasu kuivavad, võivad nende valgud sattuda õhku ja hingata sisse. Mõned lemmikloomad, mille suhtes inimesed võivad olla allergilised, on koerad, kassid, gerilased, hamstrid, merisigad ja kodulinnud.
• Putukad: erinevad kodudes leiduvad putukad võivad vallandada astmahooge. Nad võivad vallandada astma sümptomeid samamoodi nagu lemmikloomad; nende poolt eraldatavad valgud on allergeenid ja levivad õhku. Mõned levinumad putukad, mis võivad astmat esile kutsuda, on tolmulestad, torakad ning ka lutikad ja kirbud. Paljud teised liigid, mis võivad kodudes levida, võivad olla allegenside allikaks, nagu näiteks vaarao sipelgad.
• Seente eosed (hallitus): seened paljunevad, paisates eoseid õhku, kui eosed satuvad heas kohas, kus nad kasvavad, siis algab uus seen. Nende spooride sissehingamine võib vallandada astma. Üks levinumaid seene spooride liike, mida leidub nii välis- kui ka väliskeskkonnas, kuulub rühma (sugukonda), mida tuntakse aspergillusena.
• Tugevad emotsioonid, nagu viha, stress ja isegi naer, võivad halvendada astma sümptomeid.
• Välisõhu saaste võib pärineda paljudest allikatest, näiteks autode ja veoautode heitgaasidest tiheda liiklusega piirkondades ning kemikaalidest õhus tehaste ja rafineerimistehaste läheduses.
• Ilm: muutused ilmastikuoludes võivad vallandada astmahooge. Õhutemperatuuri muutused võivad vallandada rünnaku, mitte ainult külm õhk. Kui inimene läheb külmast õuest sooja majja, võib äkiline muutus põhjustada bronhospasmi. Oma osa on ka äkilistel niiskuse muutustel.

Parim viis astmat vallandavate teguritega tegelemiseks on teada saada, millised need on, ja neid võimaluse korral vältida, ja kui neid ei ole võimalik täielikult vältida, siis kohandada oma käitumist nii, et nendega toime tulla. Näide: külmal talvepäeval otse sooja maja ukse juurde jooksmine ja kohe sisse minek; järsk temperatuurimuutus võib põhjustada rünnaku ja seda oleks võinud vältida. Üldiselt, kuid eriti sellise haigusseisundi puhul nagu astma, on vaja olla teadlik oma keskkonnast ja sellest, mis seal on, nii siseruumides kui ka õues. Kõige sagedamini vallandavad astmat allergeenid. Üks suur allergeenide allikas on vaip. Selle täielik asendamine plaaditud põrandaga vähendab võimalust luua allergeenidele hea keskkond ning seda on lihtsam puhastada ja desinfitseerida.

Need on mõned asjad, mis võivad inimese astmat halvendada ja astmahooge vallandada.

Astmahoog

Astmahoog on see, kui pärast ajavahemikku, mil inimesel on olnud vaid üksikuid või üldse mitte mingeid astma sümptomeid, astma äkki süveneb, tavaliselt ühe või mitme vallandaja tõttu. Kui astmahoog tekib, paisuvad hingamisteede sees olevad koed põletiku tõttu - nii püüab keha end kaitsta kahjulike asjade, näiteks mikroobide ja ärritavate ainete eest. Kui koed paisuvad, muutub hingamisteede ava (mida nimetatakse luumeniks) väga kitsaks.

Siledad lihased (mis on sellised lihased kehas, mis ei tõmbu vabatahtlikult kokku, nagu need, mis on käes) bronhide ja bronhioolide ümber hakkavad kramplikult kokku tõmbuma, mis muudab hingamisteede avause veelgi kitsamaks. Seda nimetatakse bronhospasmiks.

Hingamisteede siseküljel on näärmed, mida nimetatakse submuksiaalseteks näärmeteks, ja nende kohal, hingamisteede avausele lähemal asuvad rakud, mida nimetatakse peiburirakkudeks - sest nad on kujult nagu peibur, mis on teatud tüüpi tass. Submükoosne näärme ja peiburirakud toodavad lima, mis aitab kaitsta hingamisteede sisemust. Tervete kopsude hingamisteedes olev limaskest on õhuke kile, mis püüab kinni ärritavad ained, nagu tolmuosakesed ja õietolm, nii et need ei kahjustaks hingamisteid ja hoiaks neid õhukottidesse (alveoolidesse) sattumast.

Hingamisteid ääristavad pisikesed karvad, mida nimetatakse sädemeteks. Säbakad lainetavad edasi-tagasi nagu väikesed piitsad ja aitavad lükata lima ja kinni jäänud osakesed hingamisteede kaudu üles "neelu". Sealt saab lima ja alumistest hingamisteedest kinni jäänud osakesed välja köhida (seda nimetatakse röga).

Astmahoo ajal hakkavad submukoossed näärmed ja peiburirakud tootma palju rohkem lima kui tavaliselt ning lima on ka paksem kui tavaliselt. Seetõttu on limaskestadel väga raske oma tööd teha ja lima hingamisteedest välja tuua. Seega toodetakse nüüd liiga palju lima ja limaskestad ei suuda seda piisavalt üles tuua. Hingamisteed on põletikust põhjustatud kudede turse ja bronhospasmide põhjustatud ahenemise tõttu juba liiga kitsad, et korralikult hingata, nii et liigne lima blokeerib hingamisteed veelgi enam. See muudab hingamise väga raskeks. Surmaga lõppevate astmahoogude korral võivad hingamisteed nii aheneda ja/või limaskestaga ummistuda, et õhk ei pääse üldse läbi.

On ka teisi hingamisraskuse märke nagu astmahoog, mida on oluline teada ja mille tundmine aitab öelda, kas kellelgi, kes ei saa rääkida, on hingamisprobleemid. Inimesed, kes ei pruugi kellelegi teada anda, et neil on hingamisprobleemid, on näiteks imikud ja väikelapsed.

Mõned muud astma tunnused on järgmised:

Rindkere ja kaela kokkutõmbumine, mis põhjustab rinnakorvi ja kaela lihaste, mida tavaliselt hingamisel liiga palju ei kasutata, kokkutõmbumist, kuna nad püüavad ja aitavad rohkem õhku sisse võtta. Tagasitõmbed on viis, kuidas keha püüab saada piisavalt õhku, sest astmahoogude tõttu on raske normaalselt hingata. Need tõmblused põhjustavad rinnakeseina naha, kaela naha ja või rinnaluu (sternum) liikumist sissepoole hingamisel. On olemas eri tüüpi tõmblused, mis sõltuvad sellest, millised lihased hakkavad kokku tõmbuma, ja see sõltub sellest, kui palju on inimesel rünnaku ajal hingamisraskusi.

Nina laienemine on see, kui ninasõõrmed avanevad hingamise ajal normaalsest suuremaks. See on sageli märk sellest, et inimesel on hingamisraskused.

Sinised huuled ja sõrmeotsad: hapnik, mis on õhus, mida me hingame, muudab vere punaseks. Veri ilma hapnikuta on sinist värvi. Hapnik siseneb kehasse hingamisteede lõpus asuvate õhukottide (alveoolide) kaudu. Astmahoogude ajal on kehal raske saada piisavalt hapnikku, sest on raske saada piisavalt õhku. Kuna õhukottidesse ja verre jõuab vähem hapnikku sisaldavat õhku, on vähem punast verd (hapnikuga veri) ja rohkem sinist verd (veri, milles ei ole hapnikku). Sinine värvus huultel ja küünte all tuleneb sinisest verest, mida võib näha väikestes veresoontes naha all. Mida kauem keha ilma hapnikuta on, seda rohkem kehaosi hakkab siniseks muutuma. Kui kehaosad muutuvad hapnikupuuduse tõttu siniseks, nimetatakse seda tsüanoosiks.

Higistamine : higistamine võib olla märgatav, eriti otsaesisel, kuid nahk ei tundu soe, vaid võib tunduda jahe ja niiske.

Kiire hingamine (tahhypnoe); sisse- ja väljahingamine palju kiiremini kui tavaliselt.

Kiire südametegevus: (tahhükardia): süda hakkab lööma palju kiiremini kui tavaliselt.

Need on pisikesed karvad, mida nimetatakse sädemeteks ja mis asuvad hingamisteede sisemuses.


Ristluudevahelised tõmblused Ribide vaheline nahk näib "sisse imetud", kuna rindevahelised lihased (mis asuvad ribide vahel) tõmbuvad normaalsest rohkem kokku. Sellega püütakse aidata kehal hingamisraskuste tõttu rohkem õhku sisse võtta. Ristluudevahelised tõmblused on märk hingamisraskustest ja võimalik märk halvenevast astmast või astmahoogust.

Diagnoos

Astma diagnoos põhineb isiku:

• haiguslugu; teave, näiteks milliseid astma tunnuseid ja sümptomeid on neil esinenud
• Perekondlik haiguslugu; kas kellelgi, kellega nad on seotud, on olnud astma või sellega seotud haigused, nagu need, mis esinevad atoopikutel.
• Füüsiline läbivaatus ja testimine

Diagnostilised testid

Ei ole olemas konkreetset testi, mis ütleks, kas inimesel on astma, kuid on teste, mis võivad aidata diagnoosimisel, kui tulemusi võetakse arvesse koos haigusloo ja perekonna anamneesi ning füüsilise läbivaatusega.

• Kopsufunktsiooni testid [Pulmonaalfunktsiooni testid (PFT)]
• Spiromeetria; mõõdetakse, kui palju õhku suudavad kopsud sisse ja välja hingata ning kui kiiresti inimene suudab välja hingata.
• Bronhoprovokatsioonitest; selles testis provotseeritakse hingamisteid (bronhide ja bronhioolide), et näha, kui tundlikud need on, ning tekitatakse bronhospasm (hingamisteede ahenemine). Mõned asjad, mida tehakse bronhospasmi esilekutsumiseks, on see, et inimene teeb füüsilist koormust, hingab sisse külma õhku, mis muutub külmemaks, või hingab sisse spetsiaalset kemikaali, mida nimetatakse metakoliiniks. Bronhospasmi tulemusi kontrollitakse spiromeetria abil.

Diferentsiaaldiagnoosid

Diferentsiaaldiagnoosid on erinevad meditsiinilised häired, mis võivad põhjustada samu sümptomeid. Enne kui arst püstitab lõpliku diagnoosi, mis tähendab, et ta on kindel, milline meditsiiniline häire probleemi põhjustab, mõtleb ta, millistel teistel tervisehäiretel on samad või peaaegu samad sümptomid, ja veendub, et tegemist ei ole ühega neist.

Astma diferentsiaaldiagnooside hulka kuuluvad:

• Bronhektoos
• Krooniline obstruktiivne kopsuhaigus (KOK)

Laps kasutab tippvoolumõõturit (PFM), mis mõõdab, kui hästi õhk väljahingamisel (väljahingamise tippvool ehk PEF) inimese kopsudest välja liigub.

Hingamisteede ümberkujundamine

Hingamisteede ümberkujundamine on siis, kui hingamisteedes toimuvad püsivad füüsilised muutused, mis mõjutavad ka nende tööd. See võib juhtuda pärast kroonilist pikaajalist astmat. Pärast hingamisteede põletiku-, kahjustus- ja parandustsükleid võib toimuda hingamisteede püsiv ümberkujundamine. See tähendab, et hingamisteede füüsiline struktuur muutub. See põhjustab hingamisteede püsivat ahenemist (need on alati tavalisest kitsamad ja ahenevad astmahoogude ajal), kergemini vallanduvad bronhospasmid (bronhide hüperreaktsioon), hingamisteede turse (vedelik hingamisteedes) ja lima hüpersekretsioon (liiga palju lima tekib), samuti kollageeni kogunemine hingamisteede ümber, mida nimetatakse fibroosiks. Hingamisteede ümberkujundamist on täheldatud juba kuueaastastel lastel.

Kui astmat ei hallata õigesti, võib see põhjustada hingamisteede ümberkujundamist ja see võib suurendada riski surra astmahoogude tagajärjel. Üks peamisi probleeme, mis põhjustavad astma halba juhtimist, on astmainhalaatori ebaõige kasutamine. Üks peamisi inhalaatori ebaõige kasutamise põhjusi on see, et astmahaigel ei ole korraliku juhendamise puudumise tõttu nõuetekohaseid teadmisi inhalaatori kasutamisest.

Peiburirakkude ja submukoosse näärme hüperplaasia: füüsikaliste muutuste hulgas, mis võivad toimuda hingamisteede ümberkujundamisel, on peiburirakkude hüperplaasia ja submukoosse näärme hüperplaasia. Submukoosa näärmed ja peiburirakud toodavad lima, mis aitab kaitsta hingamisteid, püüdes kinni kahjulikke osakesi, nagu tolm ja õietolm. Limaskile on tavaliselt õhuke kile, mis vooderdab hingamisteid. Limaskesta ja sellega kinnipeetavaid osakesi toovad neelule üles hingamisteede siseküljel olevad pisikesed (mikroskoopilised) karvad, mida nimetatakse sädemeteks, mis liiguvad edasi-tagasi.

Astmahoo ajal toodavad submukoossed näärmed ja sõõrmed liiga palju lima ja see on paksem kui tavaliselt, mis raskendab limaskesta ülespoole toomist. Hingamisteede ümberkujundamise korral võib organism teha palju rohkem submukoosseid näärmeid ja peiburirakke kui tavaliselt, mis tähendab, et lima tekib veelgi rohkem. Liigitiivaliste jaoks võib olla liiga palju lima, et seda üles tuua, ja hingamisteed võivad ummistuda. See on üks põhjusi, miks hingamisteede ümberkujundamisega inimestel on sageli raskem astma. Surmaga lõppevatel juhtudel võivad hingamisteed olla täielikult ummistunud, põhjustades lämbumist.

Hingamisteede rekonstrueerimise meetodid

Regulaarsed rinnaga toitmise seansid on tõendatult kasulikud hingamisteede rekonstrueerimisel. Kuigi varasemad uuringud on näidanud sarnast mõju rinnaga toitmise ja astmariski vahel, on see uuring esimene, mis näitas seost rinnaga toitmise pikkuse ja vilisevate episoodide arvu vahel. Samuti leiti selles uuringus tõendeid, et esimesed astmaga seotud sümptomid ilmnevad varem elus, kui lapsi imetati lühemat aega või mitte ainult rinnaga. Uuring näitab, et see ei ole vedeliku toiteväärtus, vaid kopsudele avalduv tõmme, mis laiendab hingamisteede silelihaseid. Kuivaga toitmine on tegelikult osutunud selles uuringus kasulikumaks hingamisteede tervise tugevdamiseks nii lastel kui ka täiskasvanutel. Hingamisteede laienemine tugevdab neid ja kopsusid endid.

Goblet rakkude hüperplaasia Hingamisteede ümberkujundamine võib põhjustada seda, et organism toodab normaalsest rohkem limaskesta tootvaid peiburirakke. Normaalsest rohkem peiburirakke tähendab normaalsest rohkem lima.

Treatment

Astmat saab kõige sagedamini kontrollida, vältides kokkupuudet vallandajatega ja kasutades teatavaid ravimeid. Enamik astmahaigeid kannab endaga kaasas spetsiaalseid ravimeid. Neid nimetatakse inhalaatoriteks. Inhalaatoris olev ravim avab kopsudesse viivad torud. Inhalaatorit kasutatakse tavaliselt astmahoogude ennetamiseks või juba toimuva rünnaku peatamiseks.

Päästevahend - Päästevahend on inhalaator ("puhver"), mida kasutatakse, kui inimene arvab, et tal on astmahoog.

Kontrollravim - Kontrollravim on ravim, mida võetakse kas tablettidena või inhalaatorina iga päev astmahoogude ennetamiseks.

Üldine ravi haiglas

Haiglatel on muid võimalusi, mida nad saavad kasutada hädaolukorras, kui tavapärased ravimeetodid ei toimi:

• Hapnik
• Teatud ravimid, mis toimivad nagu astmaspreid, kuid on palju tugevamad.
• Teatavad ravimid, mida saab manustada veenisiseselt (intravenoosselt).
• Steroidid
• Hingamisaparaadid (sh torud ja klapid väga rasketel juhtudel).

Ebatraditsioonilised ravimeetodid / Kodused abinõud

• Sooja auruvanni on sageli kasutatud astmaga seotud ninakinnisuse ja hingamisteede ärrituse leevendamiseks.
• Omega-3-rasvhappeid kasutatakse sageli loodusliku abinõuna südamehaiguste ennetamiseks ja raviks. Kuigi mõned uuringud näitavad, et oomega-3-rasvad võivad aidata ka vähendada hingamisteede põletikku ja parandada kopsufunktsiooni.
• Buteyko hingamistehnika põhineb eeldusel, et süsinikdioksiidi taseme tõstmine veres madalate hingamisteede abil võib aidata astmahaigetel. Arvatakse, et süsihappegaas laiendab hingamisteede silelihaseid.
• Kuumad joogid avavad teadaolevalt hingamisteid, on öeldud, et need avavad hingamisteid ärritunud astma sümptomite puhul. On öeldud, et see meetod annab ajutist leevendust.
• Õunte suur tarbimine võib kaitsta astma eest. Igapäevane puu- ja köögiviljade tarbimine lapsepõlves vähendas astma riski.
• On tõestatud, et rinnaga toitmine või selle peegeldamine noorukieas ja täiskasvanutel tugevdab ja soodustab hingamisteede tervist. Kopsude tõmbest tingitud pinge laiendab hingamisteede silelihaseid. On tõestatud, et regulaarselt toimuvad pikemad teraapilised seansid parandavad oluliselt hingamisteede funktsiooni ja soodustavad vähem astmatüsistusi.

Ravimid, mis võivad halvendada astmahooge

On teatavat tüüpi ravimeid, mis halvendavad astmat või võivad vallandada sellise rünnaku. Teatud tüüpi ravimeid tuleks kasutada ainult väga spetsiifilistes olukordades. Mõned sellised ravimid on:

• Mittesteroidsed põletikuvastased ravimid ehk lühendatult "MSPVA". Aspiriin on MSPVA ja mõned inimesed on selle suhtes allergilised või neil võib olla suurem risk selle suhtes allergiliseks muutuda, isegi kui nad on seda varem kasutanud.
• Beetablokaatorid on ravim, mida kasutatakse südameprobleemide raviks, kuid mida astmahaiged ei tohiks võtta.
• Paratsetamool on veel üks ravim, mis võib arvatavasti mitte ainult põhjustada astmat, vaid ka halvendada astmat inimestel, kellel see juba olemas on. Paratsetamool on valuvaigisti, valuvaigisti. Oma valuvaigistavate omaduste tõttu lisatakse paratsetamooli sageli teistele ravimitele. Igasuguste ravimite, sealhulgas käsimüügiravimite võtmisel tuleb alati lugeda etikette.
• AKE-inhibiitorid on ravimitüüp, mida tavaliselt kasutatakse kõrge vererõhu ja südamehaiguste raviks. Tavaliselt ei halvenda nad astmat, kuid harvadel juhtudel võivad nad põhjustada mõningaid astma tunnuseid ja sümptomeid, nagu hingamisteede ahenemine ja köha, eriti esimestel nädalatel pärast AKE-inhibiitorite võtmist.
• Unetabletid ja treeningravimid; tavaliselt ei tohiks astmahaiged võtta.

Kombineeritud astma, depressiooni ja/või ärevuse juhtimine.

Depressioon ja ärevus mõjutavad astmat negatiivselt. Astma ja ärevuse kaasnemine on eriti segadust tekitav, sest sümptomid on sarnased ja häirivad astma tajumist ja ravi. Austraalia riiklik astmanõukogu (National Asthma Council Australia) soovitab kaasuvate psühholoogiliste sümptomite ravi. Kognitiivne käitumisteraapia (CBT) on üks soovitatud ravi ärevuse ja depressiooni puhul. On olemas esialgsed uurimistulemused, mis näitavad, et astma puhul muudetud CBT programm, mida rakendatakse koos meditsiinilise raviga ja tihedas koostöös teie arstimeeskonnaga, võib parandada ärevust, astmat ja elukvaliteeti. Kliinikud, kes kavatsevad pakkuda CBT-d astma, ärevuse või depressiooni kaasnevate haiguste puhul, peaksid viitama ohutute ja tõhusate sekkumiste juhiste saamiseks uuringutele, mis on läbi vaadatud.

Ülemaailmne astmaalgatus

1993. aastal käivitatud ülemaailmne astmaalgatus (GINA) on Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO), USA Riikliku Terviseinstituudi (NIH) ja Riikliku Südame-, Kopsu- ja Vereinstituudi (National Heart, Lung and Blood Institute) koostööprojekt. Selle eesmärgid on järgmised: suurendada üldsuse teadlikkust astmast, soodustada astma suureneva levimuse põhjuste uurimist kogu maailmas, soodustada astma ja keskkonnategurite vaheliste seoste uurimist, parandada astma ravimise tõhusust, vähendada astmaga seotud suremust ja haigestumust ning muuta astma ravi kättesaadavamaks.

Üks viis, kuidas GINA neid eesmärke täidab, on astma ravijuhiste koostamine, mis põhinevad kõige uuema ülemaailmse kirjanduse süstemaatilisel läbivaatamisel. Need suunised on tasuta ja kättesaadavad kõigile patsientidele ja arstidele GINA veebisaidil. GINA põhiraportit ajakohastatakse igal aastal ja selle eesmärk on kajastada arenevaid parimaid tavasid, kuna selles tuuakse esile muutused astma ravistrateegiates.

GINA asutas 1998. aastal ülemaailmse astmapäeva, mille esimene üritus korraldati Hispaanias Barcelonas. See toimub igal aastal mai esimesel teisipäeval ja selles osaleb rohkem kui 35 riiki.

Mängi meediat Paljud inimesed ei kasuta oma inhalaatorit õigesti.See video näitab, kuidas õigesti kasutada dosaatorinhalaatorit, kui seda kasutatakse ilma spacerita.

Kaasnevad haigused

Sageli suurendab ühe meditsiinilise probleemi olemasolu tõenäosust, et inimesel on ka üks või mitu muud meditsiinilist või psühhiaatrilist probleemi. Need teised häired on "kaasuvad probleemid" või "kaasuvad haigused". Astmaga on seotud mitmesuguseid kaasuvaid meditsiinilisi ja psühhiaatrilisi haigusi.

Hingamisteede häired

• Krooniline obstruktiivne kopsuhaigus (KOK)
• Hingamisteede infektsioonid
• Krooniline sinusiit
• Riniit: allergiline (atoopiline), mitteallergiline
• hüperventilatsiooni sündroom
• Allergiline bronhopulmonaalne aspergilloos (ABPA) on kopsude hingamisteid kahjustav haigus, mida põhjustab allergiline ülitundlikkus seene Aspergillus fumigatus suhtes.

Seedetrakti häired

• Gastroösofageaalne reflukshaigus (GERD)
• Eosinofiilne ösofagiit (EE)

Psühhiaatrilised häired

• Depressioon
• Ärevushäired
• Paanikahäire

Unehäired

• Obstruktiivne uneapnoe

Nahahaigused

• Atoopiline dermatiit (AD): on ekseemi tüüp.

Need on mõned levinumad probleemid, mida astmahaige võib samuti esineda.

Epidemioloogia

Meditsiinis on epidemioloogia uurimine, mis põhjustab haigusi ja tervisehäireid, kui sageli need esinevad, kus need esinevad ja kellega need esinevad.

See on rohkem levinud arenenud riikides kui arengumaades. Ameerika Ühendriikides ja Kanadas on ühed kõrgeimad astmahulgad maailmas, kuigi need ei ole vaesed riigid. Aafrikas, Lõuna-Aafrikas, on kogu mandri kõrgeim astmamäär, kuigi see on üks rikkamaid riike.

Rohkem kui 80% astmasse surevatest inimestest on tavaliselt pärit madala ja keskmise sissetulekuga riikidest, kuid mitte alati, sest Lõuna-Aafrika Vabariik on maailmas neljandal kohal, kuigi ta on üks maailma rikkamaid riike. Ameerika Ühendriikides on surmajuhtumid kõrgemad naiste, täiskasvanute ja Aafrika päritolu inimeste puhul.

2011. aasta seisuga kannatab astma all 235-300 miljonit inimest maailmas ja aastas sureb sellesse haigusse umbes 250 000 inimest. Levimus on riigiti erinev, levimus jääb vahemikku 1-18%.

Astmahaiguste arv aastas on 1960ndatest kuni 2008. aastani palju suurenenud. Astma haigestumus on arenenud riikides alates 1990ndate keskpaigast langenud, kuid viimasel ajal on see suurenenud peamiselt arengumaades. Astma mõjutab ligikaudu 7% Ameerika Ühendriikide elanikkonnast ja 5% inimestest Ühendkuningriigis. Kanadas, Austraalias ja Uus-Meremaal on see näitaja umbes 14-15%.

Astma määrad vanuse, soo ja rassi järgi Ameerika Ühendriikides 2011. aastal. (CDC)


See kaart näitab, kui palju oli 2003. aastal igas riigis astmahaigusi. Protsent elanikkonnast      >10,1 7,6-10,0 5,1-7,5 2,5-5,0 0-2 ,5 andmed puuduvad : nende piirkondade kohta ei olnud piisavalt teavet.