Rass bioloogias: definitsioon, liigirühmad ja alamliigid
Rass bioloogias: selge definitsioon, liigirühmad ja alamliigid — kuidas kohaliku kohanemise ja geograafiline isolatsioon moodustavad rassi ning mõjutavad taksonoomiat.
Rass bioloogias tähistab ühe ja sama liigi piires esinevat eraldi populatsioonigruppi, millel on suhteliselt väikesed, kuid märgatavad morfoloogilised ja geneetilised erinevused. Sellised rühmad võivad erineda välimuse, käitumise, füsioloogia või genofondi sageduse poolest, kuid kuuluvad siiski samasse liiki ja lähevad omavahel sageli kokku paljunemisel.
Mõiste täpsustus ja eristavad tunnused
Rasside eristamine põhineb tavaliselt järgmistel kriteeriumidel:
- nähtavad morfoloogilised erinevused (nt värvus, suurus, karvkatte muster);
- genetilised erinevused (erinevad alleelifrekventsid, DNA markeri variatsioon);
- ökoloogiline või käitumuslik kohastumine erinevates elupaikades;
- osaline geograafiline isoleeritus või vähene geenivoog naaberrühmadega.
Erinevused ei pea olema täielikud ega püsivad — sageli on olemas nn klinaalne gradatsioon, kus tunnused muutuvad järk-järgult üle liigi levila.
Ökoloogilised ja geograafilised rassid
Populatsioonid nimetatakse ökoloogilisteks rassideks, kui nende teke on tingitud erinevate kohalike elupaikadega kohanemisest. Näiteks sama liigi eri populatsioonid võivad kohastuda erineva kliima, toidu või röövloomastikuga ja seeläbi erineda.
Kui populatsioonid on aga geograafiliselt isoleeritud, kõneleme geograafilistest rassidest. Piirangud liikumisele soodustavad lokaliseeritud geneetilist drift'i ja lokaalseid mutatsioone, mis viivad erinevuste kogunemiseni.
Alamliik (subspesies) ja taksonoomia
Kui kaks või enam rassi on piisavalt erinevad, võib neid taksonoomias määratleda alamliigina — ametliku üksusena liigi all. Alamliigi tunnustamisel kasutatakse zooloogias tavaliselt trinominiaali (kolmekordset nime) ja see kajastab püsivamat ning taksonoomiliselt olulist eristust.
Kui erinevused ei ole piisavad ametlikuks klassifikatsiooniks või taksonoomide hulgas puudub kokkulepe, jäetakse rühm üldisemalt nimetuseks rass — see tähendab, et rühmale ei anta ametlikku auastet või selle küsimuse üle arutletakse.
Ernst Mayri järgi on "alamliik geograafiline rass, mis on taksonoomiliselt piisavalt erinev, et olla eraldi nime vääriline".
Näited ja erijuhtumid
- Loomadel — tihti nimetatakse rasse või alamliike näiteks huntide, lõvide või lindude populatsioonide puhul, millel on selge geograafiline eristumine.
- Taimedel — paljudel taimeliikidel on kohalike populatsioonide kohastumist peegeldavad rühmad, mida mõnikord käsitletakse alamliikidena.
- Ringliigid (ring species) illustreerivad, kuidas populatsioonid võivad järk-järgult erineda üle suurema levila, nii et vahetult naabruses elavad rühmad paljunevad omavahel, kuid levila äärtes asuvad rühmakesed ei pruugi üksteist järsult paljundada.
- Tõud vs rassid — koduloomade puhul kasutatakse sageli sõna "tõug" (ingl. breed), mis on inimliku valiku tulemus ning erineb mõiste "rass" looduslikust tähendusest.
Mõõtmine, määratlemine ja taksonoomiline subjektiivsus
Rasside määratlemine tugineb nii morfoloogilistele mõõtmistele kui ka geneetilistele analüüsidele. Tänapäeval kasutatakse suurel määral DNA-markereid, mis annavad täpsema pildi geneetilisest eraldatusest ja geenivoolust. Siiski puudub tihti selge kvantitatiivne piir — mis astme erinevus õigustab alamliigi nimetust, on osaliselt taksonoomiline ja ajalooline otsus.
Hybridiseerumise ja hübriiditsoonide puhul on paljud rühmad seotud geenivooguga, mis muudab kindla eraldatuse määramise keeruliseks.
Oluline märkus inimeste kohta
Inimeste puhul on teaduslik konsensus, et bioloogilised "rassid" ei ole selgelt määratavad ega teaduslikult kasulikud taksonoomilised üksused. Inimeste geneetiline varieeruvus on suurem üksikisiku ja populatsiooni sees kui vahel moodustatud rühmade vahel, ning inimese tunnused muutuvad sageli klinaalselt ja ajaloolise geenivoo tulemusena. Seetõttu on inimrasside mõiste sotsiokultuuriline ja poliitiline, mitte adekvaatne bioloogiline kategooria.
Tähtsus ja rakendused
Rasside ja alamliikide eristamine on oluline:
- konservatsioonis — haruldaste ja lokaalselt piiratud alamliikide kaitseks;
- ökoloogilistes uuringutes — kohastumise ja evolutsiooniliste protsesside mõistmiseks;
- põllumajanduses ja aretuses — looduslike populatsioonide geneetilise ressursi hindamiseks.
Kokkuvõttes on "rass" bioloogias kasulik termin lokaalse variatsiooni ja kohastumise kirjeldamiseks, kuid selle taksonoomiline kasutamine (nt alamliigina) nõuab selgeid tõendeid ning sageli ka teaduskondlikku kokkulepet.
Näide
Võsu on põõsas, mis kasvab umbes 5 meetri kõrguseks. Tal on palju okkaid. Ta toodab vilja, mis on küpsena kollane. Seda vilja eelistavad baarmenid kokteilide segamiseks. Nad eelistavad seda laimi pigem kui pärsia laimi.
Lubjataim on algselt pärit Kagu-Aasiast, kus ta on kodumaine. See viidi Lähis-Itta ja ristisõdijad viisid selle Euroopasse ja Põhja-Aafrikasse. Hispaania maadeavastajad viisid selle Lääne-India ja Florida Keys'i. 1926. aastal hävitas orkaan suurema osa piirkonnas kaubanduslikul eesmärgil kasvatatud laimidest. Siis toodi Pärsia lubi uuesti sisse.
Mõned algsed põõsad kasvasid Florida Keys'is metsikult. Selgus, et algselt sissetoodud põõsad (praegu tuntud kui Mehhiko laimid) olid oma vilju muutnud. Need olid tumerohelisemad kui algsed pärsia laimid, neil oli ka paksem koor.
Seotud leheküljed
Küsimused ja vastused
K: Mis on rassi bioloogias?
V: Bioloogias on rass sama liigi piires eraldiseisev populatsioon, millel on suhteliselt väikesed morfoloogilised ja geneetilised erinevused.
K: Kuidas liigitatakse rassi?
V: Rassid võib liigitada ökoloogilisteks rassideks, kui nad tekivad kohanemisel erinevate kohalike elupaikadega, või geograafilisteks rassideks, kui nad on geograafiliselt isoleeritud.
K: Mis on ametlik bioloogiline taksonoomiaühik allpool "liiki"?
V: Ametlik bioloogiline taksonoomiaüksus allpool "liiki" on alamliigid.
K: Kas kõigile rassidele tuleks anda ametlik auaste?
V: Ei, kõigile rassidele ei tohiks anda ametlikku liigitust; mõned ei pruugi selleks kvalifitseeruda või taksonoomid ei pruugi olla kindlad, kas anda neile liigitus või mitte.
K: Kuidas defineerib Ernst Mayr alamliiki?
V: Ernst Mayri sõnul on "alamliik geograafiline rass, mis on taksonoomiliselt piisavalt erinev, et olla eraldi nime vääriline".
Otsige